Üritused

Näitus “Kujutlused tühikutes” on Maardu Dekennaali üks keskseid sündmusi, kus kümne Eesti kunstniku teosed vaatlevad ruumilisi vahealasid ja vaimseid tühikuid. Maardu linn on üks näidisjuhtum Ida-Euroopale sümptomaatilisest väikelinnast, mis omab hästitoimivat siseelu, kuid on kultuuriliselt keskusest eraldatud ning väljapoole arusaamatu ja ähmane. Maardu kontekstist tõukununa uurib näitus vahepealsete kohtade ja kogukondade identiteetide teket ja lahustumist. “Kujutlused tühikutes” on kokkutuleku platvorm, kus avastatakse kultuuri koondumispunkte ja erinevatesse aja, ruumi, ideede ja struktuuride vaheladesse jäänud nähtusi. Näitus toimub Lahe keskuses endises restorani ruumis asuvas ajutises galeriis ja Maardu linnaruumis. Näitus on avatud 3.–19. juunini K–P kell 12–20. Sissepääs tasuta!  

Viljandi Muuseumis avati lõppenud nädalal Edith Karlsoni näitus „Lemmikud“, mis põhineb muuseumi koguhoidjate kirjeldustele nende lemmikobjektidest muuseumis. Vaata galeriid näituse avamisest siit. Viljandi Muuseumi ja selle kogudega tutvumiseks viibis Edith Karlson möödunud aastal seal kaks nädalat residentuuris. „Viljandi Muuseumi kogud oma külluses panid tegelikult pea ringi käima. Esemeid on tohutult palju ja absoluutselt kõik oli huvitav. Selle sees mingi oma lugu leida oli päris keeruline. Näitus ongi lahendatud nüüd mitmehäälsena – püsiekspositsioon, mis on minu jaoks nagu terviklik leidobjekt, juhuse kasutamine ehk koguhoidjate räägitud lood ja selle kogemuse põhjalt minu skulptuurid,” rääkis Karlson.

Reedel, 17. juunil kell 15 avatakse Padise mõisa kastellis TaevaniMaani keraamikakoja suvegalerii ehk näitus Piret Rohusaare maalidest ja Maria Mettase keraamikast, mis paneb ajaloolise hoone võimsad paeseinad ja võlvkaared vohavate vormide ja värvidega särama.

Kunstnikuvestlus Maria Kapajevaga uue näituse, „Maria Kapajeva. Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“ raames. Vestluse moderaator on visuaalkunstnik ja fotograaf Aap Tepper. Maria Kapajeva on kunstnik, kes tegutseb Eestis ja Ühendkuningriigis. Oma töödes uurib ta sageli erinevaid kultuuriidentiteedi ja sooga seotud teemasid, asetades neid ajaloolisse ja tänapäeva konteksti. Kapajeva keskendub naiste positsioonidele nüüdisaja ühiskonnas ning uurib, kuidas reklaamide, filmide ja laiatarbemeedia toime alateadvusele mõjutab identiteedi kujunemist. Tema viimane kunstnikuraamat „Unistus helge, veel ebaselge“ (väljaandja Milda Books) premeeriti Krazsna-Krauszi fotoraamatu auhinnaga 2021. Tema töid eksponeeritakse rahvusvaheliselt ja neid leidub muuseumikogudes, sh Kiasma Kaasaegse Kunsti Muuseumis ja Tartu Kunstimuuseumis. 2021. aastal alustas Kapajeva doktorantuuriõpinguid Eesti Kunstiakadeemias.

Selle näitusega teeb kunstnik Maria Kapajeva katse näidata uurimisprotsessi installatsioonina. Mida saab teha ühe juhusliku fotode kollektsiooniga? Kaheksa aastat tagasi püüdsid Maria Kapajeva pilku mõned vanad fotod internetimüügis. See oli minu jaoks küllalt juhuslik ost. Ameerika vahendaja, kes seda vanade fotode müügiga tegelevat rahvusvahelist veebipoodi pidas, oli nõus panema kokku „kollektsiooni“ fotodest, mis tema meelest võiksid pärineda Eestist. Sedakaudu jõudis minu kätte 105 ühikut „üksikuid fotosid ja muud tühja-tähja“, nagu vahendaja seda kollektsiooni ise kirjeldas. Oma kaaskirjas väljendas ta ka rõõmu selle üle, et fotod jõuavad n-ö tagasi koju. Mul ei olnud fotode ega nende USAsse sattumise kohta mingit lähemat infot.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis on avatud Mare Kelpmani näitus „Värvikood”, mis annab külastajale võimaluse saada tuttavaks ühe Eesti hinnatuma tekstiilidisaineri tööprotsessi ja fenomeniga, mis tema loodud argiesemete kaudu ise tingimata ei avaldu. Mare Kelpman on üles ehitanud omanimelise kaubamärgi Kelpman Textile ja selle kaudu muutnud hariliku kootud villase salli, pleedi ja mantli kaasaegselt kõnelevaks aksessuaariks. Ta on kinnitunud siinsesse disainipilti tekstiilidega, mille tugevus väljendub eelkõige oskuslikus mustri- ja värvikombinatoorikas. 

18. juunist saab Tartu Kunstimuuseumis külastada Diana Tamane näitust „Poolarmastus“. Näitus „Poolarmastus” vaatleb kunstniku Diana Tamane ja tema noorema poolõe Elina vahelist suhet. Esimest korda näitamisele tulevad uued teosed jätkavad kunstniku perele keskenduva loomingu pikka rida. Alates 2010. aastast on Tamane teinud koostööd oma lähemate ja kaugemate sugulastega kasutades selleks peamiselt fotograafiat. 2008. aastast, kui õde sündis, hakkas Tamane nende koos veedetud aega pildistama. Kuigi projekt jätkub, saab seda vaadelda kui Elina elukaarti sünnist kuni 2022. aasta kevadeni. Projekt kasutab tegevuspaigana ühte kindlat kohta, mistõttu on aja möödumine teostes tajutav nii visuaalselt kui metafooriliselt ning esile kerkivad teatud korduvad motiivid. Kasvuhoone täidab ateljee rolli ning selles pildistatakse traditsiooniliselt iga-aastane portree, millest moodustub Elina suuremaks kasvamise ajajoon.

11. juunil kell 17 avatakse Võru Showcase’is Brit Pavelsoni ja Cloe Jancise paarisnäitus „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“, mis vaatleb mänguliselt naise igapäevaseid rolle ning isiklikke ruume, kus ta neid rolle täidab. Mis jääb lapsevanema, partneri ja kunstniku rolli vahealale? Kuidas tulla toime eri rollidega kaasnevate tunnetega? Milliseid koduseid tegevusi peetakse naiselikeks ning milline on nende ühiskondlik või kunstiline väärtus?

Reedel, 10. juunil kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Peeter Alliku nimeline Tartu Graafikafestival „Shadows/Varjud“. Tartu Graafikafestival kannab esmakordselt Peeter Alliku nime, austamaks Allikut kui festivali asutajat. Kunstnik on festivali käimalükkavast ideest kirjutanud nii: „Vana hea graafika on võimalus isegi siis, kui kõik muu kaob, täieliselt vaba eneseväljendus, igamehe trükitud omaajakirjandus, mistahes demokraatliku või totalitaarse korralduse tingimustes.“ Festival toimub regulaarselt alates aastast 2012 ning on tänavu kavandatud toimuma tema interdistsiplinaarses vaimus suve jooksul üle linna. Aset leiavad erinevad näitused, rahvusvahelised performance-aktsioonid, Peeter Alliku nimeline maleturniir ning töötoad.

Reedel, 10. juunil kell 18 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Veiko Klemmeri isikunäitus „Siirdeala”. Näituse läbivateks teemadeks on grotesk, iroonia ja meeleolu kusagil oleva ja mitteoleva vahel. Mingis mõttes on tegemist vaatlusega, mis saab siis kui praegused ühiskondlikud suundumused oma loogilise lõpuni jõuvad. Kunstniku sõnul sai näituse idee alguse mõne aasta tagusest soovist inimpsühholoogia arhetüüpe lähemalt uurida. Leida uued kujutamisviisid mõnede stereotüüpide ja meeleolude taaskehastustele, mida ajaloos ikka ja jälle näha on. Täpsemalt suhete mehaanika nende vahel, kes iha, uhkuse, vara, jõu jms tootemite varjus eksisteerivad.  Näitusel on väljas mõned uued ja mõned varem üksikult näidatud tööd. Siis algas 2022 kevadel järgmine ajaloo peatükk ja mõned tööd on omandanud uue konteksti kihi.