Üritused

Reedel, 21. oktoobril 2022 kell 18.00 avab Mihkel Maripuu Draakoni galeriis isiknäituse „Fatamorgaana“. Näitus jääb avatuks 12. novembrini 2022. Fatamorgaana ehk kompleksne miraaž on fenomen, mis lavastab reaalsust ning seejärel haihtub äkk-ootamatult. Tavaliselt juhtub see külmale ööle järgneval hommikul, kui kõrbe külm asendub koidupuna saabudes kõrbe kuumusega. Suure kauguse taha luuakse näiline kujutelm – kättesaamatult terendab horisondil müstiline viirastus, illusioonidest pungil reaalsus, mis õgib omaenda sisu. Kujundlikult tõlgendades loob fatamorgaana, nii mõiste kui nähtusena, paralleele aktuaalse päevakaja ning kaasaegse tõejärgse ühiskonna vahel. Tegemist on jutustavalt mitmemõttelise ning märgiliselt laetud manipulatsiooniga, millel on pikemad- või lühiajalisemad tagajärjed. 

14.10–13.11.22 Galeriis Metropol 6 m2 ja Metropol Kapp kuni 13. novembrini 2022. Avamine reedel, 14.10 kell 19. Galerii Metropol võõrustab seekord palja ülakehaga matkates tuntust kogunud ning osavalt tõstukeid juhtiva kunstniku Fideelia-Signe Rootsi näitust „Ladu nr. 1”, mis otsib ühisosa elu, töö ja kunsti loomise vahel. Mis järjekorras ja kuhu panna? Kui palju jõuab tõsta? Kas kiletada, et koos püsiks? Kaalukaid küsimusi jätkub, aga mis seal sees üldse on? Näitus koosneb omavahel seotud allegoorilisest heli-installatsioonist ja kappi paigutatud töölesõidupäevikust. Kunstnik rõhutab ilma valehäbita, et enne lõputut „kastist välja” mõtlemise mantra kordamist peaks kõigepealt elus ja kunstis olema kast, millest välja murda.

Alates 14. oktoobrist saab Kumu kunstimuuseumis näha näitust „Kunst või teadus“, mis käsitleb esimest korda põhjalikumalt kunsti ja teaduse suhete ajalugu Eestis. Ajaloolised teaduspildid on asetatud dialoogi tänapäevaga, mil üha suurem osa infost on pildiline ja oskus pilte kriitiliselt tõlgendada järjest vajalikum. Näitusele on uue teose loonud kunstnik Kristina Norman, kes esindab tänavu Eestit ka Veneetsia biennaalil, kus ta samuti tegeleb teaduspiltidega.

Kolmapäeval 12. oktoobril kell 18.00 avame ARS Kunstilinnaku (Pärnu mnt 154, Tallinn) Stuudio 53/98 pinnal EKA nelja eriala tudengite ühisnäituse „Maastike süntees“. Kahel näitusepinnal asetleidev grupinäitus kasutab installatsioonikunstile omaseid ruumilis-ajalisi väljundeid küsitlemaks kunstnike individuaalseid tähelepanekuid oma elukeskkonna ning selle mõjutegurite kohta. Mitmekülgsed leid-, käsitöö- ja valmismaterjalide kogumid loovad näitusepinnale mikromaastikud esitades kilde autorite kollektiivsest mõtteruumist. Erilaadi vastandumise ning peegeldamise žeste elustavad lisaks mitmed heli- ja videokunsti katsetused. Näitusel osalevad kunstnikud ehte- ja sepakunsti, klaasikunsti ning keraamika erialalt. Näitusel osalevad: Annali Kruusamägi, Elis Liivo, Gaida-Erica Pärn, Helen Tiits, Laura Stina, Maarja Hallika, Maarja Sildvee, Madli Pajos, Marta Vikentjeva, Paul Aadam Mikson, Valeria Poljakova

Wroclawis ja teistes Poola linnades juba kaheksandat korda aset leidev Euroopa Klaasifestival keskendub oma tänavuses programmis Baltimaadele. Osalevad nii kogenud kui noored autorid Eestist, Lätist ja Leedust; festivali korraldajad loodavad heita valgust Balti klaasi-skeene värskematele arengutele. Näituse idee aluseks on sulamine kui mitmetimõistetav metafoor: see võib tähistada nii klaasi füüsilist sulamist kui mõtteliste piiride hägustumist;  aine üleminekut ühest olekust teise, aga ka piire ületavat koostööd, koosolemist ja õlatunnet, mida praegusel hetkel eriti vajame.  Festival peaväljapanek avaneb traditsiooniliselt Wroclawi keskraudteejaama Koosolekute Saalis 17. oktoobril 2022 ning osa sellest Legnica Kunstigaleriis 18.oktoobril. Festivali satelliitnäitused leiavad aset Wroclawi ja Krosno galeriides algusega 17-20. oktoober. Näitused jäävad avatuks 27. novembrini.

7.-9. oktoobril osaleb Okapi Galerii taaskord kunstimessil Art Vilnius. Galerii on messil osalenud järjepidevalt alates aastast 2015 ja esitleb seekord projekte, mis on seotud skulptuuri ja installatsiooniga – just need meediumid on tänavusel messil fookuses.

Olete oodatud Eesti nüüdisgraafika näituse „Wiiralti preemia 2022“ avamisele ARS Projektiruumis 12. oktoobril kell 18.00.   Konkurss-näituse avamisel kuulutatakse välja Wiiralti preemia 2022 nominendid ja laureaadid.    GÜ Galeriis on avatud Wiiralti preemia 2019 laureaatide Gudrun Koppeli (peapreemia) ja Inga Heamägi (ergutuspreemia) näitus.   Näitused ARS Projektiruumis ja GÜ Galeriis jäävad avatuks 9. novembrini.   Lisainfo: ARS Projektiruum   E‒R 12.00‒18.00, L 12.00‒16.00   GÜ Galerii   E‒R 11.00‒16.00, L 12.00‒16 .00  ARS Kunstilinnak   Pärnu mnt 154, Tallinn 

07.10.-07.11.2022 Näituse avamine 7. oktoobril kell 17.30 Graafik Viive Noor illustreerib elu läbi enda Teksti autor: Violetta Riidas Tallinna Jaani kiriku galeriis on 7. oktoobrist 7. novembrini avatud graafik Viive Noore isikunäitus „Valguses ja varjus“, millega ta võtab kokku oma viimaste aastate töö, et alustada uut rännakut. Ettepaneku Jaani kiriku galeriis näitus teha, sai Viive Noor galerist Erkki Juhandilt umbes kaks aastat tagasi. Kuna galerii on päris suur, ei tahtnud ta sinna panna sama väljapanekut, mis oli juba mõnda aega ringi rännanud. Seega lükkasid nad näituse edasi ja vahepeal jõudis mõte kunstnikul juba peaaegu ununeda.

5.10 – 31.10.2022 Tallinna Õpetajate majas Osalevad: Diana Denissova, Anu Hint, Anu Ling, Anne Metsis, Merje Rääbis, Külli Kerttu Siplane, Liivika Põvat Straus Näitus analüüsib eetilist ja moraalset allakäiku tänapäeva maailmas. Kui siiani on tavaline olnud petmine lähisuhetes, siis nüüd oleme liikunud olukorda, kus meile valetavad ka avaliku elu tegelased, keda peaksime usaldama. Meedia abil tekitatakse nii hirme kui ihasid, et käituksime nii, nagu „kellegile on kasulik“. Puudub ühtne arusaam heast ja kurjast, õigest ja valest. Selle tõttu võivad nähtused ja sündmused olla ühe jaoks allakäik ja teise jaoks progress. Tekib vastuolu, kus suhtelisus on määratletud absoluutse tõena. Ja teisitimõtlejad on tõe vaenlased. Kas see, et „paljud ju teevad nii“ on ikka tõe kriteeriumiks? Kas meil on õigus oma arvamusele, või mitte? Kas see, mis on on inimese sees, võib paista ka väljast? Või peame oma mõtteid peitma, et ennast säästa?

14. oktoobril Helsingis toimuv seminar „Üle mere – yli mere. Eesti ja Soome kunstisidemete loomine pikal keskajal“ toob kokku Eesti ja Soome kunstiteadlased ning heidab valgust kahe riigi kunstisillale. Seminar toob esimest korda kokku Eesti ja Soome kunstiteadlased ja ajaloolased, kes vaatlevad kunsti- ja kultuurisuhete loomist ja arengut ning nende taga seisnud inimesi ja võrgustikke. Helsingis, Soome Kirjanduse Seltsis toimuv seminar „Üle mere – yli mere. Eesti ja Soome kunstisidemete loomine pikal keskajal“ vaatleb Soome lahe kahte kallast ühendava kunstisilla loomist ning arengut kesk- ja varauusajal. See toimub Eesti Kunstimuuseumi uurimis- ja näituseprojekti „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“ ning Helsingi Ülikooli uurimisprojekti „Iconoclash/Kuvakalske. Fragmentaarisuus ja kuvakalskeen jäljet keskiajan ja uuden ajan alun esineissä“ koostöös.