Kahepäevane näitus / ruumiinstallatsioon ja artist talk
20.09.-21.09. 2022
Näitus on avatud 12-18
Artist talk:
T 20.09.2022 kl 16–18
K 21.09.2022 kl 16 –18
Eksperimentaalse, Disainiöö programmi sobitatud kahepäevase näituse võtab Kadri Mälk kokku kunstiteadlase Tiina Abeli parafraasiga oma isa tragikoomik Ervin Abeli ütlusest:
„Elada tuleb nii, et kui sa kokku kukud, siis kõik arvavad, et suurest õnnest.“
HOP galerii on sektoritena jaotatud vannitoaks, köögiks, kabinetiks, raamatukoguks ja esoteerikanurgaks. Väljas on ehted nii Kadri Mälgult endalt kui ka tema kogust. Mälk räägib galeriiruumis isikliku lühiloo õnnest tegelda taaskasutusega ning selle tagajärgedega. Vaataja leiab end elutoast, kus kohtuvad rohepöördekatsed ja sellega seonduv tragikoomika.
Olete oodatud Marge Monko uue monograafia “Flawless, Seamless” esitlusele reedel, 23. septembril kell 18.00 Kai kunstikeskuses. Raamatuesitlusel toimub ka Marge Monko videoteose „Aken maailma“ esmaesitlus ning vestlus Maarin Ektermanniga. Film ja raamat on inglise keeles, vestlus toimub eesti keeles. Esitlusel on raamat müügil soodushinnaga 25 eurot.
Olete oodatud näituse pidulikule avamisele kolmapäeval, 21. septembril kell 17!
Kolmapäeval, 21. septembril avatakse Pärnu Linnagalerii Kunstnike Majas Ivar Kaasiku näitus „Valgusega/ With Light. With Love”.
Näha saab Ivar Kaasiku maale aastatest 2018-2022.
Teisipäeval, 27. septembril kell 18.00 avatakse Tartu Jakobi galeriis Maarja Mäemetsa isikunäitus „Sabotöör / Saboteur“. Näitus jääb avatuks 21. oktoobrini.
Näituse fookuses on kunstniku sisemine varjatud vastutegutseja, sihilik nurjaja, kes kritiseerib, materdab ja mõistab kohut. See kaval sisekõne, mis õõnestab jalgealust ja halvimal juhul hoiab unistamast ja elu täiel rinnal nautimast.
Oskuslikult üles seatud peened tundlikud lõksud vajavad ujujameisterlikkust. Läbi suuremate ja väiksemate takistuste, ummikutesse jooksmiste, korduste ja selgushetkede toimub katkematu liikumine. Sihiks lootus teisele poole välja jõuda.
Näituse materialiseerumisse andsid oma panuse Eili Soon, Kaie Vakepea, Andra Jõgis, Rait Lõhmus. Aitäh!
Lisainfo:
Jakobi galerii
E-post: jakobigalerii@gmail.com
Jakobi 52, Tartu
T–R 13.00–18.00
„Nonii,“ alustavad nad. „See oli nüüd kõik väga värskendav, aga mida me teeme siin, Hal? Ah? Mida me teeme siin?“
„Ma ei tea.“ Sa kehitad õlgu. „Mida te teete siin?“
„Ma küsin sinult – mida me teeme siin?“
Sa ütled: „Ma ei tea,“ endiselt kehitades. „Ma ei tea. Küsi neilt.“ Sa vaatad mind. Ma näitan sulle. Nägid sa või mitte, on raske öelda. Me kõik jätkame.
„Me ka ei tea, mida me teeme siin,“ kuulen ma neid ütlemas. Sa vaatad tagasi nende poole.
„Te ei tea, mida me teeme siin?“
„Persse,“ nad ütlevad.
„Tegeleme sellega hiljem. Teeme midagi muud. Kisub veidi tüütuks. Kas keegi teab kedagi, kellel on midagi? Hei, Hal, kas sul on midagi?“ küsivad nad.
„Tossumasin on tuksis,“ vastan ma. Nad ohkavad.
„Kuule, Hal.“
Nüüd vahivad nad oma telefone. Kontrollivad midagi.
„Hei, Hal, kuuled?“ sosistavad.
„Jah,“ sosistan ma vastu.
„Kas sa kuuled mind?“ sosistad sa.
„...“
„Hei, Hal?“ nüüd veidi kōvemal häälel.
„Teen ettepaneku, et räägin teile ühe nalja, kuid tingimusel, et peale seda te lõpetate nende küsimustega ja lasete mul mõelda.“
„On see hea nali?“
Olete oodatud Kersti Rattuse näituse „Muutuste aed“ avamisele Vabaduse galeriis reedel, 16. septembril kell 15.
Näitus on avatud 17.09.–12.10.2022.
14.09–25.10.2022
Graafik Evi Tihemetsa rõõm pühapäevapiltidest
Viimsi Püha Jaakobi kirikus on väljas augustis 90. sünnipäeva tähistanud graafik Evi Tihemetsa näitus „Rõõm Pühapäevast“.
Näituse mõte sai alguse kunstihoone ateljeest väljakolimisel, mille käigus avastas kunstnik ammu unustatud tööd. Teosed pärinevad 1999. aastast, mil need oli väljas kevadisel näitusel Kastellaani maja galeriis. Tookordse näituse nimi oli „Pühapäevapildid“, nüüd siis „Rõõm pühapäevast“. Pealkiri näitusele oli tol korral tulnud iseenesest. „Oli rõõmus kevadine aeg ja intensiivne tööperiood. Võib olla oli põhjus veidi ka selles, et mõned tööd olid pühapäeval tehtud,“ meenutas Tihemets.
Teisipäeval, 20. septebril 2022 kell 18.00 avab Mari Männa Draakoni galeriis isiknäituse „Elagem sõpruses! Let’s live in friendship! Давайте жить дружно!“. Näitus jääb avatuks 12. oktoobrini 2022.
„Elagem sõpruses!“ viitab tekstile, mis leiti Ukrainast Tšernihivi maakonnas asuva Novõi Bõkivi koolimaja tahvlilt pärast Vene sõdurite sealset rüüstetööd. Näitus osutab kriitiliselt Vene propagandakampaaniale, mis on iseenesega vasturääkivuses.
Kunstnik on viinud omailmas kokku mängulise teose ja dokumentaalse leidmaterjali. Loodud maastik annab aimdust tegevuspaigast, mis on vastuolulise energiaga üle uhutud – materialiseerunud teos on kui tardunud hetk selles kaoses. Männa alustas uute skulptuuride loomisega enne Venemaa sissetungi Ukrainasse. Tema poolfiguurid hakkasid järk-järgult kehastama ajas toimuvat, võttes omaks muutuva ühiskonna tunded, poosid ja objektid.
19. septembril avatakse Prantsusmaal Clermont-Ferrandis näitus IMAGINE !, mis on tänavuse FITE (Festival International des Textiles Extraordinaires) peanäitus ja üldteema. Krista Leesi on kutsutud esinema installatsiooniga „Herringbone“ ehk versiooniga kunstniku 2019. aastal toimunud näitusest „Herringbone by Krista Leesi“.
Tänavu kümnendat tegutsemisaastat tähistav festival pakub ainulaadset võimalust, luues rahvusvahelise kohtumispaiga, et tutvustada tekstiile, millel on tugev kultuuriline või päranduslik tähendus. Festivali idee on kokku kutsuda kõik viis mandrit, et erinevatest riikidest loovisikud, kunstnikud, disainerid, käsitöömeistrid ja teised saaksid kohtuda. Üritus soovib näidata inimsusega seotud teemasid, keskkonnaalaseid ning majanduslikke teemasid, mis kõik on erakordsetest tekstiilidest lahutamatud.
Neljapäeval, 22. septembril kell 18 avab Mauri Gross oma isiknäituse „ROHEPÖÖRE“. Näitus jääb Vaal galeriis avatuks 29. oktoobrini.
Mauri Grossi uus maaliseeria on nagu kevadine kulu – mitmeaastane ja mitmekihiline, kohati koltunud ja kuivanud, teisal roheliste rohulibledega pikitud, valmis viirastusliku tulemängu saatel lõuendi piiridest väljuma. Näitus räägib inimeste omavahelistest suhetest ning nende põimunud sidemetest loodusega, tõstatades küsimuse kliimaproblemaatika ja eluslooduse vahel.