Üritused

Lembe Rubeni näitus ARS Projektruumis 19. jaanuar–7. veebruar 2022 Loovad protsessid on inimese loodul ja looduses sarnased. Olemise struktuur mikrotasandist kuni vaimse tasandini on loodud justkui sama skeemi järgi. Selle struktuuri moodustavad osakeste vahelise distantsi omadused. Väike tiheduse muutus mustris võib koodi täielikult muuta – see on loomise imeline olemus. Teoses on oluline koht sellel, mida ei ole. Tervik kujuneb pausidest rütmide vahel, aga ka ärajäänud kihtidest, sõrendatud struktuurist - jäävad vaid vihjed. Täiuslik teos on nagu auklikuks kulunud pitskardin - me tajume mustri järgnevust, kuigi ei näe puuduvaid kohti. Me tajume midagi, mida ei ole. Struktuuritaju meie peas taastab puuduvad mustrid. See muudabki teose nauditavaks, sest ülesanne on ajule lihtne. Oluline on struktuuri puuduv osa, mis panebki fantaasia tööle. Tühjus - puhastav seisund struktureerib meie meelte mustreid.

19. jaanuaril kell 17 avatakse Tallinna vene muuseumis (Pikk 29a) Tanja Muravskaja näitus „Hingelähedane sõna“. Pidulik üritus algab lühituuriga kunstniku juhtimisel.    Olete oodatud näituse avamisele 19. jaanuaril kell 17!   Näitus „Hingelähedane sõna“ kujutab endast vene keelt kõnelevate Eesti inimeste sõnade atlast, mis peegeldab mitmeid kohalikus ühiskonnas toimunud ja toimuvaid protsesse. See ainulaadne ajastu ja kultuuri jälg on jäädvustatud Eesti vene kogukonna emakeeles ja on väga ilmekaks eestivene identiteedi väljundiks. Sõnade kollektsioon on kogutud tihedas koostöös ülalmainitud kogukonna ja Tallinna vene muuseumiga.   Näituse kuraator ja kunstnik Tanja Muravskaja kommenteerib projekti järgnevalt: „Terve eelmise aasta kestnud muuseumi ja muuseumisõprade koostöö vältel sai kogutud enam kui sada kõige tähendusrikkamat sõna.

Laupäevast, 22. jaanuarist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud Britta Benno isikunäitus „Saamisest maa(stiku)ks”.   Tegu on Benno kunstipraktikapõhise doktoriuurimuse viimase kolmanda osaga, mis seab peategelaseks seni taustarolli täitnud maastiku. Kujund abstraheerub ning arhitektuur taandub lavalt. Esile kerkib kihiline maastik, maakoore kivimid paljastuvad mullakihi alt. Mineraalide agentsuse kaudu avaneb ühtlasi posthumanistliku filosoofia kristalliseerumine Benno loomingulises (enese)mõtestamises.   Tektoonilised kihid on elus, liiguvad ja hingavad, kasvatavad mägesid ning uputavad mandreid. Kihid kerkivad alt ülesse, raputades ja pragundades maakoorikusse auke ning lõhesid. Selleks, et kujutleda tulevikku, peab vaatama minevikku, et seeläbi mõista paremini käimasolevat.   Benno lisab: „Kujutledes Maa kihte, töötan kihiliselt kunstivahenditega.

14.01.- 09.02.2022    Alates reedest, 14. jaanuarist saab HOP galeriis vaadata lavastuskunstnik Liina Tepandi näitust „Šokolaad, hedonism ja kliima“.   Näitus  „Šokolaad, hedonism ja kliima” on sündinud ökofilisoofia ja kunsti kokkupuutest ning tõukub omamoodi post covid art´ist, kus kunst läheneb loodusele. See on püüe luua avastamise rõõmu ja samas läbi vormi ja materjalivaliku jõuda elu abstraktsete baasküsimusteni, milleks oleks : kas ületada, leppida või allutada?   Antud teemat käsitledes on kunstnik valinud materjaliks turvba ja vormiks kera. Materjalilt on eraldatud tema tavapärane olek ning asendatud tavapäratuga.

16.jaanuaril kell 13.00 kutsume RINGKÄIGULE Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitusele „Mimikri“, mida juhivad Kadi Pajupuu ja Mari-Triin Kirs.   Sissepääs muuseumipiletiga.   NB! Vastavalt Vabariigi Valitsuse piirangutele tagab sissepääsu COVID-19 vaktsineerimistõend või tõend COVID-19 läbipõdemise kohta ja maski kandmine.   Mimikri kui kohastumise tüüp, järeleahvimine või jäljendamine on omadus, mis aitab ellu jääda.

Neljapäevast, 13. jaanuarist on Hobusepea galeriis avatud Marge Monko ja Maruša Sagadini ühisnäitus „Armastuse A. B. C. D. E. F. G“. Näitus jääb avatuks 17. veebruarini 2022. Näitus on hetk pidevas ja katkematus kulgemises. Objektide – ja ka kunstnike – elud eelnevad üksikutele sündmustele ning ka järgnevad neile. Tahkes olekus aine on pidevas enesesalvestuse režiimis ühes keemiatehnoloogiaga, mis eelneb igasugusele digitaalsele plokiahelale. Nende omavaheline mõju ja kooseksisteerimine inimesega määratlevad praeguse hetke. Asume seal, kus surelike vormide kollektiivne voog eostab mehaaniliste naudingute värelusi. Marge ja Maruša omavaheline isiklik ja erialane dialoog võib teile enne praegust hetke tunduda nähtamatu. Aga see on käegakatsutav. See, mida te näete, on kuudepikkuse tegevuse tulemus. See, mida te ei näe, luuakse aastate jooksul. 

Kolmapäevast, 12. jaanuarist 2022 on Draakoni galeriis avatud Laura Cemini isiknäitus “a slash is a dash is a splash” (Löök on sööst on plärtsatus) Draakoni galeriis. Näitus jääb avatuks 5. veebruanini 2022.    “a slash is a dash is a splash” võib sobida lavakujunduseks kas lavastusele, treeningruumile või näiteks tekstile, mis on eemaldunud lehekülje kahedimensionaalsusest.    Laura Cemin mängib abstraktsiooni erinevate astmetega ja sõna otseses mõttes tõlgib sõnamängud ja idiomaatilised väljendid materiaalseteks objektideks, samaaegselt luues uut, abstraktset keelt.

A-Galerii pakub alanud aastal kultuurielamusi läbi 32 erineva näituse, mis toimuvad nii galerii ajaloolises SEIFIS kui ka avalikkku linnaruumi rikastavatel AKENDEL. 2022. aastal näeb galeriis varasemast enam ka professionaalsete väliskunstnike loomingut. Rahvusvahelises programmis osaleb tegijaid muu hulgas Prantsusmaalt, Hiinast, Taiwanist, Norrast ja Iisraelist.   Rikkalik näitusehooaeg alustab 14. jaanuari õhtul piduliku sündmusega, kus avatakse aasta esimesed näitused. SEIFIS on 14.01–08.02 üleval legendaarse metallikunstniku Vaida Suitsu juubelinäitus VAIDA SUITS 90, mis kulgeb läbi kunstniku võrratu loomingu 1960. aastatest kuni aastani 1982. AKENDEL on 14.01–26.02 üleval Aino ja Keesi Kapsta ning Henry Mardisalu ühisnäitus KOLM LUGU, mis on ühe perekonna kolme põlvkonna nägemus ehtekunstist.

  18. jaanuarist on Vaal galerii uutes ruumides Telliskivi Loomelinnakus avatud näitus „Haiguste ravi. Kontrollitud.“, mis kümne eesti kunstniku uute teoste ning videointervjuude kaudu kõneleb vaimse tervise teemadel. Näitust saadavad vestlusõhtud ja filmiõhtu, kus kunstnikud ja kliinilised psühholoogid ning psühhiaatrid arutlevad loomise ja loomingu mõjust psüühikale.   Kõiki tabab aeg-ajalt paha tuju või muretsemine, kuid vahel võivad meeleolu ja motivatsioon alaneda depressioonini ning pidev mure võib viia väljakannatamatu ärevuseni. Tõsine trauma võib juhtuda ka kõige toredama inimesega.   Kunstnike suurem avatus kogemusele seab ka suurema väljakutse psüühikale. Psüühilisele kogemusele vormi ja värvi andmiseks on erinevaid viise. Selline väljendus võib ise kanda kunstilist tähendust või inspireerida uusi teoseid. Nii on Ülo Kiple irratsionaalne, seintele kirjutatud mõttekäik „Haiguste ravi.

Ulvi Haagensen Kodunäitus / Home Exhibition Lembitu 6-6, Tallinn 8.–10.01.2022 Näituse külastamiseks palun registreeri end SIIN. On mitu erinevat moodust kodunäituse tegemiseks. Võib seinad valgeks värvida, koristada ära kõik argielu jäljed ning eksponeerida kunstiteoseid samamoodi nagu valge-kuubi-tüüpi galeriis. Või asetada oma teosed olemasolevate igapäeva esemete keskele ja vahele. Võib ka tegelikult väga vähe teha, kutsuda lihtsalt inimesed külla ning nimetada seda näituseks. Kunst on lõppude lõpuks see, mis me otsustame, et ta on.