Üritused

Kunstnikuvestlus Maria Kapajevaga uue näituse, „Maria Kapajeva. Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“ raames. Vestluse moderaator on visuaalkunstnik ja fotograaf Aap Tepper. Maria Kapajeva on kunstnik, kes tegutseb Eestis ja Ühendkuningriigis. Oma töödes uurib ta sageli erinevaid kultuuriidentiteedi ja sooga seotud teemasid, asetades neid ajaloolisse ja tänapäeva konteksti. Kapajeva keskendub naiste positsioonidele nüüdisaja ühiskonnas ning uurib, kuidas reklaamide, filmide ja laiatarbemeedia toime alateadvusele mõjutab identiteedi kujunemist. Tema viimane kunstnikuraamat „Unistus helge, veel ebaselge“ (väljaandja Milda Books) premeeriti Krazsna-Krauszi fotoraamatu auhinnaga 2021. Tema töid eksponeeritakse rahvusvaheliselt ja neid leidub muuseumikogudes, sh Kiasma Kaasaegse Kunsti Muuseumis ja Tartu Kunstimuuseumis. 2021. aastal alustas Kapajeva doktorantuuriõpinguid Eesti Kunstiakadeemias.

Selle näitusega teeb kunstnik Maria Kapajeva katse näidata uurimisprotsessi installatsioonina. Mida saab teha ühe juhusliku fotode kollektsiooniga? Kaheksa aastat tagasi püüdsid Maria Kapajeva pilku mõned vanad fotod internetimüügis. See oli minu jaoks küllalt juhuslik ost. Ameerika vahendaja, kes seda vanade fotode müügiga tegelevat rahvusvahelist veebipoodi pidas, oli nõus panema kokku „kollektsiooni“ fotodest, mis tema meelest võiksid pärineda Eestist. Sedakaudu jõudis minu kätte 105 ühikut „üksikuid fotosid ja muud tühja-tähja“, nagu vahendaja seda kollektsiooni ise kirjeldas. Oma kaaskirjas väljendas ta ka rõõmu selle üle, et fotod jõuavad n-ö tagasi koju. Mul ei olnud fotode ega nende USAsse sattumise kohta mingit lähemat infot.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis on avatud Mare Kelpmani näitus „Värvikood”, mis annab külastajale võimaluse saada tuttavaks ühe Eesti hinnatuma tekstiilidisaineri tööprotsessi ja fenomeniga, mis tema loodud argiesemete kaudu ise tingimata ei avaldu. Mare Kelpman on üles ehitanud omanimelise kaubamärgi Kelpman Textile ja selle kaudu muutnud hariliku kootud villase salli, pleedi ja mantli kaasaegselt kõnelevaks aksessuaariks. Ta on kinnitunud siinsesse disainipilti tekstiilidega, mille tugevus väljendub eelkõige oskuslikus mustri- ja värvikombinatoorikas. 

18. juunist saab Tartu Kunstimuuseumis külastada Diana Tamane näitust „Poolarmastus“. Näitus „Poolarmastus” vaatleb kunstniku Diana Tamane ja tema noorema poolõe Elina vahelist suhet. Esimest korda näitamisele tulevad uued teosed jätkavad kunstniku perele keskenduva loomingu pikka rida. Alates 2010. aastast on Tamane teinud koostööd oma lähemate ja kaugemate sugulastega kasutades selleks peamiselt fotograafiat. 2008. aastast, kui õde sündis, hakkas Tamane nende koos veedetud aega pildistama. Kuigi projekt jätkub, saab seda vaadelda kui Elina elukaarti sünnist kuni 2022. aasta kevadeni. Projekt kasutab tegevuspaigana ühte kindlat kohta, mistõttu on aja möödumine teostes tajutav nii visuaalselt kui metafooriliselt ning esile kerkivad teatud korduvad motiivid. Kasvuhoone täidab ateljee rolli ning selles pildistatakse traditsiooniliselt iga-aastane portree, millest moodustub Elina suuremaks kasvamise ajajoon.

11. juunil kell 17 avatakse Võru Showcase’is Brit Pavelsoni ja Cloe Jancise paarisnäitus „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“, mis vaatleb mänguliselt naise igapäevaseid rolle ning isiklikke ruume, kus ta neid rolle täidab. Mis jääb lapsevanema, partneri ja kunstniku rolli vahealale? Kuidas tulla toime eri rollidega kaasnevate tunnetega? Milliseid koduseid tegevusi peetakse naiselikeks ning milline on nende ühiskondlik või kunstiline väärtus?

Reedel, 10. juunil kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Peeter Alliku nimeline Tartu Graafikafestival „Shadows/Varjud“. Tartu Graafikafestival kannab esmakordselt Peeter Alliku nime, austamaks Allikut kui festivali asutajat. Kunstnik on festivali käimalükkavast ideest kirjutanud nii: „Vana hea graafika on võimalus isegi siis, kui kõik muu kaob, täieliselt vaba eneseväljendus, igamehe trükitud omaajakirjandus, mistahes demokraatliku või totalitaarse korralduse tingimustes.“ Festival toimub regulaarselt alates aastast 2012 ning on tänavu kavandatud toimuma tema interdistsiplinaarses vaimus suve jooksul üle linna. Aset leiavad erinevad näitused, rahvusvahelised performance-aktsioonid, Peeter Alliku nimeline maleturniir ning töötoad.

Reedel, 10. juunil kell 18 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Veiko Klemmeri isikunäitus „Siirdeala”. Näituse läbivateks teemadeks on grotesk, iroonia ja meeleolu kusagil oleva ja mitteoleva vahel. Mingis mõttes on tegemist vaatlusega, mis saab siis kui praegused ühiskondlikud suundumused oma loogilise lõpuni jõuvad. Kunstniku sõnul sai näituse idee alguse mõne aasta tagusest soovist inimpsühholoogia arhetüüpe lähemalt uurida. Leida uued kujutamisviisid mõnede stereotüüpide ja meeleolude taaskehastustele, mida ajaloos ikka ja jälle näha on. Täpsemalt suhete mehaanika nende vahel, kes iha, uhkuse, vara, jõu jms tootemite varjus eksisteerivad.  Näitusel on väljas mõned uued ja mõned varem üksikult näidatud tööd. Siis algas 2022 kevadel järgmine ajaloo peatükk ja mõned tööd on omandanud uue konteksti kihi.

Reedel, 10. juunil kell 18 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Eero Ijavoineni isikunäitus „Vaikne tund”. Ijavoinen on aastaid töötanud õpetajana, mistõttu tõukub näituse ideestik koolist, eelkõige selle materiaalsest osast ehk õppevahenditest. Maalid ja joonistused on tehtud vanadele õppevahenditele ja pakenditele. Aegunud õppevahendeist õhkub vaimsust, mida enam sellisel kujul ei vajata. Kunstnik on nende esialgset tähendust muutnud, andnud neile uue potentsiaali ja elu. Installatiivse skulptuuri fookus on klassiruumil, mööblil ja ruumi asukatel, õpilastel. Keskne kuju on Õpetaja, vana känd, kes särab ja pritsib tarkust ning teadmist. Näitus „Vaikne tund” on tund, kus puudub sund.

Growing Out? Growing Up? Contemporary Art Collecting in the Baltics (Välja kasvanud? Suureks saanud? Kaasaegse kunsti kogumine Baltimaades) 4. juuni – 20. november 2022 Zuzeumi kunstikeskus Lāčplēša iela 101, Riia, LV–1011 P–N 12.00–19.00 R–L 12.00–21.00 Alates laupäevast, 4. juunist on Riias Zuzeumi kunstikeskuses võimalik tutvuda ulatusliku kaasaegse kunsti väljapanekuga “Growing Out? Growing Up? Contemporary Art Collecting in the Baltics” („Välja kasvanud? Suureks saanud? Kaasaegse kunsti kogumine Baltimaades“). Tegemist on esimesega kolmest planeeritud näitusest Baltimaade pealinnades ning käesoleva näituse aitas kokku panna Olga Temnikova, Temnikova & Kasela galerii asutaja.

Näitus „Tuur skulptuur“ on ringkäik kohaliku skulptuuri meediumi variatiivsesse ja mitmekihilisse maailma. Esindatud on üle poolesaja kunstniku looming alates 1960. aastatest. Näitusel on esindatud järgnevate kunstnike looming: Elo Liiv, Kaarel Kurismaa, Art Allmägi, Edith Karlson, Jass Kaselaan, Seaküla Simson, Mati Karmin, Eike Eplik, Tiiu Kirsipuu, Jüri Ojaver, Terje Ojaver, Heleliis Hõim, Aili Vahtrapuu, Johannes Luik, Jevgeni Zolotko, Per William Petersen, Kris Lemsalu, Mare Mikof, Vergo Vernik, Ahti Seppet, Kirke Kangro, Aime Kuulbusch, Villu Jaanisoo, Berit Talpsepp-Jaanisoo, Uku Sepsivart, Lauri, Eneken Maripuu, Margus Kadarik, Leena Kuutma, Mari-Liis Tammi, Maigi Magnus, René Reinumäe, Anna Mari Liivrand, Kiwa, Gea Sibola-Hansen, Flo Kasearu, Eva Mustonen, Kelly Alloha, Ivan Zubaka, Ekke Väli, Sofia Fatahhova, Loora Kaubi, Jaak Soans, Hille Palm, Sasha Tishkov, Anna Trell, Hannes Starkopf, Peeter Mudist, Edgar Viies, Anu Põder, Ülo Õun, Nora Raba, Ellen Kolk, Endel Taniloo, Riho Kuld, Irina Rätsep, Anne Paberit, Anatoli Omelin, Elmar Rebane, Georgi Markelov, Erna Viitol, Signe Mölder.