Üritused

Olete väga oodatud Silver Vahtre näitusele „Elu tuba“ Vabaduse galeriis reedest, 12. veebruaril.

Kolmapäeval 17. veebruaril kell 17:00   Kuidas jõuab kalliskivi maapõuest ehtekunstniku lauale? Gemmoloogi, kivilihvija ja ehtekunstniku Rita-Livia Eriksoniga vestleb narratiividest kalliskivide ümber A-Galerii näituseprogrammi kuraator Sille Kima. Vestlus toimub A-Galerii Facebook Live ülekandel. Arutluse all on kalliskivitööstus, kalliskivide väärtuse loomine ja ehtekiviteaduse arengud.   Vaata vestlust A-Galerii Facebook Live ülekandel 17. veebruaril kell 17:00.    Rita-Livia Erikson (1990) on eestlasest ehtekunstnik, kivilihvija ja gemmoloog. Ehtekunsti alase hariduse omandas ta Eesti Kunstiakadeemias. Kalliskivide tahklihviga alustas ta aastal 2016 Ameerika Ühendriikides sealse meisterlihvija Meg Berry käe all.

Mustamäe Kultuurikeskuses Kaja on avatud 01.02- 31.03 Lilian Mosolaineni retrospektiivnäitus „Madonna Dolorosa“ Lilian Mosolainen tuli Eesti kunstiellu 1980. aastate lõpu uusekspressionismi lainega rühm T algtuumikus. Kui tema tollastele kaasvõitlejatele jäi ekspressionism vaid üheks etapiks, siis Mosolainenit on ekspressionism – panustamine intensiivsele väljenduslikkusele, emotsionaalsusele – jäänud saatma kogu senise loometee. Kunstniku maalide kahestunud struktuurile, teineteisest täiendavale (ja avavale) näiliselt sõltumatule joonisele ja värvile on tähelepanu juhtinud paljud kunstikriitikud.   Lilian Mosolainen tegeleb oma viimase aja maaliloomingus eksistentsiaalsete teemadega, inimelu adumisena looduse ringkäiguna ja surma tunnetamisena elu osana.    Siiski on näitusel 2 teost pealkirjaga: „Seitsmes taevas“. Maalide pealkirju võib tõlgendada kaduvuse ja lootusetuse meeleolude asendumisena kirgastunud kõikelubava sinitaevana.

Neljapäevast, 11. veebruarist on Staapli 3 galeriis avatud  Matti Pärki isikunäitus „Muutuvad ajad“.   „Muutuvad ajad“ kajastab Matti Pärki nii varasemat kui hiliseimat loomingut ja on tema esimene isikunäitus Staapli 3 galeriis.   Nagu ütleb ka pealkiri on tegemist näitusega, mille temaatikaks on aeg, muutused aga ka mõtisklused inimeste paiksuse üle. Politiilise alatooniga tööd on tänapäeva päevasündmuste valguses leidnud inspiratsiooni pagulaskriisist ja inimeste rändamistest. Näituse väljapanek koosneb markeri-, grafiidi- ja söejoonistustustest.   Kunstnik ise ütleb, et tema tööd on omamoodi illustratsioonid kuna inspiratsioon tuleb ennekõike kujundist või kompositsioonist ning alles seejärel jõuab kõik paberile.

Näitusega „Meelesurfar” tähistame kunstniku Andrus Joonase juubelit, kajastame tema viimase 27 aasta loomingulist tegevust ning pöörame tähelepanu tema (kunsti) filosoofiale ja maailma tajumisele. Näitusesaalist saab kunstniku isiklik ruum, kus väljas suureformaadilised maalid ja installatsioonid ning palju kriitikat ja tähelepanu saanud performance’id.   AUTORITUURID näitusel 12.02 kell 17.00 ja 13.02 kell 14.00. Autorituuril osalemine sooduspiletiga 3€.   Kogu näitus viitab lõpmatu kunsti protsessile, millega kunstnik kokku puutub ja selle lõpp on seal, kus kunagi oli algus. Kas veerand sajandiga on looja jaoks saabunud uus algus? Või on see lõpp? Väljapanek on pühendatud kunstniku esivanematele, kes rändasid 19. sajandil Tsaari-Venemaa avarustesse otsima Tõotatud Maad ja Valget Laeva.

Eesti Tekstiilikunstnike Liit uuendas väljapanekut ARSi majas   NeLi+1: Ehalill Halliste, Mariann Kallas, Maasike Maasik, Aet Ollisaar ja Erika Tammpere   Eesti Tekstiilikunstnike Liit alustas ARSi majas Stuudio 98 ruumides liidu aastapreemiate nominentide tööde tutvustamist detsembris 2020, veebruaris 2021 avaneb vaatajatele uuendatud ekspositsioon Ehalill Halliste, Mariann Kallase, Maasike Maasiku, Aet Ollisaare ja Erika Tammpere töödest.   Preemia Aasta Tekstiilikunstnik 2019 nominendid olid Ehalill Halliste, Mariann Kallas, Krista Leesi, Eva Mustonen, Aet Ollisaar ja Erika Tammpere, elutöö preemia pälvis Maasike Maasik.   Ehalill Halliste on kunstnik, kes elab ja töötab Kohilas.

ARS Showroomi galeriis 5.–28. veebruar 2021   Mart Vainre maalid koosnevad ehtsast ja jäljendatud värvist. Inimlikke žeste ja nende masinlikke koopiaid kombineerides näitlikustab ta indiviidi enesetaju üleilmse digivõrgustiku ajastul, mis pakub hulgaliselt võimalusi kohalolutunde hägustamiseks.   Vainre on kui rituaalmaalija ja tehnosurfar. Ning rituaalsurfar ja tehnomaalija. Need tegelased on justkui vastandlikud pildiloome meetodid, mille abil loob ta visuaalseid ülekandeid indiviidilt masinale ja vastupidi. Generatiivseid võtteid käsitsi imiteerides jääb tihti ebaselgeks, kas inimene juhib tehnoloogiat või oleme kontrolli kaotamas.   ARS Showroomis näitab ta kaht viimase aasta jooksul valminud maali, mis on veel tööpealkirjadega: Expanding Man Degrading (2020) ja Trippin’ In The Uncanny Valley (2021) ning nende loomisel tekkinud musta materjali.

Galeriis Positiiv on 8.02.-5.03. avatud Dan Mikkini fotonäitus #CARSPOTTING   Dan Mikkini näituse teemaks on autori haigus, võimetus tänaval autodest mööduda ilma neid endaga kaasa võtmata, kasvõi fotona. Igaüks on on märgiline ühel või teisel moel: disainiikoon, kultuurisümbol, uunikum või lihtsalt kohalik nostalgiapill. Kõik fotod on tehtud taskukaamerga ning kasutatud häbitult instagrami filtreid ja formaati.   Autod on Dan Mikkinit võlunud poisipõlvest saadik ja pigem disainiobjektidena. See mis kapoti all toimub, teda väga ei huvita: „Olen suutnud vältida kiusatust neid päris suuruses koguma hakata, leides üsna hästi toimivad asendused. 10. eluaastast olen kogunud automudeleid, mida teen siiamaani, ning pildistanud isendeid, keda eri linnade tänavatel kohtan. Aina kvaliteetsemad telefonikaamerad on pildi formaati muutnud, tillukene objektiiv on alati kaasas.

Aastaid tagasi käis Holger Loodus polaarjoone taga, kus ta vaatles süürlaste teekonda läbi arktilise Venemaa Euroopasse. Sellest mäkketõusule sarnanevast teekonnast sündis näitus „Teekond maailma lõppu“ (Tallinna Kunstihoone galeriis, 09.09. – 08.10.2017). Nüüdseks on toonane kogemus omandanud kindlad kontuurid ja esile on kerkinud kõrge, astanguliste nõlvadega inimtekkeline mägi, mis sarnaneb purgatooriumile.   „Taasluues neid vanu nõlvakuid“ kujutab protsessi, kus ajaloost tuntud nägemuslik universumi kuvand demüstifitseerub ja muutub massidele suunatud produktiks. Näitusel on kasutatud itaalia luuletaja Dante Alighieri poolt 14. sajandi alguses loodud purgatooriumi mäe motiivi, mida kunstnik oma pilgu läbi kaasajastab. Holger Looduse eesmärgiks on vaadelda, kuidas müstilisest objektist kaob selle moraliseeriv sisu, nii et see muutub kergelt vastuvõetavaks atraktiivseks disainiobjektiks.

„Mis asi on armastus?”   Eduard Zentšiki näitus ja kõige uuemad autoritööd. Kaasaegne kunst siin ja praegu. Võime rääkida aktuaalsetest protsessidest või jäädavast. Arvestades valentinipäevaeelset aega on kohane rääkida igavesti aktuaalsel teemal.   Vahel võib tunduda, et armastuse teema on juba äraleierdatud, banaalne ja labane, kuid inimkonna eksisteerimise jooksul on erinevad kunstiliigid puudutanud seda pidevalt. Vaatamata igaühe individuaalsele suhtumisele armastusse, selle eksisteerimise mittetunnistamisest kuni elu mõtteni välja – puudutab see teema igaüht. Kõikidel ajastutel erinevate stiilide ja suundade loojad avavad armastuse briljandi erinevaid tahkusid. Tahkude arv küündib lõpmatuseni ja sellepärast luban endale lisada ka iseenda tahk.   Mida rohkem on juba öeldud, seda raskem on öeldut mitte korrata. Kuid me räägime ju jäädavast.