Üritused

Olga Tobrelutsu isiknäitus „Uus mütoloogia“ on avatud Eesti Rahva Muuseumis 4.02–16.04.2023. Eesti juurtega kunstnik toob näitusele kümneosalise maali, videoinstallatsiooni ning teised tööd mõjuvatel suurtel lõuenditel. Kümneosaline suurmaal on vaatajate ees esmakordselt.

Neljapäeval, 9. veebruaril kell 18 toimub Kumu kunstimuuseumi näitusel „Mälu arheoloogid. Kunstikogu Vitols Contemporary“ eriekskursioon koos kunstniku Jaanus Sammaga. Jaanus Samma (1982) on visuaalkunstnik, kelle tähelepanu keskmes on ajalugu, etnograafia ja museoloogia ning nende kolme valdkonna ristumiskohtades kasutatud narratiivid. Samma praktika toetub loomeuurimusele – intervjuudele ja arhiiviuuringutele –, mis on sageli tema kunstilise väljundi aluseks.

Avamine 11.veebruaril kell 14.00 Näitusel osalevad Eesti Akvarellistide Ühenduse liikmed ja mõned kutsutud kunstnikud väljastpoolt ühendust. Näitusel „Kooskõlad“ osalevate kunstnike eesmärk on otsida ja märgata kooskõlasid, et neid akvarellmaalis jäädvustada. Kas kooskõlas olemise poole püüdlemine on inimese loomulik instinkt? Kas kooskõla võib märgata, otsida ja leida kõiges, kõigis? Kuidas tekib kooskõla või on see juba olemas? Hetkel on maailmas palju ebakõla, mis paneb kahtlema tänapäeva inimese võimes, oskuses ja tahtes elada kooskõlas nii enda, teiste elusolendite kui ümbritseva keskkonnaga. Et mitte kutsuda kunstnikke üles kõike seda negatiivset esile tooma, siis selle näituse eesmärk on märgata ja leida seda, kus me oskame, tahame, saame olla kooskõlas. Ja kindlasti ka mõtestada enda jaoks, mis on kooskõla. Vahel võib ka olla nii, et ühe kooskõla võib olla teise ebakõla?

Kärdlas, Hiiumaal toimub Mare Raidma filmikostüümide näitus. Näituse avamine on 09. veebruaril kell 17.00. Näitus jääb avatuks 10.02–04.03. Lisainfo: Nelja Nurga galerii Keskväljak 5a, Kärdla R-L 11.00–15.00

10. veebruaril kell 18.00 avatakse ARS Kunstilinnakus rahvusvaheline helikunstifestival „Seintel on kõrvad“. Iga kahe aasta tagant toimuma planeeritud sündmus koondab esimesel aastal nii kodu- kui välismaiseid artiste, kelle peamiseks väljenduskeeleks on heli. Jäika kuraatoripositsiooni vältivas programmis esitlevad autorid nii interaktiivseid, osaluspõhiseid, tajupõhiseid, asukohaspetsiifilisi kui ka kontseptuaalseid teoseid. Kunstinäitusel osalevad kunstnikud: Therese Frisk (SE), Kaisa Maasik & Gerda Nurk (EE), Kat Austen (DE/GB), Katrin Enni (EE), Madlen Hirtentreu (EE), Mari-Liis Rebane, Jaanika Arum & Helen Västrik (EE), Taavi Suisalu (EE), Performance programmis esinevad: Sabotanic Garden (FI), Yuri Landmann (NL), Simonas Nekrošius (LT), THRVS (Matthias Kampf, AT), Sister Clara (PT), Katrin Enni (EE), SSSS (Sten Saarits ja Sven Sosnitski, EE), Mari-Liis Rebane, Jaanika Arum & Helen Västrik (EE), Erik Alalooga (EE), Janno Bergmann (EE) Festivali koduleht: www.seintelonkorvad.ee

Reedel, 10. veebruaril 2023 kell 18.00 avavad Solveig Lill ja Olev Kuma Hobusepea galeriis ühisnäituse „Piirideta aed“. Näitus jääb avatuks 4. märtsini 2023. Aed on piiritletud ökosüsteem, milles loodusvormide kujunemise ja kasvamise ohjad on inimene enda kätte haaranud. Aia loomise ajendiks võib olla nii esteetiline, kogemuslik kui praktiline kaalutlus. Peamiseks aia tunnuseks, ükskõik kui metsiku või hooldatu, on aedniku võim, kontroll seal toimuva üle. Inimene seab aias omad piirid väga mitmel tasandil, otsutades ühteaegu, millised liigid kokku viia, millised hävitada, mille kasvu piirata ja millel vabamalt vohada lasta. Inimkonna aastatuhandete pikkused kogemused on istutanud meisse sügavale aia arhetüübi. Tunneme selle arhetüübi jõudu, kui meid lummab vapustav vaade, vaimustab õitsev liilia, või kui viibime aia lõõgastavas rahus.

Teisipäeval, 7. veebruaril kell 18 toimub Draakoni galeriis Maret Sarapu isikunäituse „Vaba ja hoitud” avamine. Näitus jääb avatuks 4. märtsini. Maret Sarapu seitsmes isikunäitus tegeleb küsimusega, kuidas olla vaba ja hoitud. Läbi viie töö kaardistab autor argirituaale ja sümboleid, tegevusi ja lugusid, mis tagavad igapäevaelus meie mõttevärskuse, emotsionaalse heaolu ja turvatunde. Ehk siis – tugipunkte, mis aitavad meil oma elu mõtestada, kriise ennetada ja argipäevas jõudu leida.

lete oodatud filmiõhtule Tartus, Nooruse 3 järgmisel reedel, 10. veebruaril kell 17, et tähistada arhiivi peahoone Noora 6. sünnipäeva. Alustame kell 17 Betty Ester-Väljaotsa ettekandega vendadest Parikastest, sellele järgneb kell 18 filmi „Naine pildil“ vaatamine. Kohal on kunstnik Laurentsius, kes jagab filmi muljeid ja vastab küsimustele. Tutvustatav Priit Valkna dokumentaalfilm ühendab kuulsa fotograafi Johannes Parikase kunagises elumajas toimunud seltskonnaelu ja tänaseks mahajäetud majas näitust maaliva Laurentsiuse loomeprotsessi. Filmi mõnusasse kulgemisse lisab vürtsi endise perenaise rääkimata lugu. Betty Ester-Väljaots võtab vaatluse alla mõlemad fotograafidest vennad, Peeter ja Johannes Parikase, kes paljuski tegutsesid ühiselt. Ekstra selleks õhtuks toome hoidlasügavustest välja vendade Parikaste fotosid. Tule arhiivi ja naudi õhtut koos foto- ja filmikunstiga!

Tekstiilikunstnik, Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna juhataja Aet Ollisaar avab homme, 3. veebruaril Riia Läti Seltsi majas peamiselt viimaste aastate loomingut tutvustava näituse „Ikka see sama kuu“. Riia Läti Selts on juba 11 aastat kutsunud veebruaris, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise kuul, tutvuma Eesti kunsti ja kultuuriga. Käesoleval aastal Riia Läti Seltsi maja valges saalis eksponeeritav näitus „Ikka see sama kuu“ toob vaatajateni valiku Aet Ollisaare viimaste aastate vaibaloomingust, kuid teeb tagasivaate ka aastate taha. Need on tööd, mis kutsuvad kaasa mõtlema ja meenutama olulisi hetki elus, olema tänulik kõige hea eest, mis meile on antud.

Tartu Kunstimuuseum avab 2. veebruaril Helsingi suursaatkonnas näituse „Sürrealism 100 x Tartmus“. Väljapanek koosneb valikust Tartmusi kollektsiooni kuuluvatest sürrealistlike sugemetega teostest. Tegu on Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi eeltutvustusega.   Aastal 2024, mil Tartu on koos Lõuna-Eestiga Euroopa kultuuripealinn, tähistab pea kogu Euroopa sürrealistliku kunsti ja kirjanduse voolu 100. sünnipäeva. Tartu on Eesti sürrealismi mitteametlik keskus, sest just ülikoolilinnas tegutsesid vähemal või rohkemal määral Eesti sürrealismi tipud.  „Sürrealism 100 x Tartmus“ avatakse Eesti suursaatkonnas Helsingis, kus on esindatud tõeline koorekiht.  Näitusel on Jüri Arraku, Silvia Jõgeveri, Karin Lutsu, Ilmar Malini, Jüri Palmi, Kersti Rattuse, Ülo Soosteri ja Lüüdia Vallimäe-Marki teosed.