Üritused

Alates 13. septembrist saab Haus Galeriis külastada Marko Mäetamme uue maaliseeria näitust. Maailmalõpu lilled? Mis lilled need sellised on? Marko Mäetamm teab. Seisis ta ühel loomehetkel kusagil maailma äärel ja vaatas, mis tema ees toimus - maailma lõpu aias, kus õitsesid maailma lõpu lilled. Oma kogemustest kirjutab Marko hiljem nii: „See oli väga imelik taim. Muidu nagu tulp, aga õhtuti sirutus sellest välja must käsi, sõrmed täis kalli väljanägemisega suuri sõrmuseid...“. Seesugused nägemuslikud lood on Marko maalinud ja kirjutanud kuuteistkümne kummastava taime kohta, mis on ühelt poolt küll nagu lilled, aga teisalt kõike muud ka. Mäetamme näituse „Lilled maailma lõpust“ raames on valminud 16 teose animeeritud kataloog Marko Mäetamme ja filmikunstnik Nando Grancelli koostöös. Animatsioonid esitlevad Mäetamme erinevaid iseenda-tõlgendusi oma kahepalgeliste lillede foonil. Käesolev on üks neist.

Mall Nukke isikunäitus "Plasticum" toimub Helsingis Katariina galeriis. Näitus on osa Eesti ja Soome maalikunstnike koostöö programmist FINEST. Inimesed elavad plastikust maailmas. Teame, et meid ümbritseb tehisosakesi täis maa, vesi, õhk. Kõik on kodune, kuid pole looduse osa.  Minu näitus “Plasticum” mõtiskleb meie kilekoti-planeedi üle, kus inimkehadest koosnevad stiihiad voolavad sarnaselt jõgedega tehismaastikel. Peamiseks liikumapanevaks jõuks on tarbimine , tagajärjeks elutu kile-keskkonna loomine. “Plasticum” näitusel tsiteerin oma triptühhoniga Kašimir Malevitši. Tema lõi XX sajandi alguses ikoonilised maalikompositsioonid „Rist“, „Ruut“, „Ring“. Siis olid veel hinnas ideaalid. Need on muutunud XXI sajandil farsiks, „täiuslikeks“ plastik-kujunditeks. Inimeste tehiskeskkond on kui tornaado, mis hävitab kõik oma teel. Ja lõpuks hävitab oma loojad.

Alates 17. septembrist näeb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis näitust „Raamatukujundaja töötuba. Jüri Kaarma ja hilisnõukogude trükikunst“, mis aitab avada graafilise disaini unustusehõlma vajunud materiaalset reaalsust. „Graafiline disain ümbritseb meid tänapäeval igal pool ja igaüks on graafiline disainer. Pildistamine ja fotode töötlemine, fontide ja värvide valimine, kollaažimine, kujundamine ja printimine, mis enne digirevolutsiooni olid eksklusiivsed, nõudsid aega, erioskusi ja kollektiivset pingutust, on nüüd iseenesestmõistetavad protseduurid iga arvutikasutaja jaoks,“ ütleb näituse kuraator Maria Muuk.  Ent veel mõnikümmend aastat tagasi võis lihtsaimgi kujundusvõte tähendada mitut tundi fotolaboris, mikroskoopilisi lõikamis-kleepimistöid, kõnesid ja kirju kirjastusse ja trükikotta, 300-kraadist sulametalli, arvukaid proovitõmmiseid ja metsikut materjalikulu. 

9.09.-30.09.2022 ARS Projektiruum Näituse avamine neljapäeval, 8. septembril kell 18

Draama on sinu peas* - Edith Karlsoni ja Gregor Tauli avalik vestlus Viljandi Muuseumis reedel kell 16 Skulptor Edith Karlsoni näituse „Lemmikud“ raames toimub käesoleval nädalal Viljandi Muuseumis publikuprogramm, mille käigus peab reedel, 9. septembril kunstnikuga avaliku vestluse kriitik, kunstiajaloolane ning Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Gregor Taul. Taul ja Karlson arutlevad muu hulgas selle üle, millisena paistab neile tänane Viljandi ning mis on ühe maakonnamuuseumi roll kaasajal. Vestluse arutletakse ka Karlsoni loomingu, seda tagant tõukavate impulsside, inspiratsiooni, töömeetodite ja kunstniku töö ning rolli üle kaasaegses ühiskonnas laiemalt.

Kutsume Teid meie 30-aasta-pikkuse tegevuse aruandenäituse avamisele reedel, 9.septembril kell 16.00 Pärnu Uue Kunsti Muuseumis. Oleme kolme aastakümne jooksul loonud Baltimaade ainulaadse kunstikogu, kus on esindatud suur valik kunstiteoseid alates Ladina-Ameerikast, Põhja-Ameerikast, Euroopast, Araabia-maailmast. Meie videoteegis on mitu tuhat filmi põlisrahvaste kaduvatest kultuuridest ja sadu portreefilme suurtest loojatest. Sellest kõigest lähemalt siinkohal lisatud manusest.  Näitust „Elamise kunst ehk kunst ellu jääda“ saab vaadata  kuni 16.oktoobrini. Uue Kunsti Muuseumi sünnipäeva pidulik tähistamine kontserdiga toimub laupäeval, 1.oktoobril. *****

Kolmapäeval, 7. septembril kell 17.30 toimub Tartu Kunstimaja suure saali näitusel „Tolm“ kuraatorituur. Tuuri viib läbi näituse kuraator Karin Paulus. Näitus „Tolm“ on Tiina Sarapu ja Julija Pociūtėga ühisnäitus, kus kunstnikud oma installatsioonidega mõtestavad aina uuesti ümber materiaalset reaalsust ja otsivad inimese ja keskkonna vaheliste suhete tähendusi. Loe näituse kohta lisaks Tartu Kunstimaja kodulehelt. Ekskursioon on tasuta ja eesti keeles. Lisainfo: Tartu Kunstimaja Vanemuise 26, 51014 Tartu K–E 12.00–18.00 www.kunstimaja.ee www.facebook.com/kunstimaja  

3. septembril avatakse Portugalis Guimarãesis rahvusvaheline tekstiilikunsti biennaal CONTEXTILE (Contemporary Textile Art Biennial), mille peanäitusele kandideeris tänavu 1250 kunstnikku 74 riigist. Näitusel osalema valiti 50 autorit 34 riigist. Valiku töödest tegi rahvusvaheline žürii koosseisus Lala de Dios (kunstiajaloo ja tekstiilikunsti õppejõud, kuraator), Janis Jefferies (visuaalkunsti emeriitprofessor, kuraator ja kunstnik), Orenzio Santi (õppejõud, tekstiilikunstnik), Monika Grasiene (kunstnik, kuraator ja õppejõud) ja Cláudia Melo (kuraator, õppejõud ja kunstnik; biennaali kunstiline juht). Žürii lähtus valikus konkursi tingimustest ja tööde tasemest ning biennaali Contextile 2022 kontseptsioonist RE-MAKE. Aet Ollisaar esindab Eestit näitusel teosega „Kodutus“. 

Septembrikuus 2022 on Türi kultuurikeskuses eksponeeritud Illimar Pauli näitus „Joon ja värv“ Näitus on avatud 31. aug. –30. sept. 2022. Lisainfo: Türi kultuurikeskus E-post: info.kultuur@tyri.ee Tel:+372 387 8248 Türi linn, Hariduse tänav 1 E–N 10.00–19.00 R, L 10.00–15.00

Näitusel on võimalik kogeda kolme tööd, mis kõik tegelevad mängimisega ning vaatlevad mängimise/mängu erinevaid aspekte. Martin Buschmanni teos keskendub nähtusele, kus arvutimäng simuleerib üht kindlat tööd (rekka juhtimine), tehes seda võimaluste piires ülimalt realistlikult. Mängus oli autoril võimalik sõita läbi Eesti olulisemate inimasustuse sõlmpunktide, vaatamata asjaolule, et päriselus tal juhtimisõigust ei ole ning jäädvustada oma teekonda kasutades fotograafilisi töövahendeid. Tema teose kogemiseks võib kasutada saalis olevat tahvelarvutit või laadida alla Overly rakendus enda nutiseadmesse. Reimo Võsa-Tangsoolt on kaks teost. Mõlema teose keskmeks on teatav üldistus või lihtsustus, mis kaasneb mänguga. Videos keskendub ta reaalse elu ja arvutimängu maailma aja erinevale kulgemisele. Oma olemuselt on antud lihtsustus diametraalselt erinev ka simulatsioonist (mida vaatleb näiteks Buschmann), kuigi ka mängumaailmas eksisteerib teatav realismi püüd. Tema teine teos keskendub aga mängu haaravusele. Kuigi me ei näe mängijaid, siis ruumiliselt esitatud heli annab kogejale võimaluse mängu jälgida.