Üritused

Ootame teid laupäeval 04.12. kell 19:00 Tallinnas Kirjanike Maja musta laega saali, kus toimub Jaanika Peerna raamatu „Liustike Eleegiad / Glacier Elegies“ esitlus ja autoriõhtu. Jaanika Peernaga vestlevad Külliki Tõnisson ja Helo Laatspera.   Autoriõhtul avatakse näituseformaadi „Ühe teose näitus“ raames Kirjanike Maja musta laega saalis Jaanika Peerna skulpturaalne teos „Sula üksindus / The Solitude of Thawing“.    Raamatust:  Raamat Glacier Elegies süüvib esseede, teoste ja performance’ide jäädvustuste ning kunstniku enda sõnade kaudu Jaanika Peerna märgilise tähendusega loomingusse.    Suure osa Jaanika Peerna hiljutisest loomingust moodustab järelehüüe kaduvatele liustikele ja looduslikule jääle. Selle raamatu fookuses on tema kestev projekt Liustiku Eleegia / Glacier Elegy.

01.11-31.12.2021   Kersti Karu: Minu väike näitus „Taldrikute lugu“ ARS Tarbekunstigaleriis annab ülevaate erinevatel aegadel tehtud dekoratiivsetest taldrikutest, mis mul alles on. Võib öelda, et igal neist on ka oma lugu - mõte, idee või tunne, mida olen püüdnud keraamilistel taldrikutel edasi anda kujutatud pildi ning glasuuride ja keraamikavärvide abil. Osad neist moodustavad sarnase temaatikaga gruppe, nagu näiteks vikerkaarega taldrikud või ammused skrafiito tehnikas taldrikud „Kahekesi“.   Käesolev näitus tähistab 50 aastat ARSis töötamist keraamikuna, alates 1971 a. kunstnik-tehnoloogina, hiljem autoritiraazi kunstnikuna ja alates 2003 a. vabakutselise keraamikuna.

Kolmapäevast, 24. novembrist on Hobusepea galeriis avatud Kaisa Maasiku isiknäitus „Külm ja kuum“. Näitus jääb avatuks 13. detsembrini 2021.   Inglisekeelne ütlus Blow Hot and Cold (otsetõlkes „kuuma ja külma puhuma“) väljendab ambivalentsust, isiku kahe seisundi vahel pendeldamist. Näituse „Külm ja kuum” teostes käsitleb kunstnik emotsioonide (vaheldumise) kujutamist. Keeleti kipuvad meeleolu edasiandvad väljendid vastuolulisi värvusi kaasama, näiteks on eesti keeles ütlus „vihast siniseks minema“ ning inglise keeles sama emotsiooni väljendamiseks „see red“ (tõlgituna „punast nägema“), samas muututakse mõlemas keeles kadedusest roheliseks. Ka uurimuslikult on kinnitust saadud, et inimnägu vahetab   emotsioonist olenevalt alatoone (Benitez-Quiroz, F., Srinivasan, R., Martinez, A. M.

Urmas Vaino akrüülmaalid Kuremaa mõisa lossis. Avatud kuni 7. detsember.   Lisainfo: Kuremaa loss Tel: +372 502 7541 E-post: tiina@kuremaaloss.ee Lossi 1, Kuremaa, Estonia, 48445 T–R 11.00–15.00

Alates kolmapäevast, 24. novembrist 2021 on Draakoni galeriis avatud Gloria Hao & Madlen Hirtentreu ühisnäitus „Kaotatud tuleviku figuur. Oh vilista, mu sõber, ja ma tulen su juurde“. Näitus jääb avatuks 11. detsembrini 2021.    l   Pärast aastatepikkust isolatsiooni väljub eakas Nunn kloostrist. Võimalik, et ta on missioonil. Teel kohtub ta kahe võõraga. Mida mõtleb ja näeb kloostriseintest väljaspool olevast maailmast see, kes on aastaid elanud ühes religioosses utoopias? Millised on need kahtlused, millega ta silmitsi seisab ning mida saab ta kahe võõraga jagada?   Tänases ühiskonnas esindab Nunn mitmeid alternatiivseid väärtusi. Kui ta samaaegselt oleks sajandeid tagasi olnud väärtuste osas eeskuju.

UUSNAIVISM 26.11.2021 - 4.01.2022 Näituse avamine: 25.11.2021 kell 17.00 Näituse kuraator Vilen Künnapu Näituse kujundajad  Karl Kristjan Nagel, Tiiu Rebane Uusnaivism on kaasaegne kunstivool, mis vastab meie muutuva aja vibratsioonidele. Ajal, mil kõik on läbipaistev ja valetamine ning kavaldamine on peaaegu võimatu, on naiivsus ja lapsemeelsus see relv, millega saavutatakse ühtsus kosmilise tervikuga. Kui moodsa kunsti ajalugu sisaldab nimesid nagu Henri Rousseau, Giorgio de Chirico, Carlo Carra jt, kellede naiivsus on väljaspool kahtlust, siis tegelikult on naivismi elemente ka konstruktivismis, sürrealismis ja pop-kunstis.

A-Galerii SEIFIS ja Pika tänava AKENDEL avaneb 1. detsembril eesti ehtekunstnike aastat kokku võttev näitus-müük „Mikromaailmad“. Näitus on üleval 10. jaanuarini 2022. Ootame näituse avamisele1. detsembril, kell 18:00 A-Galeriis.   Mikroskoopiline 10–8 m suurune olend on suutnud tervet inimkonda kahe aasta jooksul oma hirmuvalitsuse all hoida. Kui eelmine aasta möödus kaootiliselt koroonalainetes hulpides, siis sel aastal hakkas elu ja optimism vaikselt taas tärkama. Käesolev aasta on möödunud küll tormilise kiirusega, nii et millestki kinni pole õieti võttagi, aga ehk millestki siiski? Missuguseks kujunesid ehtekunstnike isiklikud mikromaailmad? Mis olid reaalsuse eredaimad killud, millest võeti kinni ja painutati oma äranägemise järgi?   Nüüd, kus esialgne jahmatus juba maha raputatud ja muutuva maailmaga harjutud, on veelgi huvitavam jälgida, mislaadi looming säärastest oludest tõukub. Milline arengurakurss on sees?

Haus Galerii esitleb läbi kahe korruse Uno Roosvalti 80. juubelinäitust pealkirjaga „Ainult maalid“.   Haus Galeriis eksponeeritakse mõneti retrospektiivi kunstniku maalidest. Vanim maal abikaasa Mari portreega on valminud ligi 50 aastat tagasi ning uusimad hiljuti.

Rüki galeriis on alates 25. novembrist avatud Jenny Grönholmi ja Jass Kaselaane ühisnäitus „Mälestused“, kus eksponeeritakse Jenny Grönholmi uut maaliseeriat ning Jass Kaselaane betoonskulptuure.   Väljapanek visualiseerib mälu, mäletamise ja mälestustega seonduvat. Mälestused on igaühel tema enda omad ja kordumatud. Tahame me või mitte - mälestustel on oluline osa meie elus ja enesemääratluses. Näitusel eksponeeritavad maalid ja skulptuurid esindavad autorite isiklikke mälestusi. Jenny Grönholmi maalidel on kujutatud mälupildid lapsepõlvest - mällu talletunud pildid isikutest, asjadest, olukordadest, lõhnadest, helidest, tunnetest - füüsilistest ja vaimsetest aistingutest. Jass Kaselaane skulptuuride inspiratsiooniks on mälupildid kadunud mänguasjadest. Betoonkujud on vaadeldavad mälestusmärkidena lapsepõlvele – kadunud paigale ja ajalõigule aegruumis.   Jenny Grönholm (1988) on sündinud Soomes, kuid elab ja töötab Tallinnas.

Olete oodatud esmaspäeval, 22. novembril kell 18 Arsi projektiruumi Mare Mikofi näitusel „Mare ja teised tüdrukud“ etenduvale Sveta Grigorjeva tantsulisele performance-skulptuurile. Seda esitavad Mariann Onkel, Maria Schotter, Eveli Ojasaar, Pääsu-Liis Kens, Karin Aarelaid ja Eliisabel Jõela.   Performance tõukub groteskse skulpturaalsuse otsimisest kehast – seda just naisele kuuluvast kehast – ja liikumisest, olles sedasi omamoodi hommaaž – õigemini küll femmaaž – Mare Mikofi loodud suurnaiste skulptuuridele ja loomulikult kunstnikule endale.