Üritused

Riia Dekoratiivkunsti ja Disaini Muuseum koostöös Läti Kaasaegse Keraamika Keskuse ja Daugavpils Mark Rothko Kunstikeskusega korraldab näituse pealkirjaga “CREO ERGO SUM” – I CREATE THEREFORE I AM. Baltic Contemporary Ceramic Art”.    Näitus on ellu viidud Läti III keraamikabiennaali programmi raames.   Tsiteerides peakorraldajat Valentins Petjko: “It is aimed to acquaint the public with the most prominent artists of contemporary ceramics in the Baltic States and identify the current state and development of the field in an era of globalization.

Tallinna Kunstihoone galeriis avatakse 5. augustil kell 18.00 näitus „Sada särki seljas“, mis vaatleb T-särki kui materiaalkultuuri objekti Eestis. Mäluasutustest, erakogudest ja otse valmistajatelt laenatud särkide hulgas on disaini- ja kunstiteoseid, poliitilise sõnumiga särke, kurioosumeid ja täiesti tavalisi tarbesärke, mille najal joonistuvad vihjamisi välja lähimineviku olulised küsimused ja areng.   Eksponeeritud on väga erinevate autorite särke. Teiste hulgas on esindatud Reet Aus, Kertu Ehala ja Ave Teeääre, Marco Laimre, Laivi Suurväli, Peeter Sepp, Saima Priks, Juku-Kalle Raid ja Johannes Säre. Näituse kuraatorid on Sten Ojavee (KKEK) ja Siim Preiman.   T-särk muutus 20. sajandi jooksul üheks enim kantud moeesemeks, olles inimeste ja ettevõtete poliitiliste, individuaalsete ning kaubanduslike sõnumite väljendamise odav ja lihtne vahend.

Reedel, 6. augustil kell 18 avatakse Tartus galeriis Pallas kunstnik Huupi isikunäitus „Päeva Palee“, mis kujutab autori katset muukida kujundlikult lahti inimesest sõltumatut – ajas muutuvat värvi ning väljamõeldut ja kirjeldatavat – aega, milles me ennast mõõdame.   Väljapanek koosneb maaliseeriast, mis kombineerub värvist ja arhitektuurist, valgusest ja varjust. Teoste pealkirjadeks on kellaajad, mis tähistavad valgust ajas ja ruumis ning sümboliseerivad valguse kulgemist.

Siit leiate lingi Merike Estna ja Jaime Lobato, Hasanlu Armastajad, näituse „Piiritus“ fotodele ja pressiteatele. Näitus on avatud kuni 29. augustini. Näituseinfo on leitav siin.   Lisainfo: Temnikova & Kasela galerii Tel: +372 640 5770 E-post: info@temnikova.ee Peetri 12, 10415, Tallinn, Estonia T–P 12.00–18.00

Tallinna Jaani kiriku galerii 26.07.-16.08.2021   Igal pildil on tähendus Tallinna Jaani kiriku galeriis on Uno Roosvalt näitusega neljandat korda. Seekordne väljapanek on ülevaade praegusest loomeseisust, näha on nii uusi kui ka vanemaid töid. „Tahan ka ise jälgida, kuidas see tööde kooslus istub. Ma tean, et tihti aetakse näpuga järge ja vaadatakse, kas ikka kõik on uued tööd, aga ma olen snitti võtnud heliloojatelt: Bachi, Sibeliuse ja Pärdi töid ei ole pandud pärast esimest ettekannet arhiivi luku taha, vaid neid järjest mängitakse ja vaadatakse, kuidas varasem töö klapib uutega,“ sõnas ta.

Näitus avatud 2.-31. augustini kell 10-16.   Enn Johannes (s.1936) Õppis Tallinna Polütehnilises Instituudis (TalTech), 1964. aastast Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis (EKA), mille lõpetas kiitusega metallikunsti erialal 1969. aastal. Varasemal loominguperioodil tegutses ta peamiselt metallikunstnikuna. Ta on kujundanud Kristjan Raua preemia medali ja Konrad Mäe medali. Oma töödega on ta esinenud näitustel, sh EXPO maailmanäitusel 1970. aastal Jaapanis Osakas. Aastatel 1981–1984 töötas ta Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis õppejõuna. Ta on Eesti Kunstnike Liidu (kuni 1990.

lete oodatud Kadri Jäätma, Kadi Pajupuu ja Heigo Jelle näituse „Kuubis“ avamisele Haapsalu Linnagaleriis 04.08.21, kell 16.00 Näitus KUUBIS   Kadri Jäätma, Kadi Paljupuu ja Heigo Jelle õppisid ühel kursusel ERKI-s (Eesti Riiklik Kunstiinstituut) aastatel 1981-1986. 1991 aasta augustis tegid nad oma esimese grupinäituse „Kuubis“Kolmed asjad Kiek in de Kökis“, Tallinnas. Kolm eriala, kolm materjali, kolm eluteed. Taaskohtumispaik on „Kuubis“.   Kadri Jäätma Mina saan inspiratsiooni loodusest.

Pühapäeval 8.08 kell 14.00 Türi Kultuurikeskuse galeriis     Dialoog ilust ja ilujanust kirjanik Kerttu Soans’i ja kunstnik Anne Daniela Rodgers’i vahel Türi Kultuurikeskuse galeriis AD Rodgersi personaalnäitusel.  Enne vestlust tutvustab kunstnik näitusel eksponeeritud teoseid.    Publiku osavõtt vestlusest väga teretulnud! Näitus on avatud kuni 27.08, lahtiolekuaegu küsige palun kultuurimaja telefonil 387 8248.      Olete väga oodatud!  

12.-29. augustini toimuva etenduskunstide festivali SAAL Biennaal ajaks valmib produktsiooniplatvormi Reskript uus teos “Artist Walk”. Reskripti algatasid 2019. aastal Maarin Mürk ja Henri Hütt, külalisena reskripteerib seekord ka Evelyn Raudsepp.    “Artist Walk” on järgmine peatükk Reskripti tegevuses. Kunstnik ja külastaja võtavad koos ette stsenaariumi järgi toimuva rännaku. Kunstnik valib teekonna ning külastaja kunstniku. Kunstniku ja publiku kohtumine on viidud tavapärasest vestlusringi formaadist välja, kohtumine toimub korraga vaid ühe inimesega, koos asutakse privaatsele teekonnale, mille trajektoor kujuneb kõndijate vastastikmõjust.    Kas mõtted, mida sellisel kombel jagatakse, on vahetumad, on seda kogemust n-ö rohkem kui saalis koos teiste huvilistega vestlust kuulates? Või tekitab sel viisil kahekesi jäämine kohmetust, teatud viisakasse rolli tõmbumist?

Teisipäeval, 3. augustil 2021 kl 18.00 avab Sven Parker Draakoni galeriis isiknäituse „Seinad, paneelid, fragmendid“. Näitus jääb avatuks 28. augustini 2021.   Käesoleva väljapaneku lähtekohaks on aastal 1990 kirjastuses Eesti Raamat välja antud „Pildivihikud”. Peamiselt läänemaiste koomiksilugudega vihikute sari ilmus Eestis vahetult peale Berliini müüri langemist ning on omalaadse ajastu tähistajaks selle sündmusega kaasnenud paradigmaatilisest nihkest. Kapitalistlik maailmamudel sai külma sõja lõppedes laieneda uutele aladele Ida-Euroopas, tuues endaga kaasa ulatusliku tarbekaubastumise ning ülemineku liberaal-demokraatlikele valitsemisviisidele.   Ameerika politoloog Francis Fukuyama on 1992. aastal ilmunud teoses „Ajaloo lõpp ja viimane inimene“ (The End of History and the Last Man) kirjeldanud seda aega kui „ajaloo lõppu“, mis tähendas Lääne ja Ida vastasseisul põhinevate suurte ajalooliste narratiivide kadumist kollektiivsest kogemusest.