Üritused

Alates 4. maist on Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses avatud Merle Kannuse (s. 1972) personaalnäitus „Inimfaktor". Näha saab läbilõiget autori viimase 5 aasta loomingust, milles keskse teemana tõuseb esile inimene - nii üksi kui suhetes liigikaaslastega. Väljapanek on üles ehitatud kontrastile üksi- ja koosolemise vahel, samas vaadeldakse ka vabatahtliku ja sunnitud koosolemise erinevust.   Aja märgina on teemaks sunnitud lahusolek, mis autoril leiab väljundi sõprade portreedes. Üksioleku positiivset poolt avab installatsioon „Hall taevas“ ning nende pooluste vahepealne värvigamma mahub autobiograafilistesse pildiseeriatesse „Umbrohi“, „Väikesed konfliktid“, „Eelaeg“ ja „Seal, kus kõik naised on tugevad, kõik mehed on ilusad ja kõik lapsed on üle harju keskmise“.   Avamist ei toimu, kuid autor on avapäeval 4.mail kohal kell 15.00-19.00.

Tartus Aparaaditehases asuv kaasaegse kunsti galerii Kogo taasavab uksed järgmisel esmaspäeval, 3. mail, galeriis on siis viimast nädalat Holger Looduse isikunäitus „Taasluues neid vanu nõlvakuid“.   Erandkorras avab Kogo galerii oma uksed juba esmaspäeval, 3. mail kell 13. Galerii on avatud kuni laupäevani, tööpäevadel kell 13–19, laupäeval kell 13–18.

Esmaspäevast, 3. maist on Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis avatud Jaanus Samma isikunäitus „Muster“. See on valminud mullu kevadel Kunstimajas toimunud residentuuri ning Eesti Rahva Muuseumis tehtud kunstilise uurimuse käigus.   Näitusel eksponeeritakse kõrvuti ERMist laenatud 19. sajandi tanusid koos nendest inspireeritud joonistuste ja tikanditega. Kunstnik jätkab oma varasemates teostes alanud geikogukondade varjatud kohtumiskultuuri ja fetišite uurimist. Seekord on fookuses meeste aluspüksid, mis on provokatiivselt kõrvutatud rahvusliku lilltikandiga.   Tanu oli abielunaise seisusele viitav peakate, mida eesti talunaised pidid igapäevaselt staatusesümbolina kandma. Pulmades toimuva tanutamise rituaali käigus löödi värskele abielunaisele tanuga vastu pead või nägu ja öeldi: unusta uni ja pea mees meeles!

Täna, 26. aprillil avatakse Salme Kultuurikeskuse fassaadil Marju Bormeistri maalinäitus „Hetk“.   Marju Bormeister sündis maalikunstnike Märt ja Magda Bormeistri  esiklapsena ning sai kunstipisiku vanematekodust juba varakult kaasa. Töö Teatri- ja Muusikamuuseumis ärgitas  huvi fotograafia vastu ent dekoraatoriamet Riiklikus Noorsooteatris viis õppima Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti. Teatridekoratsioonist edasi liikus tudeng maalierialale, mille täieliku kursuse ka lõpetas. Marju ei maali soovist luua ilus pilt, vaid kunstnikule on maalimine hingamise eest. Maalimine on see, mille läbi ta end ja ümbritsevat maailma tunnetab, tajub ja peegeldab.   „Kunstisõpradel tuleb oodata veel nädal, enne kui muuseumid 3.mail taas oma uksed avavad. Ent see aeg läheb märkamatult, kui on võimalik imetleda nii suurepärase kunstniku loomingut siin–Salme Kultuurikeskuse projektsiooninäitusel.

29.aprillist 29. maini toimub Helsingi Kunstnike Liidu HAA Galeriis Eesti Maalikunstnike Liidu kuraatornäitus „Seitse Eesti kunstnikku“.   Kunstnikud: Mauri Gross (s. 1969) August Künnapu (s. 1978)​ Laurentsius (s. 1969) Maarit Murka (s. 1981) Karl-Kristjan Nagel (s. 1977) Mall Nukke (s. 1964) Lembit Sarapuu (s. 1930)   Nätuse kuraatorid: Kuraatorid: Mall Nukke (idee, teostus)

„Taganemisteeta. Kohaloluharjutus“ toob ajaloolisesse Kreenholmi asumisse kokku 17 kunstnikku, kelle teosed häälestavad märkama inimelu läbipõimitust teiste olendite, rütmide ja kooslustega. Ajal, mil tootmisahelad ja tarbimistsüklid võimendavad planeedil võnkuvat ökoloogilist rahutust, otsib näitus võimalusi harjutada kohalolu jagatud haavatavuses.   Ann Mirjam Vaikla (näituse kuraator): „Kreenholmi tööstuslik aeg on pannud meidki liigutama masinlikult tiksuvas rütmis: tööd tuleb teha kindel arv tunde päevas, sihiks tõhusus, veatus ja aina kiirem tempo. Selle mõjul kipub tänapäeva ühiskond progressikujutlusest läbi imbununa ja modernsusihast kantuna maastikke ümber kujundama. Nii on ühiskond unustanud selle, mis oli enne.“    Saskia Lillepuu (näituse kuraator): „Kuid ma juba olen tulnukas.

Eesti Kunstnike Liidu esinduslik aastanäitus avab Tallinna Kunstihoones, Kunstihoone galeriis ja Tallinna Linnagaleriis uksed 3. mail ning on tänavu avatud kõigil nädalapäevadel.   Eesti Kunstnike Liidu 21. kevadnäitus toimub Tallinna Kunstihoone kõigil kolmel näitusepinnal ja annab tunnistust Eesti kunstnike loomingulisest jõust. Kevadnäitusel käsitletakse soo ja keha, performatiivsuse ja provokatiivsete väljaütlemiste, spirituaalsuse, ökoteadlikkuse, poliitilise ja esteetilise visiooni lõimumise, abstraktsiooni ümbermõtestamise, linnastumise ja keskklassistumise probleeme.

Rüki galeriis eksponeeritud foto- ja videokunstnik Mark Raidpere näitusele „Kaugekõne“ on valminud virtuaalne tuur, kus kunstnik tutvustab väljapanekut, avab selle tagamaid ning mõtiskleb elamise ruumi üle laiemalt.    Otselink videole: https://vimeo.com/536793673/f1378b3e9a Lisainfot ja video leiab ka Rüki galerii kodulehelt:  https://rukigalerii.ee Samuti oleme video laadinud oma Facebook'i lehele:  https://www.facebook.com/rukigalerii   Näitus avati Viljandis 20. veebruaril 2021, kuid kehtestatud piirangute tõttu on galerii alates 03. märtsist ajutiselt suletud ning näitus jäi ootele. Näitust on pikendatud kuni 30.

Eesti Kunstnike Liidu oodatud „Kevadnäitus 2021“ naaseb juurte juurde: 2020/2021. aastal valminud kunsti eksponeeritakse kolmel näitusepinnal eri vaatenurga alt. Žürii valitud üldväljapaneku leiab Tallinna Kunstihoonest, näha saab ka kaht kureeritud satelliitnäitust Tallinna Linnagaleriis ja Kunstihoone galeriis.    „Kevadnäituse 2021“ üldväljapaneku osalejad valis žürii koosseisus Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liidu asepresident), Corina Apostol (Kunstihoone kuraator), Siim Preiman (Kunstihoone kuraator), Aivar Berzin (kunstitoetaja), Hanna-Liis Kont (vabakutseline kuraator). Osalemissoove on iga aastaga üha rohkem, tänavu koguni 359.   „Kunstnikel on suur huvi Kunstihoone esinduslikul kevadnäitusel oma töid näidata. Tänu sellele oli žürii töös osalemine ideaalne võimalus näha läbilõiget kohalike autorite värskeimast loomingust.

8.-30.04.2021   Näitus TÄHENDUSED avab ukse Pallase tekstiiliosakonna metoodilise fondi kõige kaugematesse soppidesse ja tutvustab valikut kahekümne viie aasta vältel valminud gobeläänidest.   Piltvaiba kursus on Pallase tekstiili õppekavas kolmandal õppeaastal ja igal kord alustavad uued tudengid erineva teemaga. Selleks hetkeks on üle poole õpingutest läbi ning kogemusi töötamiseks kompositsiooni, värvi ja materjaliga on kogunenud omajagu. Nii saab gobelääntehnika tundmaõppimise kõrval keskenduda tähendusele, teose sõnumile ja leida selle avamiseks just autorile sobiv väljendusviis. Kõrvuti kursusetöödega on näitusel eksponeeritud ka mitmed lõputööd. Gobeläänidele on jõudnud autoritele olulised inimesed ja sündmused, kohtumised ja dialoogid, kodukoha või kodulinna kogemus.