Üritused

5.01–1.03.2023 Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu 2. korruse lugemisalas Eesti Köitekunstnike Ühenduse 2023. aasta näitus on pühendatud kirjanik Friedrich Reinhold Kreutzwaldile, kelle sünnist möödub tänavu 220 aastat. Kreutzwaldi aegumatu teos „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ on „Kalevipoja“ kõrval üks eesti kirjanduse tüvitekste. Tervikteos ilmus 1866. aastal, mil Soome Kirjanduse Selts Helsingis avaldas teose pealkirjaga „Eestirahwa Ennemuistesed jutud“, koondades sellesse 43 muinasjuttu ja 18 kohamuistendit. See oli toona kõige mahukam algupärane kirjandusteos eesti keeles.

VALGE LAEV -  DET VITA SKEPPET Eesti Maalikunstnike Liidu näitus Eesti Maja Stockholmis Näituse avamine 03.02.2023 kell 17.00 3.02.‒27.02.2023    Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Maja, Eesti Kultuuri Koondis

 Olete oodatud kohtumisele Mare Mikofiga neljapäeval, 26. jaanuaril kell 17 Vabaduse galeriis. Kunstnikuga vestlevad kunstiteadlane Gregor Taul ja galerist Reet Varblane. Mare Mikofi näitus „ … ja seitsmes“ on avatud kuni 31.01.2023. Mare Mikofi väljapanek „ … ja seitsmes“ on kunstniku eelmisel aastal Arsi projektiruumis eksponeeritud isikunäituse „Mare ja teised tüdrukud“ jätk ja ühe loominguetapi sümboolne lõpp. Ka seal olid väljas ainult naisefiguurid, mida kunstnik on teinud paari viimase aastakümne jooksul ja mida võib vaadata autoportreedena. Ta on ise naljaga pooleks öelnud, et just niiviisi saab ta ennast ideaalina esitada. Idealiseeritus ei ole Mikofile kunagi tähendanud veatust, piiridesse sobitumist, vaid piiridest üleastumist. Enda või talle lähedaste naiste kaudu on ta saanud julgemalt eksperimenteerida kui (mehe)portreede või avaliku ruumi teoste puhul.

Estonia, Estonia pst 4, Tallinn Kevadhooaeg 2023

Neljapäeval, 26. jaanuaril kell 18 toimub Kumu kunstimuuseumis Raivo Kelomehe loeng, mis käsitleb interaktiivse kunsti kui kunstiajaloolise nähtuse teket: selle eeldusi, interaktiivse kunsti tippteoseid ja selle kunstinähtuse teatavat „väsimist“ nüüdisajal. Interaktiivne kunst on kujunenud paralleelselt digitehnoloogia täiustumisega. Interaktiivsus on ka viis, kuidas me suhtleme igapäevaselt digivahenditega. Interaktiivne kunst on aga pigem kunstimaailma nähtus, mida esitatatakse spetsiaalselt kaasaegse kunsti jaoks mõeldud ruumides. Üritus on osa näituse „teamLab. Hõljuvad õied igavikumeres“ publikuprogrammist. 2001. aastal asutatud kunstirühmitus teamLab on üks tuntumaid digitaalse kunsti loojaid maailmas. Nende mõjusad ruumiinstallatsioonid on muutnud arusaama digitehnoloogia abil loodud kunstist ning vaimustanud miljoneid vaatajaid üle ilma. teamLabi näitus haarab külastaja üleni endasse. See on piirideta kunst, mis ümbritseb meid täielikult ja tõmbab meid kaasa kõigi meeltega.

Saue vallamaja akendel on alates 11. jaanuarist võimalik tutvuda Helje Eelma digigraafika näitusega „Kulgemisi". „Kulgemisi" hõlmab kümmet mälestuskildu maailma kümnest põnevast paigast, mida autoril on olnud võimalus aastate jooksul külastada. Digigraafikas pildid säilitavad eneses konsentreeritud kujul kogetud elamusi sellistest riikidest nagu Peruu, Guatemala, Argentiina, Namiibia, Madagaskar, Myanmar, Sri-Lanka, Hiina, Omaan ja Malta. Pildid on valminud reisifotode ning arvutisse skanneeritud joonistuste digitaalsel töötlemisel ning nende omavahelisel kombineerimisel. Iga pildi juures on ka tekst meenutusega konkreetsest reisist Näitus jääb avatuks veebruari lõpuni. Sisse saab tööpäevadel tööpäeva piires, aga enamus piltidest akendel vaadeldav ööpäevaringselt. 

Kutsume Sind sel kolmapäeval, 25. jaanuaril A-Galeriisse vestlusõhtule, kus kolleegid ja pereliikmed Lia Tüüri meenutavad. Sündmus algab kell 18:00. Sündmusest – Reedel, 13. jaanuaril avasime A-Galerii SEIFis möödunud aasta novembris lahkunud Lia Tüüri mälestusnäituse JOONEGA PUUDUTATUD, mis annab esmakordselt ülevaate kunstniku 1960ndatel alanud loometeest, kasutades selleks perekonna arhiivimaterjale ja fotosid, kavandeid ning teoseid Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumist, Ajaloomuuseumist, Tallinna Linnamuuseumist, Eesti Kunstnike Liidust ja erakogudest.  Näituse programmiga kaasneb ka avalik vestlusõhtu 25. jaanuaril kell 18:00, kus Lia Tüüri elust ja loomingust räägivad Lia kolleegid, kelle seas ehtekunstnikud Tiina Käesel, Ene Valter, Kertu Vellerind, Adolfas Šaulys ja Ketli Tiitsar. Vabas vormis kulgevas vestlusringis meenutatakse Liat läbi isiklike kokkupuudete ja mälestuste. 

Tallinna Jaani kiriku galeriis on 17. jaanuarist 19. veebruarini avatud Eesti ühe vanema põlvkonna silmapaistva maalikunstniku Leili Muuga retrospektiivnäitus. Leili Muuga (1922-2016), kelle sünnist möödus äsja 100 aastat on üks eesti sõjajärgse kunstiajaloo tähelepanuväärsemaid maalijaid. Ta sündis 14. novembril 1922. aastal Altais Venemaal. Maalimist õppis 1947–1951 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis ning lõpetas õpingud Tallinnas 1953. aastal Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Aastail 1962–1977 töötas ta samas koolis õppejõuna, seejärel tegutses vabakunstnikuna.

Näituse avamine esmaspäeval, 23. jaanuaril kell 17 koos töötoaga.  Töötoas valmib tekstiilne kaelaehe, mis on mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele. Töötoa juhendaja tekstiilikunstnik Kaire Tali: „Kui mingil ajal läks moodi rääkida taaskasutamisest ning ringmajandusest pani see mind muigama – olen seda aegade algusest suurima enesekindlusega teinud. Tekstiilikunstnik peab olema avatud meelega ning leidlik ja inspiratsiooni kasutult seisva eseme tuunimiseks pole vaja isegi mitte poodi otsima minna. Igaühel on kodus midagi, mis jäänud väikseks või lihtsalt jäänud kasutult seisma. Trikooribadest kaelaehteid hakkasin kunagi punuma laste väikseksjäänud T-särkidest. Materjal on ju aus ning mis kõige tähtsam – täiesti tasuta! Idee on lihtne ja teostusel olen igati abiks. Nippe jagub kõigile! Igaüks võib ja saab natuke omamoodi ehte meisterdada – nagu lubatud – mida pole mitte kellelgi teisel."

Näituse avamine toimub 28. jaanuaril kell 14.00. Alates 21. jaanuarist 2023 on Kadrioru galeriis, Vesivärava 50, avatud Eesti Akvarellistide Ühenduse ja Soome Akvarellikunsti Ühenduse ühine näitus teemal MÄNG-LEIKKI. Eestist esinevad näitusel 30 ja Soome poolt 25 akvarellisti. Selline koostöös sündinud näitus on järjekorras juba neljas, varem on toimunud 3 näitust Võru Linnagaleriis – LEIURETK 2019, TORM 2020 ja METS 2022 aastal. Akvarellinäituse teemaks sai valitud mäng, sest kõigist maalitehnikatest on akvarelli tehnika ise kõige enam täis mängulusti - akvarelli peategelaseks on ju vesi, vaba ja ettearvamatult mängiv. Selle näituse koostamisel huvitas kuraatoreid mängu idee tõlgendamise erinevad variandid ja nende ühildamine üldiseks tervikuks. Tulemuseks oleme saanud laia valiku töid nägemusena akvarelli mängulisusest kuni mängimise literaarse kujutamiseni. Akvarelli võimalustega julgelt ja leidlikult mängijate käe all on sündinud mitmed selle näituse pärlid.