Üritused

Pühendusega Salme Raunami 100. sünniaastapäevale.   Tänavu märtsis möödus 100 aastat Eesti metallikunsti suurkuju ja ERKI metallieriala professori Salme Raunami sünnist. Ta oli ka minu õpetaja ja hiljem hea kolleeg metallikateedris. Nõukogude ajal pidid kõik õppejõud tegema ka teadustööd. Tänu professor Raunami soovitusele hakkasingi tegelema merevaiguga ja aastatel 1979–1985 oli minu uurimisteemaks „Baltimaade merevaigust ja selle kasutamisest“. Nõukogude ajal merevaiku ei väärtustatud ning ka loodusesse suhtus ametlik võim hoolimatult, lagastavalt. Merevaiguga tegelemine on minu jaoks olnud nagu missioon, olen püüdnud anda merevaigule tagasi tema ajaloolist väärtust ja tähendust. Mind inspireeris Lennart Meri raamat „Hõbevalge“, kus kirjeldatakse, kuidas Rooma keiser Nero merevaiguihalus tekitas antiikmaailmas merevaiguhulluse – väikese merevaigust kujukese võis vahetada terve ja tugeva meesorja vastu. Kuni 10. sajandini olid kuld ja merevaik Euroopas ja Aasias võrdses hinnas.

Hiinas ja Jaapanis pole inimest, kes ei teaks midagi libarebastest. See vaimolend on nende kultuuride lahutamatu osa sama kindlalt, kui haldjad on seda Euroopa kultuuris.   Armastatud ja kardetud, kuri ja hea, võrgutav ja kättemaksuhimuline, armastav ja kaitsev, truu ja reeturlik, kiuslik ja õilis, eluaastaid tuhat ja üle selle. Kujumuutev vaimolend, kel võime ilmutada end meile jumalikult hurmava neiu, peenelt haritud õpetlase või tavalise metsarebase näol. Ta võib inimesest elumahlad välja imeda, heita ta surmasuhu ja minna siis uut ohvrit otsima. Võib aga saada ustavaks ja heaks vaimuks, kes kaitseb kurjade inimeste eest, pakub taevalikke rõõme ja kellega vestlus tiivustab vaimu. Taevarebasel on üheksa saba ja talle on kättesaadavad maailma sügavamad saladused, mis peituvad meheliku ja naiseliku alge vaheldumises.   Euroopas on libarebane siiski kaunis tundmatu nähtus ja kuulub enam haritud inimeste maailma.

Tartu Kunstimuuseumis on alates 15. maist avatud grupinäitus „Metsikud“. Näitus jääb avatuks 3. oktoobrini.   1990ndad tõid endaga kaasa ühiskondliku elu liberaliseerumise ja vabaturumajanduse, mis avaldas suurt mõju ka Eesti kultuuriruumile. Kunstnikud esitasid väljakutseid esteetilisele väljenduslaadile ning katsetasid kunsti piiridega. Kui üheksakümnendad olid noorusliku uljuse, energia  ja uute võimaluste aeg, siis nullindatel hakkas eelneva kümnendi hoogne metsikus vaikselt raugema ja suurem osa kunstiväljast professionaliseeruma. „Metsikud“ ei püüa anda ülevaadet tervest Eesti kunstielust üheksakümnendatel, vaid keskendub kindlatele kunstnikele ning toob vaatajate ette valiku teoseid Tartu Kunstimuuseumi ja Eesti Kunstimuuseumi kogudest, mis on vahepealsetel kümnenditel tähelepanuta jäänud. Näitusel osalevatest kunstnikest ühed tegutsesid aktiivselt 1990ndate tormiliste kunstiuuenduste laineharjal.

Alates 5.05 kuni 27.05,  saab Haapsalu Linnagaleriis vaadata Johanna Mudisti näitust  „Juhuste Jumal”.   Jumala põhiline roll on määramatuse vähendamine, aidates inimestel leppida teadmatuse ja kaosega, mida igapäevaelu endas kannab. Suurt pilti otsides võib aga märkamata jääda, et see koosneb paljudest pisikestest killukestest, mis igapäevaelus juhuse nime kannavad. Johanna Mudisti maalid ja joonistused aitavad neile lõimedele argipäevakangas tähelepanu juhtida ning tõsta juhus Jumala rambivalgusesse. Maalikunst on olemuslikult samuti juhuste meelevallas. Pintslilöögi pehmuses peituv määramatus võib kunstniku kavatsustele uue suuna anda. Tööriistad ei ole siingi alati Looja tahte täidesaatjad, vaid vahel hoopis selle väärajad. Suureformaadiliste, pehmete kujutistega maalidele sekundeerivad seinu kirjavad miniatuurjoonistused nn tikutopsiseeriast.

Näitusega avab Eesti Maalikunstnike Liit oma galerii: Kadrioru Plaza Galerii Näitus on avatud 6. maist.   Eesti Maalikunstnike Liidu järjekorras kolmas pargi teemaline näitus „Park ja linn“ keskendub tänavu urbanistlikule rohelusele ehk inimkultuuri ja looduse ühisosale. Näitus koondab vaated pargile, kui  linnaruumi maastikuarhitektuursele ja metafüüsilisele koostekomponendile ning vaatleb linnaruumi, kui loodusesse tungivat ja selle suhtes näiliselt võõrast elementi. Park linnaruumi mängulise vastandina on kontrollitav vallutaja, mis ühtaegu nii  demonstreerib kui kustutab metsiku looduse hirmutavat üleolekut.

Lääne-Harju Kultuurikeskuse Klooga majas avaneb 3. mail 2021 Mirja-Mari Smidt' i ,s. 1977, värvi-, rõõmu- ja pihtimusterohke näitus „Hinge magus sädelus”. Mirja-Mari Smidt on Tallinna päritolu kunstnik, kelle eluliin on tugevalt seotud Treppoja ja Laulasmaaga.   Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafikat, kaitsnud magistrikraadi interdistsiplinaarsetes kunstides*(2002) ning töötanud nii õpetaja, tõlkija kui vabakutselise kunstnikuna. Nooruses ekraanikunstiga (22 vanasõna, Vöörifiguur, Nimeta, Töö jpt) silma paistnud kunstnik on aja möödudes süüvinud rohkem hingeteemadele ja identiteediotsingutele läbi erinevate loomevaldkondade. Ta on andnud tunde nii Eesti Kunstiakadeemias, Kunstimuuseumis kui Tallinna lasteaedades.   Mirja-Mari armastab kokku segada kokku eri maalitehnikaid, kollaazhi, graafikat ja joonistust.

Alates esmaspäevast on võimalik taas külastada EKL galeriisid. Vabaduse galeriis on avanemas Enn Põldroos näitus „Murdejooned“. Hobusepea galeriis jätkub Ann Pajuvälja ja Misa Asanuma ühisnäitus „Kevad ekspress“, Draakoni galeriis Raul Kelleri isiknäitus „Ideaalmaaillmad“ ja Hop galeriis Kärt Ojavee näitus „Episoodid 1,2,3 ja 8“.   EKL galeriides kehtib riigi poolt kehtestatud 25% ruumide täituvuse nõue ja siseruumides maski kandmise kohustus ning 2+2 nõue.   Enn Põldroos „Murdejooned“ Vabaduse galeriis. Väljapanek koosneb perioodil 2019–2021 valminud teostest, kus kunstnik on ühendanud maalikunsti digitaalse töötlusega. Näitusel mõtiskleb Enn Põldroos piirisituatsioonide tekkimisest inimeste sisemaailmas: „Mind on hakanud huvitama kujutluspilt, mille kohaselt iga mõte, toiming või seisukohavõtt sisaldab endas juba algusest peale vältimatult ka oma vastandit.

Pärnu Linnagalerii Kunstnike maja Nikolai tn. 27   Mara Ljutuk Isiknäitus „MÄLU“ Näitus toimub 04.05.-15.05.2021 Pärnu Linnagaleriis Raekojas Uus tn.4   Benjamin Phillips Nozdrachev Isiknäitus "New Anti-Painting" /  „Uus antimaal“ Näitus toimub 04.05.-08.05.2021

Rüki galeriis on neljapäevast, 6. maist avatud Tiit Pääsukese näitus „Härjad rukkis ja muud“, kus esitletakse kunstniku värskemat loomingut. Mõned maalid jõuavad Viljandisse Tartust, kunstniku suurelt ülevaatenäituselt, kuid lisaks eksponeeritakse uusi töid, mis on loodud Viljandi näitusele.   „Galerii nimi Rüki ja minu isa-ema kodulinn Viljandi inspireeris mind kohe, mind, kes ma mõnegi härjamaali ja muu loomapildi teinud olen. Nii sai justkui iseenesest näituse nimeks “Härjad rukkis ja muud”. Nagu ikka vana tuntud Pääsuke, leidub maalidel oodatud ja ootamatuid värvikokkupanekuid ning kooskõlastamata kooskõlasid. Sisuks tsitaadid, katked ja kordused iseendalt, samuti müüdid ja isiklikud läbielamised. Härjad ja muud. Mis see muu on, selgub näitusel,“ kommenteerib Tiit Pääsuke oma väljapanekut.   Tiit Pääsuke (s. 1941) on Eesti maalikunsti üks juhtfiguure, õppis Tartu Kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis.

Kolmapäeval, 05.mail kell 17.00 avatakse viie EKL ja ETeKL tekstiilikunstniku näitus „Õhus ja vees”.   Näitus  „Õhus ja vees“ on sündinud tekstiilikunstnike Ainikki Eiskopi, Anne Tootmaa, Merike Roodla, Sigrid Huiki ja Sirje Raudsepa armastusest siidimaali erinevate võimaluste ja tehnikate vastu ja on kummardus kevadise looduse eripära tähelepanekutele linnuriigis ja veemaailmas. Enamik näitusetöid on valminud sellel kevadtalvel – tunda on igatsust värvide ja looduse lopsakuse järele.   Ainikki Eiskopi kangad pakuvad äratundmisrõõmu looduses uitajatele. Anne Tootmaa tundlik maalitehnika lummab koloriidi ja meeleoluga. Merike Roodla tööd on maalilised ja voolava joonega. Sigrid Huik rõhutab läbi selgete ja tugevate kujundite oma lugu, mis lähemalt vaadates on läbitöötatud ja peen. Sirje Raudsepa hea värvitunnetuse ja kompositsiooniga tööd on kui väga terviklik järjejutt.