Üritused

3. augustil avati Haapsalu Kultuurikeskuses Põhja- ja Baltimaade koomiksikunstnike teoste näituse “Mythbústers” Mõeldes Põhja- ja Baltimaadele, võivad esimesed tekkivad seosed olla trollid ja viikingid, kesköine päike ja polaarööd, saunad ja talisuplus, hygge ja fika, Nokia ja IKEA. Ent mis on nende müütide taga? 16 koomiksikunstnikku kõikjalt üle Põhja- ja Baltimaade lõid teosed, mis peegeldavad nende endi ainulaadseid vaatenurki elule selles piirkonnas.

Reedel, 31. juulil on Pärnu Kunstnike Majas (Nikolai 27) avatud uste päev, mille raames saab külastada kunstnike ateljeesid ja näha loomeprotsessi telgitaguseid. Kohapealt saab kaasa osta unikaalset loomingut otse autoritelt: maale, keraamikat, raamatuid ja palju muud põnevat. Loomulikult on avatud ka näitused! Päevakava: Kell 15.00 kohtumine kunstnik Pusaga tema isikunäitusel „Ja siis tuli tuvi…” projektiruumis (II korrusel) Kell 16.30 tutvustav tuur Maria Kallau ja Hanna Vinteri maalinäitusel „Võõras maitse”, läbi viivad kunstnik Maria Kallau ja kuraator Kirke Kits (I korrusel) Muusika eest vastutavad Plaadimeri Records ja Tallamalla Killaz. Avatud: 11.00–18.00. Sissepääs TASUTA. Üritus Facebookis: https://fb.me/e/6Wx8RQ5Kl PS! Kes reedel kohale tulla ei saa, siis galerii on lahti ka laupäeval 11.00–18.00 ja mitmed kunstnikud hoiavad oma ateljeed ka sel päeval avatuna. Lisainfo:linnagalerii.ee

Avamine 5. augustil kell 17.00 Kuraatorid: Lieven Lahaye ja Anu Vahtra “Ei talu karmi päikese kapriisi” toob kokku kunstnikud ja disainerid, kelle looming suhestub erinevatel viisidel valguse ja kulumise ideedega – nii materiaalsete protsesside kui ka kontseptuaalsete seisunditena. Valgus ilmneb siin nii füüsiline nähtusena kui ka nähtavust ja tajumist võimaldava tingimusena; kulumine aga erosiooni ja muutumise jõuna, aga ka millegi kandmise, asustamise või kehastamise viisina. Kantava skulptuuri, monotrüki, tekk-objekti, tsüanotüüpia, slaidiesitluse, video ja installatsiooni kaudu vaatleb näitus, kuidas materjalid, kehad ja kujutised aja, kokkupuute ning keskkonnatingimuste mõjul muutuvad.

20 aastat pärast mahajäetud elektrijaama abihoonesse kolimist pöörab Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) oma juubelinäitusega muuseumi pahupidi – kunstiteosed laotuvad saalidest hoovi, peenardesse ja tänavale. Rahvusvaheline grupinäitus „Miks kannad hõõruvad ja muid küsimusi“ jääb külastajatele avatuks ööpäevaringselt 27. septembrini. Välinäitusel saab vaadelda EKKM-i ennast kunstiteosena – maja kui ajutist monumenti ning sotsiaalset skulptuuri, mis sai skvotitud hoonest muuseumiks tänu 20 aasta pikkusele kogukondlikule kooskäimisele ja ühisele kunstitööle.

Reedel, 31. juulil kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Multinektar+ ühisnäitus „P*RN*”. Kunstirühmituse Multinektar kuues ühisnäitus sukeldub armastuse ja raevuga erootikakunsti hägustesse sügavustusse ning haarab seekord kaasa ka kunstnikke väljaspoolt rühmitust. Näitus uurib seksuaalseid dissonantse ja erootikat kui möödapääsmatut osa meie ühiskonnast. On ebaselge, kes täpselt otsustab, millal miski on pornograafia, kust lõppeb keha ning algab fetiš. Ühelt poolt müüakse meile seksi lakkamatult — reklaamtahvlitelt linnaruumis kuni videoteni telefoniekraanil. Teisalt tegelevad aga internetiplatvormid aktiivselt iseenda infantalliseerimisega tsenseerides segaduses algoritmi abil ebasünnist sisu. Sellal kui meie ühiskond peaks olema sekspositiivsem kui iial varem, on siiski ebaselge, kas on sünnis imetada last avalikus kohas.

31. juulil kell 16.00 Kuressaare kultuurikeskuses avatav kunstinäitus toob vaatajate ette ligi 250 erinevates tehnikates loodud pisigraafikatööd. Eksponeeritud eksliibrised ning pisigraafika pärinevad Ilmar Kaalu ajaloolisest kollektsioonist. Näitus jääb avatuks kuni 11. september 2026. Ilmar Kaal (27. november 1920 – 17. juuli 1985) oli pikaaegne Tornimäe Põhikooli ajalooõpetaja ning direktor. Näitusele valitud eksliibrised pärinevad 1940ndate teisest poolest kuni aastani 1985. See oli eksliibrisekunsti kõrgaeg Eestimaal, kui inimesed, asutused ja organisatsioonid tellisid oma raamatukogudele professionaalsetelt kunstnikelt erinevates graafikatehnikates raamatumärke. Eksliibrisekunsti kõrgajal olid need väiketaiesed ka hinnatud juubelikingiks või koguni austusavalduseks lahkunud suurmeestele. Näituse eksponaatide hulgas on pisigraafikat pühendusteostena A. H. Tammsaarele, Friedebert Tuglasele, Gustav Ernesaksale ja mitmetele teistele eesti kultuuri suurkujudele.