Üritused

Oled oodatud näituse avamisele neljapäeval, 22. juulil kell 17.00!   Näitus koondab kunstniku viimase seitsme aasta jooksul valminud fototeoseid. Näituse pealkiri on laenatud Stuart Culveri samanimeliselt esseelt, mis käsitleb seoseid Frank L. Baumi lasteraamatu „Võlur Oz“ ja tarbimiskultuuri vahel.   Vähestele on teada, et Baumi põhitööks oli vaateakendest kirjutamine – ta oli muuhulgas lühikest aega Chicagos ilmunud ajakirja The Show Window toimetaja. Oma traktaadis The Art of Decorating Dry Goods Windows tõstab Baum esile vaateaknaid, mis kasutavad liikuma pandud fragmenteeritud keha – kas elusa modelli või eluta mannekeeni oma. Sedakaudu saab figuurist dekoraatori põhiline töövahend, mis püüab möödujate pilke ja etendab tarbeesemete abil teatraalseid stseene.

  Autor esitleb oma töid 27. juulil kell 16.00.   TÜ raamatukogus avatakse reedel Siim-Tanel Annuse näitus „Neli aastaaega lõuendil ja metallil“, mis lisaks läbilõikele kunstniku varasemate aastate töödest toob vaatajate ette ka viimase aasta jooksul valminud teosed.   Näitus on mitmekesine ja annab suurepärase ülevaate kunstnikust, kes lähtub intuitsioonist ja iseenda füüsilisest väest. Näitusel on nii fotod Siim-Tanel Annuse performance’i käigus tekkinud tuleringidest, kui ka maalid, millel tule asemel keerleb värv. Näitusel on esindatud sarja “Circulus” (2019) teosed, kunstiteoseks saanud esimesed eestikeelsed sõnad, esimene lehekülg 1739.

Non Grata Suure Festivalipäeva 24.07 avab Jaan Toomiku LIVE performance - Festivalipäev ühendab endas IN Graafika näituste avamisralli ja  Diverse Universe performanced:   16.00 Jaan Toomik - LIVE performance 16.30 Jüri Arraku näituse avamine Raekoja Linnagaleriis 17.00 Näituste avamine Pärnu Keskraamatukogus 17.30 Loovpealinna Tex Mex Galerii avamine - Anonymous Boh Leonhard Lapini installatsiooni „Stupa“ avamine Erki Kasemetsa ja rühmituse Vedelik performance 18.30 Vello Vinna näituse avamine Endla teatris Endla Teatri kohvik ja trepigalerii - YURY YAKOVENKO (Valgevene) 19.00 Jüri Ojaveri performance 19.30 Marju Mutsu näituse avamine Pärnu Kunstnike Majas 22.00 TEMA grupi näitus „Ühe une nägu - teretulemast oneironaudid!“ avamine Pärnu Loovlinnakus Von Lõnguse seinamaali avamine Paulis Liepa seinamaali avamine 23.00 LIVE aktsioonid: Kiwa / Henry Hütt „Ernesaks“ Maija Kivi (FIN) Monika Dirsyte (LIT) Ilkka Pitkänen (FIN) Joonas Niiholm (USA)

Olete oodatud reedel, 16. juulil Kai Kaljo kuraatoriprojekti „Kursusekaaslased“ avamisele Vabaduse galeriis kell 17. Näitus on lahti 16.07 – 11.08.2021.   Kai Kaljo astus kunstiakadeemiasse (siis Eesti Riiklik Kunstiinstituut ehk ERKI) maali õppima 1983. aastal. Tollal õpilti maali kuus aastat ning joonistamis- ja maalimistunnid  olid kuus korda nädalas, ka laupäeva hommikul. Neid valmistati millekski, mida iial ei saabunud. Kuraatoriprojektiga „Kursusekaaslased“ mõtiskleb Kaljo oma kursusekaaslaste Silvi Lepparu ja Ove Büttneri kooliaegsete tööde põhjal, milline võiks olla hea maal ja mida tähendab hästi maalima. Ta tahab oma kursusekaaslaste tollaseid töid praegu uuesti näidata, sest nendes on säilinud midagi, mida praegu harva näeb. Maitsed olid muidugi ka tol ajal erinevad, aga selles, mis hästi maalimine on, oldi rohkem ühel meelel, kui ollakse praegu.

Olete oodatud näituse avamisele! M I N I M A L 20.07.-27.09.2021 Avamine 20.juuli, kell 18.00   PILLE ERNESAKS ANDRES KOORT MALL PARIS TIINA TAMMETALU   Minimalism kirjeldab liikumisi erinevates kunstivormides, kus teose eesmärk on paljastada subjekti sisu, olemus või identiteet, kõrvaldades kõik vähemolulised vormid, tunnused või mõisted.

;Joonistatud Põhjamaa. Reindorffist ja Ulasest kaasajani.

Laupäeval, 17. juulil algab suurejooneline Pärnu Kunstinädal, mis tutvustab kunstimaastiku värskemad suundumusi ja Eesti kunsti tippautorite loomingut ning pakub harivat meelelahutust tervele perele. Suvepealinna linnaruum ja rannaala täituvad üheksaks päevaks kunstisündmuste ja enneolematute etteastetega, programmiga on liidetud ka mitmed teised suvised festivalid ja üritused.   Pärnu Kunstinädala peakorraldaja Andra Orni sõnul on suvepealinnas toimuva kunstinädala soov tuua esile ja tugevdada kohalikku kunstiskeenet, elavdada linna kultuurielu ning lähiturismi.

Laupäeval, 17. juulil kell 17:00 avatakse endise Pärnu vangla ruumides Mare Tralla isiknäitus „Enne ja pärast“, mis jääb avatuks juuli lõpuni.   „Enne ja pärast“ on ruumiline installatsioon kuuldemängu, video, fotode ja joonistustega. Näitus viib publiku rännakule kunstniku traumaatilisse lapsepõlve tõstatades küsimusi väärkohtlemisest ja traumast.   Kui me vaatame lapsepõlvefotosid oma perest või sõpradest, siis me ei mõtle sellele, et need võivad kujutada kedagi kas enne või pärast seksuaalse vägivalla kogemust. Näod võivad olla naeratavad, sünged, kurvad, ükskõiksed, kissitavad, vihased, uhked. Ainult siis kui me teame, et selline sündmus on aset leidnud, hakkame otsima märke, mis võiksid sellest kogemusest rääkida, võib-olla me küsime: mida sa tunned, kui sa sellele mõtled? Et neid jälgi nähtavaks, kuuldavaks, aimatavaks teha, loob Mare Tralla audiovisuaalse keskkonna, mis peegeldab tema lapsepõlve ning sellega seotud traumaatilisi kogemusi.

17. juulil kl 16:00 avame Loomelinnaku Väligaleriis Leonhard Lapini näituse. Näitusel eksponeeritakse valikut Lapini 1970-te graafikast.   Avamisel esitletevad oma luulet Jürgen Rooste ja Leonhard Lapini alter-ego Albert Trapež. Näitus jääb üles oktoobrini.   Leonhard Lapinit (1947) nimetatakse Eesti kunstiavangardi elavaks klassikuks: ta on arhitekt, kunstnik, kirjanik, kunsti- ja arhitektuuriteoreetik ning disainer.  Ilmavalgust on näinud ca 200 Lapini teostatud arhitektuuriprojekti, tuhandeid eri tehnikates ja meediates kunstiteoseid ning 24 kunsti- ja arhitektuuriteoreetilist raamatut.

Eesti Instituudi Ungari esinduse toel avati Paul Kuimeti näitus “If Air Can Be Poured Like A Liquid” Budapesti FUGA galeriis, kus eksponeeritakse Kuimeti hiljutist filmi „Materiaalsed aspektid“ ning valitud fotosid seeriast „Tellingute lühiajalugu“. Budapesti näituse avas Eesti suursaadik Ungaris Kristi Karelsohn.   „Materiaalsed aspektid“ on essee-film, mis linastub ühe tundmatu kollaažikunstniku töölaual. Erinevaid materjale, näiteks arhiiviväljavõtteid, ajakirju, raamatuid ja fotosid sirvides esitletakse modernistliku klaasarhitektuuri ajalugu. Filmi lugu algab 1850. aastal, kui kasvuhoonete projekteerija Joseph Paxton sirgeldab ühele paberitükile Kristallpalee kavandi. Film viitab 1980. aastate algul Marshall Bermani kirjeldatud paradoksile, et Nõukogude Liidu ulmekirjanduses ette kujutatud düstoopilised klaaslinnad said tegelikkuseks hoopis teisel pool raudset eesriiet nii-öelda vaba turu tingimustes. Tuntuim näide on Jevgeni Zamjatini 1921.