Üritused

Kumu uus näitus „Nad hakkasid kõnelema” uurib, kuidas taasluua ühendustunnet keha ja keskkonna vahel. Selle raames toimuvad näituse saalis teoste keskel kaasaegse tantsu etendused ning Kumus ja Kumu ümber ökosomaatilised ringkäigud.    *Sofia Filippou ja Eline Selgise tantsulavastus „Kallistamise koreograafiad: variatsioon“ (2024)   Laupäev, 1. märts kell 19  Laupäev, 10. mai kell 19  Piletid 26/19 eurot Fientast  NB! Mõlema etenduse eel on võimalik osaleda kell 18.00 algaval kuraatorituuril näitusel “Nad hakkasid kõnelema”, mida viib läbi näituse üks kuraatoritest Ann Mirjam Vaikla.  

Näituse avamine toimub 19. veebruaril kell 18:00 Haus Galeriis, Tallinna vanalinnas, Uus 17. Olete oodatud! Katkend näituse tekstist: „Tumedus  pole vaid füüsikaline nähtus – see on osa meist endist. Mis on aga see, mis jääb meist nii endale kui teistele varju? Mida matame sügavale sisemusse, tunnistamata, et ka see kujundab meid sama palju kui meie nähtav ja teadvustatud osa. Kunstnik Margus Kontus suunab Haus galerii näitusega ”Tumeaine” sisekaemusele ja kutsub läbi salapärase kunstiilma sinna, kus "tumeaine" ja inimese tumedam pool kohtuvad. Kosmilise aine kunstitõlgendus loob otsekui metafoorse rännaku vaataja enda sisekosmosesse, suunates meid mõtlema selle üle, mille olemasolu soovime sageli eirata.“

22.veebruaril kell 14.00 toimub Uue Kunsti Muuseumis kandlekontsert ja ringkäik Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitusel „Aasta värv on kirju“. Kontserdil esinevad EMTA  (Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia) ja MUBA (Tallinna Muusika- ja Balletikool) kandle eriala õpilased õpetajate Kristi Mühlingu ja Anna- Liisa Elleri kandleklassist.  Kõlavad peamiselt Eesti heliloojate (E. Mägi, R. Tobias, R. Eespere, S. Siimer, G. Podelski), kuid ka Ukraina (V. Kikta) ja Soome ( E. Salmenhaara) heliloojate teosed. Esinevad: Emma Loona Mängli, Miia Polding ja Paula Linde (EMTA) ning Paulina Andrejeva, Anita Kelsi Rieberg ja Elsa Virta (MUBA).

Olete oodatud Sofi Aršasi isiknäituse „Näha läbi udu“ raames toimuvale kunstnikuvestlusele Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskusesse, mis toimub 22.veebruaril kl 15.00. Vestlust modereerib maalikunstnik Jaan Elken. Sofi Aršas on visuaalkunstnik, kelle peamisteks väljendusvahenditeks on klaas, video, foto ja installatiivsed vahendid. 2024. aastal pälvis Sofi 2022 - 23 a. tunnustatud klaasikunstniku aunimetuse. Oma loomeprotsessi kohta on ta öelnud: "Selleks, et mahutada ühte kunstiobjekti kogu vajalik informatsioon, on minu jaoks asendamatuteks komponentideks klaas ja valgus, mis optiliste omaduste tõttu võimaldavad kujutada samaaegselt mitut motiivi, mõtet, emotsiooni, mälupilti või ms, põimides need läbikumavate kihtide abil üheks tähendusruumiks."

Eesti kaasaegse skulptuuri klassik Terje Ojaver avab 8. märtsil Tartu Kunstimuuseumis isikunäituse „Ussipulm“, pakkudes verivärskeid teoseid kõrvuti valikuga varasemast loomingust. Terje Ojaveri skulptuurid kõnelevad elust kui väljakutsest, millega tuleb silmitsi seista. Hanguga relvastatud hiidnaine on valmis kaitsma oma kodu ja lapsi, ent samas on ta teadlik oma tapariista kahetisest ülesandest. Ta teab, et põrm on väetis, vagla toit – uue elu algus.

Neljapäeval, 20. veebruaril kell 19.00 alustab 9. Artishoki biennaal „Siesta“ Artjom Astrovi teose avamise ning kontserdiga aadressil Vanaturu kael 3, Tallinn.  Artishoki biennaali kümne kunstiteose avamised toimuvad hajutatult veebruari ja märtsi jooksul erinevates asukohtades üle linna, jättes ajakava keskele väikese pausi ehk siesta, millest tõukub ka kogu biennaali pealkiri. Kõigi teoste kohta kirjutatud tekstid biennaali kümnelt kirjutajalt avalikustatakse paralleelselt avamistega ja jäävad seejärel kättesaadavaks ka Artishoki veebilehel. Avamiste ajakava: 

Suur saal: Katariin Mudist ja Keithy Kuuspu „Kahjuks ei osutunud te sellel korral valituks”. Näitus vaatleb auhindade jagamise ja saamise mitmetahulist nähtust, süüvides tunnustamise dünaamikasse nii kunstimaailmas kui ka laiemalt. Auhinnad toimivad sotsiaalse tõendina, kinnitades üksikisikute või organisatsioonide legitiimsust ja väärtust. Näitus uurib tunnustuse tsüklilist olemust, jäädes samal ajal irooniliselt nende samade dünaamikate kütkesse.

Köitekunsti- ja objektinäitus „Tuulikud tuules ja päikeses” Kuressaare Raegaleriis avatakse laupäeval, 1. märtsil kell 14.00. 2025. aasta 22. veebruaril täitub 85 aastat kaksikvendadest kirjameeste Jüri Tuuliku (1940 - 2014) ja Ülo Tuuliku sünnist. Nende auks ja meenutuseks korraldab Eesti Nahakunstnike Liit koostöös Kuressaare Raegaleriiga köitekunstinäituse „Tuulikud tuules ja päikeses”. Näitusel on eksponeeritud vendade Tuulikute teosed värskes kunstipärases rüüs ning väikeobjekte, graafikat ja maale, mis seotud mere- ja saareteemaga, samuti vendade Tuulikute ütlemiste kalligraafilisi tõlgendusi. Väljapanekul esinevad kunstnikud Eestist, Lätist ja Austraaliast. Näituse on kokku pannud Piret Männa.

Ootame sind Toomas Kuusingu näituse „Harilikud Maailmad” avamisele reedel, 21. veebruaril kell 17. „Maailmas, kus me elame, ei ole enam üldkehtivat tõde ning ei ole ka alust tegelikkuse ja väljamõeldise eristamiseks. Reaalsuse ja fiktsiooni tasakaal on muutunud. Me elame hiiglaslikus pildis. Kunstnikul on üha vähem tarvis oma teosele sisu leiutada. Fiktsioon juba eksisteerib.“ Rüki galeriis esitleb kunstnik oma värskemat graafika- ja maaliloomingut, mis on sama pealkirja alt mõtteliseks jätkuks kesksetele huviliinidele tema viimase pea kahekümne aasta loomingus.

Avamine: reedel, 21. veebruaril kell 17.00  Tallinna Jaani kiriku galeriis, Vabaduse väljak 1 Kunstnik Mauri Grossi isikunäitusel „Puhas muld“ on väljas tööd, mis ärgitavad mõtlema looduskeskkonna ja meid ümbritsevate ideede puhtusest ja algolemusest.  Näituse keskmes on idee mullast kui keskkonnast, kust võib võrsuda kogu värvipaleti kirkus. Oluline on seejuures kunstniku sõnul tähele panna, milline on see pinnas, kust võrsed tärkavad: „Inimesed räägivad väga palju viimasel ajal rohemõtlemisest, aga võib-olla see kõige olulisem jääb tähelepanuta – see, kas asi päriselt idanema läheb, unustatakse ehk ära. Näituse plakatil olevat värvilist triipkoodi võib vaadelda kui algkoodi, ja tuleb küsida, kas see on puhas. Loosungid võivad olla ilusad, kuid kas mõte loosungi taga on selge ja puhas? Kas säilib puhas muld, see pole ju teada.”