Üritused

Avamine 01.02.- 01.03. 2022, kell 17.00.   Juss Piho näituse pealkiri „Üleval ja all“ muutub mitmetähenduslikuks - Piho teosed on eksponeeritud läbi galerii kahe korruse saalide, kutsudes vaatama nii üles kui alla – sinna kuhu pilk viib, et kogeda inspiratsiooni mõõtmatut olemust ning sinna kus tajuda materialiseeruva maailma keset ja ideede gravitatsiooni.   1.veebruaril kell 17.00 avatakse Haus Galeriis selle aasta esimene personaalnäitus -  Juss Piho maalid „Üleval ja all“.    Juss Piho on maalija. Tema isikupärane kujutluslaad, eelkõige mõttelaad, on läbivalt intrigeeriv nii ajas kui teostes, teistsugune ja omasugune. Juss Piho maalid on jutustused. On kunstnikke, kes liiguvad läbi vormi, kujundi ja värvi taandades narratiivi, apelleerides esmalt vaataja abstraktsetele tundeassotsiatsioonidele ent Piho puhul on see vastupidi.

30.jaanuaril kell 15.00 kutsume ringkäigule Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitusele „Mimikri“, mida juhivad Aet Ollisaar ja Madis Liplap.   Sissepääs muuseumipiletiga.   Mimikri kui kohastumise tüüp, järeleahvimine või jäljendamine on omadus, mis aitab ellu jääda. Ellujäämise kunsti kõige laiemaid interpretatsioone pakub ka Uue Kunsti Muuseumis avanev Eesti Tekstiilikunstnike Liidu väljapanek.

Madlen Hirtentreu lavastus „Motell Düskroonia“ uurib ajalist segiolekut ja psühholoogilist eraldatust   7. veebruaril Kanuti Gildi SAALis esietenduv „Motell Düskroonia“ on korraga nii mäng, kontsert, protseduur kui ka lavastus. Seda võib pidada mõtteliseks, kuid paratamatuks järjeks Madlen Hirtentreu performatiivsele installatsioonile „Kliinik pärast paati“, mis oli osa festivalist SAAL Biennaal 2019 ning tegeles häirete võimendamise ja aktsepteerimisega. „Motell Düskroonia“ keskmes on düskroonia, mida võib kirjeldada kui kultuurilist ja ajalist segiolekut. Seeläbi uurib lavastus üht võimalikku kaotatud tulevikku geograafilises depressioonis.    Teose peameediumiks on heli ning laval kohtubki vaataja just heliloojatega. „Motell Düskroonia“ keskendub peaasjalikult kuulmisele, lahti kirjutatud helile ning selle psühholoogilisele mõjule.

Meil on hea meel kutsuda teid ja Kunstnike liidu liikmeid graafikatriennaali raames Ungari ja Eesti kunstnike tööde näitusele Liszti instituudi galeriis Toompeal.   Näitus on saanud head vastukaja nii triennaaliga seotud isikutelt kui ka mujalt.   Ungari kunstnik Ferenc Gróf, kelle tööd on esindatud Kai keskuses, oli instituudi galerii näitusest vaimustuses: „Hästi on leitud kooskõla Ungari ja Eesti autorite tööde vahel, mis pärinevad enam-vähem samast ajast. Väga hea leid on USAs elava kunstniku Agnes Denesi tööd 1970. aastatest, kui ta ostis endale New Yorgis lapikese maad ja külvas sinna vilja ning jälgis oma töödes selle kasvamist.

28. jaanuaril kell 17 avatakse Vana-Võromaa Kultuurikojas Jaana Kormašovi ja Maanus Mikkeli keraamikanäitus „Rõõm”.   „Meri mühiseb, mets kohiseb, mullast kasvab rohi. Kusagil siin sealsamas on pärimused, põlisrahvad, uskumused heast ja kurjast. Hitler ja Indira Gandhi, Columbus, Erik Punane ja vanaema rohutee.   Ajapikku hakkab savi sees olemine ohtlikult heaks olema nagu arbuusisuhkrus. Mühin-kohin kostab ikkagi, kutsub ja ajab roosast rõõmsalt edasi. Üks kuumutab kõrgelt, teine põletab madalalt. Kui need kaks kokku saavad, siis ongi RÕÕM.”   Jaana Kormašov (s. 1966) on Tallinnast pärit keraamik, kes 1993. aastal lõpetas Tallinna Kunstiülikooli ning üle 20 aasta Tallinna Ülikooli õppejõud olnud.

  Olete oodatud näituse avamisele teisipäeval, 25. jaanuaril kell 17!   Teisipäeval, 25. jaanuaril avatakse Pärnu Linnagalerii Kunstnike Majas Triin Kerge ja Aksel Haagenseni näitus „Pildid sinust”.   Näitusel keskenduvad Triin Kerge ja Aksel Haagensen maastikele: “Oleme mõlemad elanud Eestist eemal ning seetõttu kogenud võõrast maastikku kodusena ja kodust võõrana.” Kunstnike teoseid ühendavaks märksõnaks on mustrid – nii need, mis kantakse kangale, kui ka need, mis kanduvad ühelt põlvkonnalt teisele. Haagenseni teoste aluseks on tema vanaema loodud Austraalia loodusest inspireeritud kangamustrid, millele ta on lisanud omapoolse mustri. Kerge kujutab oma tikanditel abstrahheeritud maastikke.   Näitus „Pildid sinust” on kolmas näitus, kus kunstnikud toovad kokku oma individuaalsed pikaajalised uurimusprojektid.

Kadrioru Galeriis on alates 17. jaanuarist kuni 26.veebruarini 2022 avatud maalikunstnik Ove Büttneri retrospektiivnäitus aastatest 1987-2021. Väljapanek esitleb valdavat enamikku Ove Büttneri loomingu tähtteostest; näitus annab põhjaliku ülevaate kunstniku elutööst, loomingu metoodikatest ja selle vormilis-stilistilistest dünaamikatest Ove Büttner (21. veebruar 1959 Tallinn – 3. november 2021) astus aktiivselt Eesti kunstiellu 1986 aastal (debüüt 1986 Noortenäitusel) ehk enne ERKI (Eesti Riiklik Kunstiinstituut) lõpetamist 1989 aastal, tehes seda üheaegselt võimsa uusekspressionismi lainega Eesti maalikunstis.

Neljapäeval, 20. jaanuaril 2022 kl 18:00 avatakse Stella Soomlais Stuudios Riina Varoli 13. personaalnäitus „Voyage“.   Riina Varol on Eesti kunstnik ja fotograaf, kes on tuntud moe- ja portreefoto valdkonnas, kuid kunstilises väljenduses endale meediumite osas piiranguid ei sea, liikudes fotomanipulatsioonide, graafika, maali, skulptuuri, ruumi- ja tajupõhiste installatsioonide ning performance’i väljal. Varol keskendub oma loomingus tajudele, (ala)teadlikele protsessidele ning animistlikule ja taoistlikule maailmakäsitlusele.   Voyage on Riina Varoli 2021. aastal valminud ruumiliste fotokollaažide seeria, mis otsib erinevate tasandite, faktuuride ja abstraktsete vormide kaudu reaalset puudutust.   Erinevate pindade ja keskkondade omadused on nähtavad ning ettekujuteldavad, kuid jäävad väljaspoole käeulatust.

Kai kunstikeskuses on 22. jaanuarist kuni 27. märtsini avatud Tallinna XVIII Graafikatriennaali peanäitus „Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses“, mille kuraator on Róna Kopeczky. Tänavune triennaal toimub eri paigus üle Tallinna ning koosneb kolmest omavahel läbipõimunud tsüklist: „Rahvas armastab seda“, „Hapukurgipoliitika“ ja „Vabaduse teadus“. Kai näitusele on kaasatud teoseid kahest esimesest seeriast.   Näitus „Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses“ keskendub Kesk- ja Ida-Euroopat mõjutanud radikaalsetele poliitilistele, kultuuripoliitilistele ja ühiskondlikele pööretele, lähenedes nendele muutustele globaalsest vaatepunktist universaalse absurdi võtme kaudu.

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses avatakse laupäeval 29.jaanuaril kell 16.00 Kati Kerstna näitus „Aksessuaarid“.   ÜRO nimetas käesoleva 2022. a. klaasi aastaks (https://www.iyog2022.org/) ning Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus alustab oma programmi selle vääriliselt täiesti uute klaasinstallatsioonide näitusega  –  29. jaanuaril