Victoria Olt Galerii tähistab esimest sünnipäeva glamuurse kevadnäitusega!
Reedel, 3. märtsil kell 18 avatakse Victoria Olt Galeriis värske kevadnäitus “Naissance II”, millega galerii tähistab ühtlasi oma esimese tegutsemisaasta täitumist. Grupinäitusel on esindatud erinevad stiilid ja tehnikad kokku 13 kunstnikult nii meilt kui mujalt.
Näituse pealkiri “Naissance” tähendab prantsuse keeles sündi ning sümboliseerib kevadist taasärkamist. Victoria Olt Galerii jaoks oli mullune kevadnäitus üks esimesi ja edukamaid ning tänavu traditsioon jätkub, pakkudes muuhulgas alternatiivi Tallinna Kunstihoones toimuvatele kevadnäitustele.
Olete oodatud Erika Tammpere näituse „Väiksed vihjed“ avamisele Vabaduse galeriis laupäeval, 4. märtsil kell 16.
Näitus on avatud 04.03.– 29.03. 2023.
Erika Tammpere on gobeläänide ja tekstiiliinstallatsioonidega esinenud näitustel Eestis ja ka raja taga rohkem kui pool sajandit. Viimasel kümnendil, kui ta enam üldse ei näe, on ta hakanud rohkem tegema ruumilisi tekstiiliinstallatsioone.
Vabaduse galerii näitus on läbilõige kunstniku viimase viie aasta töödest, ruumilistest tekstiilidest, tekstiiliinstallatsioonidest. Kõige viimane neist on mõeldud spetsiaalselt Vabaduse galerii näitusele ja valmis sõna otseses mõttes vahetult enne näituse avamist.
Kolmapäeval, 8. märtsil 2023 kell 18.00 avaneb Draakoni galeriis Maria Izabella Lehtsaare & Sarah Nõmme ühisnäitus „Koletise kõhus“. Näituse kuraatorid on Anita Kodanik ja Brigit Arop. Näitus jääb avatuks 1. aprillini 2023.
Maria Izabella Lehtsaare ja Sarah Nõmme näituse „Kaunitar koletise kõhus“ keskmes on sarnased huvid inimeste vahelise intiimsuse, seksuaalse eneseväljenduse ning armastuse ja vägivalla väljendusviiside vastu. Näitus lähtub magamistoast kui kohast kus puhata, unistada, tunda mõnu ja hirmu, kus loetakse tekste, mis vormivad meid inimeste ja loojatena ning kus on toimunud ka kohtumised selle koostöö raames. Magamistoas toimuv on ühiskondlikul foonil vastuolusid täis teema. See on ihule lähedal, näitab meist nüansse, mis on privaatsed ja teevad meid haavatavaks. See on täielikult oma, kuid ka täielikult jagatud kõige kallimatega. Samal ajal kõik magamistoad ei ole turvalised ning lisaks pehmusele võib seal kogeda armastuse katuse all toimuvat vägivalda.
Reedel, 3. märtsil kl 17.00 avatakse Lilleorus* esmaesitlusena Kärt Summataveti joonistuste näitus „Kõiksuse kutse“. Vaatajani tuuakse kunstniku kõige uuemad tööd, mis on valminud eelmise aasta kestel. Visuaalse maailma juurde kuulub ka värske valik Summataveti ainulaadset ehteloomingut.
Kärt Summatavet on ehtekunstnik ja graafik, kelle looming on pühendatud peamiselt arhailistele ja mütoloogilistele teemadele. Autori uued teosed on jätkuks tema TÜ vabade kunstide professuuri näitusele „Kahekõne: mütoloogia ja tehisintellekt“ (2020). Lilleorus avataval väljapanekul on eksponeeritud pliiatsijoonistused, millel arhailised müütilised maastikud põimuvad teaduse viimaste avastustega Universumist.
Sel laupäeval, 25. veebruaril kell 16 toimub tuur Holger Looduse meditatiivsel isikunäitusel „18 kevadist hetke“. Ringkäigu viib läbi fotograaf ja Kai haridusprogrammide koordinaator Laura Arum-Lääts. Laura poolt läbiviidava tuuri märksõnad on: aeglane kinokunst vs tänapäevane kiire digimaailm.
Maali- ja meediakunsti valdkonnas tegutsev Holger Loodus eksponeerib oma näitusel Kai kunstikeskuses kaht videoinstallatsiooni, mis on vormitud terviklikuks ruumikogemuseks. Vastupidi tänapäeva pidevalt kiirustavale ja hakitud elule püüdleb kunstnik oma näitusega aeglustumise poole ning jagab selle kohta ideid ja võtteid ka vaatajaga.
Holger Looduse isikunäitus „18 kevadist hetke“ jääb Kais avatuks 23. aprillini.
Tuuril osalemine näitusepiletiga (10€/6€)
NB! Kui soovid tulla Kaisse oma grupiga eratuurile, siis kirjuta: info@kai.center
Lisainfo näituse kohta: https://kai.center/naitus/holger-loodus-18-kevadist-hetke
WIELSi kaasaegse kunsti keskuse projektiruumis avatakse 1. märtsil kell 18 Tanja Muravskaja näitus „Tanja aiad“.
Näitusel eksponeerib kunstnik viiest eri seeriast pärit teoseid, mis annavad isikliku ja tundliku kommentaari viimaste aastate sündmustele maailmas.
Näitusel „Tanja aiad“ joonistub välja Vene-Ukraina sõja isiklik ja pikaaegne kogemus. Näha saab Muravskaja üht rahvusvaheliselt tuntumat teost „Kolm õde“ (2015), milles kaks nõbu, üks Ukrainast ja teine Venemaalt, väljendavad oma arusaama Maidani revolutsioonist ja Krimmi okupeerimisest. Kolmas õde (töö pealkiri viitab sõnamängule, kuna ukraina ja vene keeles kutsutakse nõbusid õdedeks) teoses on kaamera taha peidetud kunstnik ise.
Kunstnik Britta Benno ulmeline maastikuabstraktsioon „Polaarulm“ rändab enne rahvusvahelist jääkarupäeva Viljandist Tallinna loomaaia polaariumisse. Esmakordselt tutvustatakse kaasegset kunsti polaariumi asukatele jääkarudele, kelle vaatevälja seatakse näituselt kaks suuremõõtmelist teost.
Näituse avamine on loomaaia jääkarumajas reedel, 17. veebruaril kell 16.00.
Rahvusvahelist jääkarupäeva tähistab loomaaed koos Eesti Polaarklubiga 25. veebruaril. Kavasse mahuvad vaatemänguline jääkarude söötmine, Tiit ja Maris Pruuli emotsionaalsed lood kohtumistest jääkarudega ning Tiit Marani mõtisklus jääkarude tuleviku üle looduses.
Näitus „Metafoorsed maastikud“
27.01.–11.03.23
Jaan Elken: „Kunstnikuna loon ma visuaalselt teatud terviklikkusele pretendeerivaid maailmu, mille intellektuaalse suunisega koordinaadid on suunanud mind ühel või teisel kombel.
Töötan metafoorsete maastike arhitektoonikaga, olgu nad inspireeritud siis lagunevatest liustikest ja kivikõrbetest ühelt poolt kuni „maavälise vaatepunkti“ ehk planeetidevahelise ruumi kaasamiseni. Lagunemist ja hääbumist poetiseeriva esteetika läbi üritan ma ehitada sildu välise ja sisemise tunnetuse vahele, kaardistades maailma mu enda loodud reeglite abil.“
Tallinna disaini- ja arhitektuurigaleriis avatakse 22. veebruaril kell 17.00 näitus "Maile Grünberg 81. Tool"
20.02–01.04.2023
Kuraator Harry Liivrand
Kujundaja Eliina Grünberg
Olete oodatud kohtumisele moekunstnik Mari Aakrega tema näitusel „Joonistuse pidu“ kolmapäeval, 22. veebruaril kell 16 Vabaduse galeriis. Kohtumist juhib Anne Metsis.
Näitus on avatud kuni 01.03.2023.
Mari Aakre (1940) esindab põlvkonda, kelle eriala omandamise ajal Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis õpetati moe- ja tekstiilikunsti ühises osakonnas. Sestap jagub tema loometeele moekollektsioone, maalitud ja trükitud kangaid, interjööritekstiile, akvarellmaale ja hulgaliselt moeillustratsioone.
Kunstniku esimeseks töökohaks 1970ndatel oli Tallinna moemaja ja selle juures tegutsev ajakiri Siluett, kuhu teiste hulgas on talletatud ka tema ajastuspetsiifilise käekirjaga illustreeritud moeleheküljed. Neile ja hilisemale joonistatud loomingule pühendatud näitus annab ilmeka ülevaate moekuvandi muutumisest aja jooksul.