Üritused

Ootame teid Angela Soopi näituse, „Mis tahes hetkel. Sõda ja rahu  / III“ avamisele 1.02.23, kell 16.00 Isikunäituse kolmas osa „MIS TAHES HETKEL“ pealkiri on võetud ajakirjanduse artiklist kaks nädalat enne sõja puhkemist, kus kõne all oli, et „...sõda võib puhkeda mis tahes hetkel“. Samu sõnu võiks kasutada kus iganes, aga sellises kontekstis on mõju hirm, ahastus, uskumatus, lootus jne. Sama lausekatket kasutas aprillikuu Vikerkaares Joseph Conrad „Autokraatia ja sõda“ kirjatükis. „Säherdune hell rõõm tundub praegu olevat sama kohatu kui mis tahes hetkel viimase saja aasta jooksul, et mitte minna ajas kaugemale.“ Plahvatus, mis vallandub esimesest lasust, ei ole millegagi võrrelda. Tunded, mõtted ja emotsioonid, millega viimased ajad kokku puututakse, ei ole millegiga võrreldavad.

Tammsaare pargis avatakse teatrikunstnike näitus aktsiooniga julgusest ja ilust. Aktsioonis osalevad Sander Etverk ja endise Paide Teatri näitlejad Maria Paiste ja Kirill Havanski. 30. jaanuaril kell 16.00 avatakse Tammsaare pargis Uue turu platsil Eesti Lavastuskunstnike Liidu näitus „1:10 suhe üks kümnele“. Mae Kivilo kureeritud näitusel esitletakse makette ning fotosid kaheteistkümne teatrikunstniku auhindu pälvinud ning publikumenu kogunud teostest.

5.01–1.03.2023 Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu 2. korruse lugemisalas Eesti Köitekunstnike Ühenduse 2023. aasta näitus on pühendatud kirjanik Friedrich Reinhold Kreutzwaldile, kelle sünnist möödub tänavu 220 aastat. Kreutzwaldi aegumatu teos „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ on „Kalevipoja“ kõrval üks eesti kirjanduse tüvitekste. Tervikteos ilmus 1866. aastal, mil Soome Kirjanduse Selts Helsingis avaldas teose pealkirjaga „Eestirahwa Ennemuistesed jutud“, koondades sellesse 43 muinasjuttu ja 18 kohamuistendit. See oli toona kõige mahukam algupärane kirjandusteos eesti keeles.

VALGE LAEV -  DET VITA SKEPPET Eesti Maalikunstnike Liidu näitus Eesti Maja Stockholmis Näituse avamine 03.02.2023 kell 17.00 3.02.‒27.02.2023    Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Maja, Eesti Kultuuri Koondis

 Olete oodatud kohtumisele Mare Mikofiga neljapäeval, 26. jaanuaril kell 17 Vabaduse galeriis. Kunstnikuga vestlevad kunstiteadlane Gregor Taul ja galerist Reet Varblane. Mare Mikofi näitus „ … ja seitsmes“ on avatud kuni 31.01.2023. Mare Mikofi väljapanek „ … ja seitsmes“ on kunstniku eelmisel aastal Arsi projektiruumis eksponeeritud isikunäituse „Mare ja teised tüdrukud“ jätk ja ühe loominguetapi sümboolne lõpp. Ka seal olid väljas ainult naisefiguurid, mida kunstnik on teinud paari viimase aastakümne jooksul ja mida võib vaadata autoportreedena. Ta on ise naljaga pooleks öelnud, et just niiviisi saab ta ennast ideaalina esitada. Idealiseeritus ei ole Mikofile kunagi tähendanud veatust, piiridesse sobitumist, vaid piiridest üleastumist. Enda või talle lähedaste naiste kaudu on ta saanud julgemalt eksperimenteerida kui (mehe)portreede või avaliku ruumi teoste puhul.

Estonia, Estonia pst 4, Tallinn Kevadhooaeg 2023

Neljapäeval, 26. jaanuaril kell 18 toimub Kumu kunstimuuseumis Raivo Kelomehe loeng, mis käsitleb interaktiivse kunsti kui kunstiajaloolise nähtuse teket: selle eeldusi, interaktiivse kunsti tippteoseid ja selle kunstinähtuse teatavat „väsimist“ nüüdisajal. Interaktiivne kunst on kujunenud paralleelselt digitehnoloogia täiustumisega. Interaktiivsus on ka viis, kuidas me suhtleme igapäevaselt digivahenditega. Interaktiivne kunst on aga pigem kunstimaailma nähtus, mida esitatatakse spetsiaalselt kaasaegse kunsti jaoks mõeldud ruumides. Üritus on osa näituse „teamLab. Hõljuvad õied igavikumeres“ publikuprogrammist. 2001. aastal asutatud kunstirühmitus teamLab on üks tuntumaid digitaalse kunsti loojaid maailmas. Nende mõjusad ruumiinstallatsioonid on muutnud arusaama digitehnoloogia abil loodud kunstist ning vaimustanud miljoneid vaatajaid üle ilma. teamLabi näitus haarab külastaja üleni endasse. See on piirideta kunst, mis ümbritseb meid täielikult ja tõmbab meid kaasa kõigi meeltega.

Saue vallamaja akendel on alates 11. jaanuarist võimalik tutvuda Helje Eelma digigraafika näitusega „Kulgemisi". „Kulgemisi" hõlmab kümmet mälestuskildu maailma kümnest põnevast paigast, mida autoril on olnud võimalus aastate jooksul külastada. Digigraafikas pildid säilitavad eneses konsentreeritud kujul kogetud elamusi sellistest riikidest nagu Peruu, Guatemala, Argentiina, Namiibia, Madagaskar, Myanmar, Sri-Lanka, Hiina, Omaan ja Malta. Pildid on valminud reisifotode ning arvutisse skanneeritud joonistuste digitaalsel töötlemisel ning nende omavahelisel kombineerimisel. Iga pildi juures on ka tekst meenutusega konkreetsest reisist Näitus jääb avatuks veebruari lõpuni. Sisse saab tööpäevadel tööpäeva piires, aga enamus piltidest akendel vaadeldav ööpäevaringselt. 

Kutsume Sind sel kolmapäeval, 25. jaanuaril A-Galeriisse vestlusõhtule, kus kolleegid ja pereliikmed Lia Tüüri meenutavad. Sündmus algab kell 18:00. Sündmusest – Reedel, 13. jaanuaril avasime A-Galerii SEIFis möödunud aasta novembris lahkunud Lia Tüüri mälestusnäituse JOONEGA PUUDUTATUD, mis annab esmakordselt ülevaate kunstniku 1960ndatel alanud loometeest, kasutades selleks perekonna arhiivimaterjale ja fotosid, kavandeid ning teoseid Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumist, Ajaloomuuseumist, Tallinna Linnamuuseumist, Eesti Kunstnike Liidust ja erakogudest.  Näituse programmiga kaasneb ka avalik vestlusõhtu 25. jaanuaril kell 18:00, kus Lia Tüüri elust ja loomingust räägivad Lia kolleegid, kelle seas ehtekunstnikud Tiina Käesel, Ene Valter, Kertu Vellerind, Adolfas Šaulys ja Ketli Tiitsar. Vabas vormis kulgevas vestlusringis meenutatakse Liat läbi isiklike kokkupuudete ja mälestuste. 

Tallinna Jaani kiriku galeriis on 17. jaanuarist 19. veebruarini avatud Eesti ühe vanema põlvkonna silmapaistva maalikunstniku Leili Muuga retrospektiivnäitus. Leili Muuga (1922-2016), kelle sünnist möödus äsja 100 aastat on üks eesti sõjajärgse kunstiajaloo tähelepanuväärsemaid maalijaid. Ta sündis 14. novembril 1922. aastal Altais Venemaal. Maalimist õppis 1947–1951 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis ning lõpetas õpingud Tallinnas 1953. aastal Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Aastail 1962–1977 töötas ta samas koolis õppejõuna, seejärel tegutses vabakunstnikuna.