Üritused

Reedel, 12. aprillil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja kolmes saalis kunstiprojekti „Pärnu-Tartu-Pärnu kunstiekspress“ raames kolm uut grupinäitust: suures saalis „Edela-Eesti anarhismi eripärad“, väikeses saalis „NAINE&NAINE: Ellujäämise kunst“ ja monumentaalgaleriis „MEES&MEES: Ellujäämise kunst“. Tartu Kunstimaja ja Pärnu Linnagalerii koostööprojekt „Pärnu-Tartu-Pärnu kunstiekspress“ toob kokku kahe Eesti linna kunsti. Linnad on küll distantsilt kauged, kuid kunstilt lähedased. Projekti eesmärgiks on mitmekesistada kahe linna kultuurielu: Pärnu Linnagalerii korraldab „Pärnu kunstisuve“ Tartus ja kultuuripealinn Tartu 2024 teeb külaskäigu Pärnusse.

Reedel, 12. aprillil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis kunstiprojekti „Pärnu-Tartu-Pärnu kunstiekspress“ raames grupinäitus „Edela-Eesti anarhismi eripärad“. Näituse kuraator on Janno Bergmann. Näitus tutvustab läbi foto- ja videodokumentatsiooni Pärnuga seotud kunstnike loomingut 1990. aastate lõpust tänapäevani. Fookuses on peamiselt performance ja installatsioon. Mõiste Edela-Eesti anarhism ei ole ametlik termin, selle ütles välja kunstiteadlane ja kuraator Eha Komissarov üpriski juhuslikus situatsioonis. Pärnu koolkonna iseloomustamiseks sobib ta aga suurepäraselt, olles sisuliselt loogiline ja brändina intrigeeriv. Edela-Eesti on just see koht, kus kuurortlinnana tuntud Pärnu Eesti kaardil asub. Anarhismi all ei ole siinkohal mõeldud poliitilist positsiooni. Pigem viitab see määratlus Pärnu koolkonna tegutsemisele väljaspool kunstimaailma hierarhiaid ja väljakujunenud traditsioone.

Reedel, 12. aprillil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis kunstiprojekti „Pärnu-Tartu-Pärnu kunstiekspress“ raames grupinäitus „NAINE&NAINE: Ellujäämise kunst“. Näituse kuraator on Marian Grau. Näitus kõneleb naise positsioonist kaasaegses ühiskonnas ning vaatleb läbi erinevate pilkude, kuidas naisena klišeedest ja stereotüüpidest küllastunud maailmas iseendaks jääda. Vaatajani tuuakse viie naiskunstniku looming, kus käsitletakse kas otsesemalt või kaudsemalt naisena ellujäämise erinevaid strateegiaid. Primitiivsetes ühiskondades võib olla vale sugu elu ja surma küsimuseks. USA fotokunstnik Jill Peters dokumenteerib Albaania vannutatud neitsisid. „Vannutatud neitsi" on sadu aastaid vanasse traditsiooni kuuluv mõiste, millega tähistatakse Balkani külades elavaid bioloogilisi naisi, kes on varases eas otsustanud oma ülejäänud eluks omandada mehe sotsiaalse identiteedi.

Täna, 5. aprillil esietendub Urmas Lüüsi eksistentsiaal-utoopiline komöödia „Tädi Õie 65. sünnipäev“.  Tegevus toimub installatiivses ruumis. Publik saabub peole, Õie korter on küll kitsas, kuid seltsis segasem. Tähistataksekoos elatud aastaid, vaadatakse otsa mineviku valudele ja oleviku olemisele. Tsiteerides laulusõnu: noorus on ilus aeg, noorus ei tule iial tagasi!   „Tädi Õie, tegeliku nimega Õie Tolm, saab lavastuses 65aastaseks. Kogu lavastus on tema sünnipäev ja teatripublik tema külalised ning etendus see, mis juhtuma hakkab. Mõistagi on seal allhoovused nagu filmikunstiski. Pole vahet, kas seal on 65aastane tädi või 30aastane noormees, sest see räägib sellest, kuidas hoida koos maailma, mis pidevalt laguneb, inimesena, kes pidevalt laguneb,“ rääkis Lüüs intervjuus Peeter Kormašovile.   

5. aprillil kell 18.00 avatakse EKKMi 2024. aasta hooaeg rahvusvahelise grupinäitusega „Päästik“, mis on muuseumi kuraatorite Evelyn Raudsepa ja Maria Helen Kändi esimene ühisprojekt. Avamise õhtul 5. aprillil kell 17.00 toimub näitusel ingliskeelne kuraatorituur koos näitusel osalevate kunstnikega. Laupäeval, 6. aprillil kell 14.00-18.00 on näituse publikuprogrammi raames EKKM baaris võimalik kohtuda kuraator Evelyn Raudsepaga.

ARSi Filmifestival – AFF 2024 10.–11. aprill, kell 18–22 ARS Kunstilinnak, Stuudio 98, Pärnu mnt 154 10.–11. aprillil juba viiendat korda toimuv ARSi Filmifestival esitleb nüüdiskunstnike video- ja filmiloomingut nii Eestist kui väljaspoolt.

Kahe nahakunstniku Sirje Kriisa ja Tiia Eikholmi ühisnäituse „Jääknäitus“ lähtepunktiks on taaskasutus. Näitus jääb Harju Maakonnaraamatukogus avatuks 30. aprillini 2024. Tiia Eikholm: „Igal nahakunstnikul on vähemalt üks kotitäis nahatükke ja -ribasid, mis on teistest töödest üle jäänud ning mida ei raatsita ära visata. Sellest ruumi võtvast ja tülikast kaosest saab aga edukalt väikese ümberpaigutamise ning komponeerimisega luua korra ehk hoopis uue asja. Vaja on vaid veidi fantaasiat, loomingulisust ja pisut püsivust. See on nagu pusle, kus segamini tükkidest saab kokku panna päris korraliku pildi.“

Ootame Teid projekti „Kuko3 – kunstnikud kogudes, kogukondades ja kollektiivides“ esimese näituse avamisele Järvselja õppe- ja katsemetskonnas 26. aprillil kell 16.00! Kunstnik Uku Sepsivart on saanud inspiratsiooni Järvselja loodusest ja lugudest ning loonud seeria skulptuure, mis asuvad nii matkaradade ääres kui ka värskelt valminud Järvselja Õppe- ja Katsemuuseumis – nimelt on selleks suveks uue kuue saanud muuseumitoa ekspositsioon, mis puistab külastajate ette rohkelt kilde Järvselja rikkalikust ajaloost. *****

Eesti Maalikunstnike Liidu 2024 aastanäitus „Kusagil – üle vikerkaare“ on Pärnu Uue Kunsti Muuseumis avatud 6. aprillist kuni 26. maini 2024. Näitus avatakse 6. aprillil kell 14. "Someplace where there isn't any trouble. Do you suppose there is such a place, Toto? There must be. It's not a place you can get to by a boat, or a train. It's far, far away. Behind the moon, beyond the rain" küsis Dorothy/Judy Garland oma koeralt Toto, 1939 a filmis "Võlur Oz".

Neljapäeval 4. aprillil kell 18.00 avab Erki Kannus Okapi galeriis näituse „KLAASKEHA“. Erki Kannuse näitus „Klaaskeha“ vaatleb intiimse keha muutumist steriilseks klaasobjektiks. Väljapanek koosneb kahest suuremast mitmeosalisest klaasteosest: interaktiivsest heliobjektist „Õhtune lüps“ ja kuuma klaasiga joonistatud naisaktide-krokiide seeriast „Nimeta - aeg pärast“. „Nimeta - aeg pärast“ mõtiskleb bioloogilise keha haavatavuse ja kaduvuse üle, maalides düstoopilise pildi tuumasõja-järgsest maailmast. Eksponeeritakse ka videot teose loomise / hävingu protsessist. „Õhtune lüps“ edastab rahulikku, peaaegu pastoraalset õhtumeeleolu, kus kostuvad mõtlikud suupillihelid, vee sulin ja ämbrite kolksumine. Orgaanilise vormiga klaasobjekte saab külastaja veeämbrites üles-alla liigutada ning sel teel luua meditatiivseid helisid. Näituse toimumist toetas Kultuurkapital.