Üritused

Eesti Kunstnike Liidu 23. aastanäitusel Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis osaleb 50 kunstnikku. Kevadnäitust saab vaadata 13. maist kuni 22. juunini. Sissepääs on tasuta.

Jüri Kassi aktikrokiid 4.-27.mai 2023 Nelja nurga galerii

12. mail kell 17.00 avatakse Vana-Võromaakultuurikojas Jaanus Samma ja Hansel Tai duo-näitus „Armastavates kätes: mineviku ühendamine tulevikuga”. Näituse kuraator on Mari Škerin. Kunstnikud Jaanus Samma ja Hansel Tai on armastavate käte fookuses. Juba mitmeid aastaid on mõlemad isikud olnud kuraatori tähelepanu keskmes, kuna nende looming on tugevaid emotsioone tekitanud. Näitusel on kombineeritud erinevaid meediume hõlmavaid teoseid, kuid põhirõhk on pandud installatsioonidele ja ehetele.

Lembe Ruben GÜ galeriis 8.05 – 31.05 2023. „Tingimusteta armastuse õppetund” Meedia paljundab ideoloogiat inimpsüühika keerulistes salakäikudes. Mustvalgel kirjapandu on tõde - musta saab valgeks ja valget mustaks muuta, selleks on igipõlised taktikad: ignoreerida fakte, mis võiksid kummutada valitsevat tõde; kiidulaul loodud narratiividele, vastuargumente pisendades ja naeruvääristades; häbiposti naelutamine; tsensuur; tühistamine; sundallutamine tõele. Loodud tõe patriootlik esitamine teeb inimestest omakorda ühiskondliku narratiivi tööriistad ja nad hakkavad seda vabatahtlikult ellu viima, isegi siis, kui see on nende väärtushinnangute vastu või lausa neile endile kahjulik. Teisitimõtlemist pärsib hirm rumalana näida, kergem on kulgeda grupivaimus, selle asemel, et ise poolt- ja vastuargumente otsida. Tõdede najal, mida on rohkem kui kaks korda kuuldud, võrsuvad ühiskonnas pealekaebajad ja ässitajad, et teisitimõtlejatele kätte maksta. „Tõde” vajab kangelasi!

Ootame Sind Cloe Jancise näituse „Soovide kaev“ avamisele Rüki galeriis reedel, 12. mail kell 17.00.  Näitus on jätk 2022. aastal Tallinnas Linnagaleriis toimunud samanimelisele näitusele.   Viljandi isikunäitusel jätkab kunstnik ilu ja eneseesitlusega seotud objektide, rituaalide ja müütide vaatlemisega, mille puhul huvitab teda nende nähtute mõju enesetajule ja minapildile. Näituse fookuses on peegel ning selle psühholoogilised ja müütilised kõrvaltähendused, selle muutumine luksusesemest igapäevaobjektiks ning peegli roll enesevaatluses ja eneseesitluses. Oma teoste kaudu mõtiskleb Jancis ilu ja noorusega seotud kinnismõtetest, ihast vastata sotsiaalsetele ootustele, naise suhtest oma peegelpildiga ning iseenda kuvandi kummituslikust kohalolekust.  

Alates 5. maist näeb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (ETDM) näitust “Kohalik ilu. Tallinna Juveelitehas”, mis tutvustab Eesti disainiajaloos väga olulist rolli mänginud ettevõtet, mille rangust ja romantikat õhkav toodang – lauanõud, söögiriistad ja ehted – mõjutas siinse argielu ilmet aastakümneid. “Näitus keskendub tehase pärandile alates 1950. aastate algusest, mil tehasesse olid kaasatud juba esimesed kunstnikud, kuni hetkeni, mil muutusid nii riigikord kui ka turusituatsioon,” tutvustab näituse üks kuraatoritest Kai Lobjakas. “Tehase toodangu hulka kuulus läbi aastate lauahõbe, nii serveerimisnõud kui ka söögiriistade sarjad, aga ka ehted. Ehteid kavandati ja toodeti siin esialgu kümnendi vältel 1950. aastate algusest ning seejärel taas 1977. aastast.”

Tartus toimuv kaasaegsete etenduskunstide festival Ümberlülitus toimub sel aastal 3.-6. maini. Programmist leiab nii eesti kui ka välismaa kunstnike lavastusi, raamatupoe, kunstnikuvestluseid, esietenduse ning palju muud põnevat. Aastal 2023 oli Ümberlülitus Tartu Kultuurikandja auhinna nominent aasta uustulnuka“ kategoorias. 

Alates 27. aprillist on ERMi A-fuajees avatud Kursi koolkonna arvult 91. näitus. Avamisel meenutati 1988. aasta kohtumisi ja grupi sünnilugu. ERMi näitusel esineb koolkonna tuumikgrupp: Ilmar Kruusamäe, Imat Suumann, Priit Pangsepp, Albert Gulk, Külli Suitso, Reiu Tüür, Priit Pajos. Väljas on ka Peeter Alliku (1966-2019) üks maal. Seekordseks põhitegijaks on tõusnud Albert Gulk oma viie hiigelmõõdus joonistusega, Albert Gulgi hüperrealistlik portree on väljas omakorda Ilmar Kruusamäel. Imat Suumann jätkab oma ajaloolise ja tänapäevase Tartu temaatikat, seekordsed maalid on aja ärevusest tungitult võrdlemisi sünged. Külli Suitso seevastu üllatab meeldivalt maalilise hüperrealistliku värvisäraga. Lihavõtteaja kristlikku temaatika toob sisse juba kaua Leedus elav Reiu Tüür. Viljandlane Priit Pangsepp näitab värvimeisterlikku ja muhedat fantaasiamaailma, mis kardinaalselt erineb teise Priidu, Pajose väljamõeldud haldjamaalimast.

Alates 28. aprillist avatud Iiri Klaasibiennaalil 2023 osalevad maailma innovatiivseimate klaasikunstnikute ja disainerite seas ka eesti autorid Birgit Pählapuu ja Piret Ellamaa. Näitus leiab aset ajaloolises Dublini kindluslossis asuvas Coach House Galeriis ning sellega kaasneval sümpoosionil esineb ka Pählapuu. Esitledes kaasaegsete klaasipraktikate tipptaset püüdleb biennaal selle poole, et edendada avalikku arusaama klaasi loovast potentsiaalist ja toimida klaasikeskse kultuuri katalüsaatorina. Euroopast, Põhja-Ameerikast, Kesk-Idast ja Aasiast pärit autorid valis osalema rahvusvaheline žürii ning igaüks neist on toonud kaasa oma kogemused klaasikunsti kureerimisest, praktiseerimisest ja sellega seotud haridustööst.

Kolmapäeval, 10.mail kell 17.30 avaneb Saaremaa Kunstistuudio Liivia Leškini maalinäitus „Kevadball”. „Looduse iga-aastane kevadball on täies hoos, pidulik ja pingeline. Valgusest ja igatsusest laetud. Lasen end aastaaegadest kanda- allun maalides täielikult valguse muutumisele ja lähen kaasa selle pinge ja ootusega, mida kevad pidevalt toidab. Maalingi kõige rohkem kevadel.... siin näitusel on valik aastate 2018- 2023 kevadel valminud töödest. Samal ajal, kui Loodus ajab oma asja, oleme ühiskonnana kogenud juba neli kevadet ka ängi ja muret. Paratamatult on minu piltides need varjud.