Üritused

Reedel, 29. juulil kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Karin Strohmi isikunäitus „Hilja olla tagasihoidlik“.  Karin Strohmi näitus koosneb maaliseeriast, mis kujutab endast visuaalseid mõttemänge, mis on inspireeritud looduse ja antropotseeni omavahelisest mõõduvõtust, suhestumisest. See on pilguheit elu ringkäigule.  Kunstnik lisab: „Lihasööjataimedest kinni kasvanud maastikud, mille on asustanud aretatud küülikute-sigijate mass. Küülikud kui tsiviliseeritud maailma sümbolid karnivooride džunglis. Kes siin keda sööb? Hoolimata sigijate mobiilsusest ja näilisest jõupositsioonist saavad taimed meid mullast ju varem või hiljem kätte. Aina tihenevas konkurentsis ja pingest tiines õhustikus sigivad küülikud üha edasi. See omakorda loob huumust ja liha karnivooridele...“

Kolmapäeval, 3. augustil kell 16.00 avatakse Valga Muuseumis naiskunstnike autoportreede näitus „Enesepeegeldus”. Näituse kuraator on Peeter Talvistu. Tartust sõidab avamisele ERIBUSS! Neljandat korda organiseerib Tartu Kunstnike Liit Valga Muuseumi galeriis kaasaegse kunsti näituse, mille keskseks autoriks on seekord aga pallaslane ja üks esimesi tunnustatud Eesti naiskunstnikke Karin Luts. Tema erinevatel eluetappidel loodud autoportreedele sekundeerivad kuus tänapäevast naiskunstniku Cloe Jancis, Loora Kaubi, Eva Labotkin, Margit Lõhmus, Anna-Stina Treumund ja Mari Volens. Nende kujutised iseendast on küll nii vormilt kui sisult hoopis teistsugused, kuid samas on just Lutsu isik ja tema kirjutised olnud paljudele tänastele naisautoritele vägagi olulised ja südamelähedased.

TAKKK keskkonnakunsti sümpoosion püstitab Tammiku mõisa ja Kohilasse hiigelkookoni ja helilised aknad Tänavu 22.07 – 30.08 kolmandat korda toimuv TAKKK rahvusvaheline keskkonnakunstisümpoosion „Katkestus. Maastike teke ja kadu“ toob Kohilasse ja Tammiku mõisa nelja kunstniku põnevaid ja paigast inspireeritud teosed. Kunagisi elupaiku ja tööstusmaastikke elustavad Liisa Hirsch, Elo Liiv ja Karina Laurits Eestist, Roger Rigorth Saksamaalt ja Serkan Demir Türgist.

Esmaspäeval, 25. juulil 2022 kell 18.00 avab Sirje Petersen Draakoni galeriis isiknäituse „Valguse kulg“. Näitus jääb avatuks 19. augustini 2022. „Valgus näitab meile värve. Väline tuleb sisse ja sees olev saab välja. Avatus ja suletus. Valguse abil näeme detaile ja valgus eemaldab pimeduse. Igaühe elus on koht ja ruum selles maalilmas, mõnikord on see soe ja mõnus, mõnikord on see külm ja kõle.  Mõnikord on see mürarikas, mõnikord on see liiga vaikne.  Alati muutumises- valguses ja varjus.  Pimeduses ei suuda keegi kasvada. Valguses saab see võimalikuks. Pimedus võib tunduda lõputu kuid alati võib sinna langeda valguskiir  ja muuta kõik elavaks.  Pole olemas absoluutset taustsüsteemi. Kõik on suhteline, isegi aja kulg.“

Prof Urmas Kõljalg Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor „Liikide aktsiaturg“ — Vestlusloeng EKL Muhu Kunstitalus 25.07.2022, algusega kell 18.00 https://www.ai-res.org/single-post/liikide-aktsiaturg-prof-urmas-k%C3%B…

Tarrvi Laamann 2022 „Valaskala Hiiumaa, Eesti! 23.  juulil kell 15 alustab Kõpu Külamäel kahepäevane chill „Reggae ja Kunst“:   Maailma parim Reggaemuusika ja eepilise kunstiteose lives loomine!!! Seekord tuleb Tarrvi (Bashment FM, Raadio 2) Hiiumaale pikemaks ajaks ja võtab endaga kaasa ka pintslid, grammarid ja vinüülid ning loomulikult parimad võnked ja palju päikest. Vürtsi lisavad Tarrvi-Jamaica kastmed Laupäeval kell 15 alustab Valaskala oma teekonda, millele teeb cooli pausi kell 19 algav ReggeDisko!

Laupäeval, 16. juulil kell 16 avatakse Voronja galeriis, Peipsiveerel, kaks uut näitust. Skulptuuride aia teerajal avaneb Eero Ijavoineni, Tuuli Puhveli ja Silja Truusi skulptuuride näitus "Kerge kokteil" ning saunamajas Daniil Logovoi ikoonide näitus „Pärisrikke mahapesemine“. Skulptuuride näitusel saab näha Eero Ijavoineni ja Tuuli Puhveli ühisloominguna sündinud lõbusaid kujusid, kus on kasutatud metsalangetamise jääke, vanu torusid, värvi, leidobjekte ja niinest punutisi. „See on ehe suvilakunst, sündinud suvekuumast ja loomisrõõmust,“ iseloomustab kunstnikepaar Voronja näitusele väljapandud loomingut.

XXII Rahvusvaheline puupõletusalase keraamika suursündmus toimub  09.07.—1.08.2022 Tohisoo mõisas.  2021. aastal alustas sümpoosion eriteemaliste aastatega, mis elavdas kontaktvõrgustiku loomist ja kunstnike omavahelist koostööd. Esmakordselt on kunstnike grupiga liitunud luuletaja, kes lõimib savi sõnaga. Triin Paja on tunnustatud luuletaja, kes ammutab inspiratsiooni loodusest ja looduslikest materjalidest. Sel sümpoosionil loodab ta lähemalt vaadelda, mõtiskleda ja kirjutada savist ja tulest. Avalikul lõputseremoonial kannab ta ette oma kirjaliku töö viljad. Peale tuld kuuvalgel saab samblast samblik lõkkes habisevad vapsikute heledad heledad surmad nüüd on nad üdini valguse luuüdis (Triin Paja) 

Näitusel „ars viva 2022 – tajuvälja agendid“ toimub neljapäeval, 14. juulil kell 17 vestlusõhtu kunstnik Laura Põlluga ja tuur kuraator Maria Helen Kändiga. Vestluse pealkiri “Lavastades maastikke” lähtub Põllu pikaaegsest huvist kujutlevate maastike loomise ning maastikutüüpide iseärasuste vastu. Ta kombineerib oma praktikas ja ka näitusel esitletud teostes erinevaid tehnikaid nagu keraamika, kudumine ja installatsioonid. Kai kunstikeskuse auditoorium-kinosaalis toimuvat arutelu saadavad fotod kunstniku varasemast loomingust. Vestlusele järgneb kuraatori lühituur näitusel, mis keskendub välja või maastiku loomise ideele näituse kontekstis. Üritus on eesti keeles. Osalemine näitusepiletiga. Lisainfo: Kai kunstikeskus Peetri 12, 10415 Tallinn K–P kell 12.00–18.00

Viimaks Tallinnas! Volta Showcase’is avatakse Brit Pavelsoni ja Cloe Jancise näitus „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“ 14. juulil kell 18 avatakse Volta Showcase’is Brit Pavelsoni ja Cloe Jancise paarisnäitus „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“, mis vaatleb mänguliselt naise igapäevaseid rolle ning isiklikke ruume, kus ta neid rolle täidab. Mis jääb lapsevanema, partneri ja kunstniku rolli vahealale? Kuidas tulla toime eri rollidega kaasnevate tunnetega? Milliseid koduseid tegevusi peetakse naiselikeks ning milline on nende ühiskondlik või kunstiline väärtus?