Breadcrumb

Üritused

Eesti Moekunstnike Ühenduse näitus „Metsa moodi“
Alates 13.05 on avatud Vana-Võromaa Kultuurikoda. Külastusel järgime EV valitsuse kehtestatud korda – grupikülastus kuni 10 inimest, 2 + 2 reegel, isikukaitsevahendid külastaja omal valikul.   Eesti Moekunstnike Ühenduse näitus „Metsa moodi“   Eesti Moekunstnike Ühendu­se juhataja Anu Hint tutvustab väljapanekut: Eesti Moekunstnike Ühen­dus pühendab oma seekordse näituse põlismetsale, mis oli hoitud nõukogude ajal, kuid on määratud lageraietega hävita­misele Eesti Vabariigi ajal. Valdur Mikita on öelnud: „Eesti mets on kultuuri vii­maseid varjupaiku Euroopas, usuline ja imagoloogiline ano­maalia. See on nagu koeranael, millest kaasaegne korporatiiv­ne intensiivmetsamajandus tahab võimalikult kiiresti lahti saada.“
Robin Nõgisto. Censored Reality
ARS Showroom Pärnu mnt 154, Tallinn 12.05. – 31.05.2020
Reimo Võsa-Tangsoo [ 1 | 2 ]
Reimo Võsa-Tangsoo [ 1 | 2 ]
to
Näituse lähtepunktiks on stseen Michelangelo Antonioni filmist Blow Up, kus miimid mängivad tenniseväljakul tennist ilma reketite ja pallita. Antud stseen on minu jaoks ilus kujund meid ümbritsevale konstrueeritud tõelisusele ja kriitika meie igapäevaste tegevuste tõsidusele/tõsiseltvõetavusele.   See näitus on esimene näituste seerias, milles ma keskendun reaalsuse/virtuaalsuse omavahelistele suhetele ning nende erinevatele aspektidele. Reimo Võsa-Tangsoo on kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kunstide magistriõppe. Oma töödes kasutab ta interaktiivseid elemente ning vaatajal on oluline roll kunstiteose tähenduse loomisel. Reimo töödes segunevad ikoonilised kujutised, keel, poliitika ning innovatiivsed tehnoloogiad. Viimaste projektidena võiks esile tuua „Vahetu vaevatasu“, „Test System 1.1 / Siin pole midagi vaadata“, „Nostagia / ihad“, „...Tabada tuuma ja põrgusse tagajärjed...“.
Stuudio 22 näitus „Muutused ja peegeldused”
Studio 22 näitus „Muutused ja peegeldused“ Pärnu Linnagaleriis Raekojas on taas avatud alates 12. maist!   Osalevad kunstnikud: Angela Orgusaar, Aune Taamal, Helga Johanna Leppoja, Ingrid Järv, Jaak Johanson, Jaak Saks, Mae Kivilo, Marge Viirg, Martin Vällik, Rainer Kurm, Raini Laide, Ralf Tamm, Riina Grethiel Leppoja, Taavi Torim
Cloe Jancis ja Maris Karjatse näitus „Vahepeal”
EKL galeriid avanevad sellest nädalast
to
  Draakoni galeriis näeb 12.–16. mai Juss Piho isikunäitust „Punktum” ning 19. mai avaneb Aksel Haagenseni „Põgeneme?”.   Hobusepea galeriis on 13.–18. mai üleval Cloe Jancise ja Maris Karjatse näitus „Vahepeal”. 20. mai avab näituse „Rõõmustajad tumedas” Manfred Dubov.   HOP galeriis saab 12. mai–9. juuni vaadata Kadi Pajupuu ja Marilyn Piirsalu väljapanekut „Ratsurada” ning 11. juuni avab uue näituse keraamik Viive Väljaots.   Vabaduse galeriis on 12.–13. mai võimalik tutvuda Johanna Mudisti näitustega „Ajarändur“ ning 15. mai–3.
Eve Luik „Sosin” 1989, õli, 115x95
Avame taas Eve Luige juubelinäituse „Iluotsija" Jakobi galeriis. Näitus on avatud 12. – 22. mai.    Kunstipublikul on tulnud piisavalt kaua oodata Tartu ühe omanäolisema ja mitmekülgsema kunstnikuisiksuse, maalija ja graafik Eve Luige uut näitust. Juugendliku fantaasiaküllase joonemeistrina tuntud kunstnik on vahepeal töötanud mitmes eri suunas, mh ammutanud uusi mõjutusi akadeemilisematest sfääridest ja kaasaja kunstist, süvenenud skulptuuri ja inspireerunud viikingitemaatikast, viimast seoses poja Steve’i arendatava „Viikingite Külaga” Tallinna lähedal.Juubeliga seonduv väljapanek jagab vaatajaga nauditava ekspressiivsuse ja avatusega kogu seda mitmekesiste otsingute buketti.    Näituse pealkiri „Iluotsija’’ viitab kunstniku sügavalt läbitunnetatud tõekspidamistele.  Autor on sõnastanud: „Minu kunst on püüdlus luua nähtavat korda nähtamatu ürgkorra järgi.” Värskeimates, 2019.
Tallinna Kunstihoone avab uksed 13. mail
Tallinna Kunstihoone avab uksed 13. mail
to
Kunstihoone avab uksed külastajatele taas 13. mail. Paul Kuimeti ja Mihkel Ilusa näituse „Lõputa lugu“ lahtiolekuaega pikendatakse kuu lõpuni.   Paul Kuimeti ja Mihkel Ilusa paarisnäitus „Lõputa lugu“ oli enne eriolukorra kehtestamist publikule avatud vaid nädal, küll aga pääsesid huvilised näitust külastama Kunstihoone uuenduslikus virtuaalnäituste keskkonnas.
Tartu Kunstioksjon
Karantiininäitus ja kontaktivaba kunstioksjon Tartu Kunstimas   Alates esmaspäevast, 11. maist on Tartu Kunstimaja suures ja väikeses saalis avatud kodus istumisest ja karantiinist rääkiv kuraatorprojekt „Esmaspäeval oli meil siin veel lumine”. Monumentaalgaleriis saab aga taas vaadata Tartu Kunstioksjoni väljapanekut ning oksjon ise toimub 29. mail.   Kuraator Peeter Talvistu projekt võtab kahe erineva lähenemise kaudu kokku viimaste kuude olukorra ja elutunnetuse. Väikeses saalis sedastatakse läbi Eerik Haameri, Marko Mäetamme ja Diana Tamane teoste eraldatuna nelja seina vahel istumisega seostatavaid fakte.
 Eike Eplik „Biomass – kummitus nurgas“
Kogo galeriil on rõõm alates 6. maist privaatkülastuseks avada skulptori ja installatsioonikunstniku Eike Epliku isikunäitus „Biomass – kummitus nurgas“, mida saadab Mehis Heinsaare tekst „Elusamus“ (2020).  Selleks palume registreerida siin võimalusel vähemalt 1 päev ette.   Tule kui oled terve, üksi, kaaslasega või perega.   Tutvu näitusega virtuaalselt   Näituse kulgu on võimalik jälgida ka Kogo galerii Instagramis. Loe Šelda Puķīte intervjuud Eike Eplikuga. Galeriis on desinfitseerimisvahend ja hoiame 2 m distantsi.
Epp Kubu näitus „Paralleelne kiir“
Epp Kubu näituse „Paralleelne kiir“ videotuur ja intervjuu kunstnikuga   Epp Kubu on vabakutseline visuaalkunstnik, filmitegija ja stsenograaf, kelle näitus „Paralleelne kiir“ oli avatud galeriis Positiiv märtsis 2020. „Paralleelne kiir“ on visuaalne essee, mis võrdleb ja uurib loodusmotiive ning inimese poolt loodud valgusolukordi filmivõtetel. Nüüd on võimalik vaadata kunstniku poeetilist koosmängu valguse, värvi ja ruumi vahel videotuurina ja lugeda intervjuud näituse valmimise loomingulisest protsessist Positiivi kodulehel:  https://www.positiiv.ee/epp-kubu-naituse-paralleelne-kiir-videotuur/   Epp Kubu sõnul on ta obsessiivne valguse ja peegelduste vaatleja: „7 aastat tagasi, kui läksin õppima filmikooli operaatoriks, hakkasin tähele panema valguse liikumist ja muutumist looduses ning taipama, kuidas seda saaks kasutada oma loomingus.