Üritused

Alates laupäevast, 21. novembrist on Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis avatud Taavi Talve isikunäitus „Dokumenteeritud vaatepunktid”.   Näituse aineseks on maastikuid raamivad pilgud, eri ajastutest pärinevad reisikirjeldused ja päevikumärkmed, subjektiivselt autoripositsioonilt lähtuvad vaatlused. Minavormis sissekannetena esitatud jutustus seob erinevad ajastud, sündmused ja inimesed üheks looks. „Dokumenteeritud vaatepunktid” on film kujutlemisest, mis on töös kui üksik kirjeldus või mällusööbinud foto käivitavad seosteahela, mis kaotab piiri kogetu ja ettekujutatu vahel justkui „sa oleks seda kõike oma silmaga näinud”.   Kunstnik lisab: „17. sajandil hollandi keelest inglise keeleruumi kandunud ja sealtkaudu eesti keelde jõudnud sõna “maastik” (hollandi k. lanskip), tähistas algupäraselt tükikest lõuendit sellel kujutatud loodusvaatega. Järgnevate sajandite jooksul on see mõistena laienenud erinevatele kultuurilistele praktikatele. Kuid 17.

Kunstihoone galeriis on 19. novembrist avatud Benjamin Badocki ja Kaido Ole paarisnäitus „Varblane peos“. Levinud stereotüüpe võimendades kujutavad kahe kunstniku teosed elu idüllilises ideaalmaailmas. Kuraator on Siim Preiman.   Näitus avatakse kolmapäeval, 18. novembril kell 17. See jääb avatuks 10. jaanuarini.   Eesti elanikkonnas suurenev üksteisest eraldumine loob aina viljakama pinnase kadeduse, väljajäetustunde, aga ka pettekujutelmade tekkeks. Selle kõrval on loendamatult pinnapealseid ja tähtsusetuid kadeduse põhjuseid, sest kadedus ju sissetulekut ei küsi.

Täna algab Tallinnas 13.-22. novembrini toimuv rahvusvaheline etenduskunste hõlmav NU Performance Festival. Selle aasta programmi teemaks on „Hääl ja midagi veel”, kuraatoriteks Margit Säde ja Egija Inzule.   Kuraatorid kommenteerivad festivali algust: „Me oleme väga tänulikud ja rõõmsad, et festival saab sellel keerulisel ajal, kui praktiliselt iga nädal on uued mängureeglid, ikkagi toimuda. Mitmed ideed jäid koroona tõttu teostamata, kuid ometi oleme suutnud kokku panna mitmekülgse ja - häälse programmi, kus esindatud on väga erinevad autoripositsioonid nii Eestist, Lätist, Leedust kui Soomest aga ka mujalt Euroopast. Kuraatorite ja kultuuritöötajatena leiame, et praegusel ajal on oluline mitte kohe alla anda, oluline on kultuuri elus hoida ja kohaneda ning kunstnikke toetada, paljudele artistidele on see selle aasta ainus esinemine. Oleme tänulikud festivali kõikidele välisesinejatele, kes olid nõus ette võtma tavalisest keerulisema reisi – laskma ennast testida ja olla isolatsioonis.

Alates laupäevast, 21. novembrist on Tartu Kunstimaja väikeses saalis avatud Erika Tammpere isikunäitus „Pimedalegi selge”.   Näitusel on välja pandud enamuses suureformaadilised tööd: viis gobelääni ja viis tekstiilinstallatsiooni. Tööd on valminud autori enda teostuses põhiliselt 2000ndatel. Aukohal on siiski nelikümmend aastat tagasi loodud „Taganttuules“, mille esmaesitlus oli Moskva olümpia Tallinna purjeregati ajal just Tartus, Spordimuuseumis.   Erika Tammpere teosed on väga värvilised ja tihtipeale on sisule lähenetud ootamatu nurga alt, hea huumoritajuga. Viimasel aastakümnel, siis juba täiesti pimedana, on kunstnikul valminud mitmeid omapäraseid töid digitaalse värvimääraja ja abikaasa Taso silmade toel.

Olete oodatud külastama keraamikakunstnike Juss Heinsalu, Pille Kaleviste, Evelin Sauli ja Helena Tuudelepa näitust „Singula addendo. Loomine savi ja valguse, füüsilise ja kehatu murdepunktides“ Vabaduse galeriis alates reedest, 13. XI. Näitus on avatud 13.11. – 02.12.2020.   „Singula addendo“ lähtepunktiks on kunstnike samalaadne lähenemine oma eriala meediumisse. Autorid ei otsi traditsioonilise keraamika esemelist väljundit, vaid eelkõige keraamika variatsioone  ja selle algmaterjali savi eripäraga seotud väljakutseid.   Näituseprojekti keskmeks on ühine installatiivne struktuur-ruum, mis põimib kunstnike loomingu ühtseks organismiks. On kaotatud isikuline lähenemine, küll aga on valminud igal osalejal kolm teost: miniatuurne algelement, suurvorm ja videoformaadis digitaalne lõputa/vormitu suurus.  

18. novembrist kuni 6. detsembrini leiab aset 7. Artishoki biennaal, kus üht uut teost esitlevad kümme kunstnikku ning kõigile kümnele teosele kirjutavad kommentaari kümme kirjutajat. Kümnel järjestikusel õhtul, 18. kuni 27. novembrini, toimuvad teoste esmaesitlused eri paikades Tallinna linnaruumis ning 27. novembril avatakse ühisnäitus Kai kunstikeskuses, mida saab külastada kuni 6. detsembrini.   Laura Linsi ja Roland Reemaa kureeritud 7. Artishoki biennaali pealkiri on „KOOPIA”. Kuraatorite eesmärgiks on innovatiivsuse iha kõrval taaselustada arutelu eeskuju võtmisest, matkimisest, jäljendamisest ja kopeerimisest.

Reedest, 20. novembrist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud grupinäitus „Tagasi”, milles osalevad Damien Beyrouthy (Prantsusmaa/Liibanon), Dénes Farkas (Eesti/Ungari), Anna Guilló (Prantsusmaa/Kataloonia) ja Pascal Navarro (Prantsusmaa). Näituse kuraatorid on Sara Bédard-Goulet (Tartu Ülikool) ja Peeter Talvistu (Tartu Kunstnike Liit).   Näituse jaoks paluti kunstnikel keskenduda kultuuri retseptsioonile ning kajastada seda läbi isiklike loomingupraktikate nagu joonistus (Navarro & Guilló), heliinstallatsioon (Farkas) ning meediakunst (Beyrouthy). „Tagasi” uurib ideed vastastikusest suhtest kunstiteoste ja neid kogevate inimeste vahel, sest kohtumine mõjutab mõlemat osapoolt võrdselt.

Neljapäeval, 12. novembril kell 18 toimub Kumu kunstimuuseumi näitusel „Ado Vabbe. Wunderbar“ eriprogramm „Kunstnikuga näitusel“, mida viib seekord läbi kunstnik Kristi Kongi.   Kristi Kongi (1985) on eesti maalikunstnik, kes oma töödes keskendub värvile, valgusele ja ruumile, teostades maale sageli installatiivselt või kohaspetsiifiliselt. Teostele on iseloomulik erk, sageli spektrivärvidel põhinev koloriit. Maalimine on tema jaoks viis dokumenteerida olulisi ruume ja objekte ning talletada seeläbi ka aega. Tema maalid, mis sageli on rekonstruktsioonid kindlatest paikadest, töötavad tugevalt emotsionaalse mälu mehhanismil, pakkudes võimalust taaskogeda möödunud situatsioonide värvi ja valgust.   Ado Vabbe (1892–1961) seni suurim ülevaatenäitus tutvustab kunstniku eripalgelisi loomeetappe neis esile kerkivate teemade kaudu.

Teisipäeval, 10.novembril kell 17.00 avatakse tekstiilikunstnik Eve Selisaare isikunäitus „Kadunud metsa varjud“.   Näitusel eksponeerib Eve Selisaar telgedel kootud vaipu. Käsitsi kootud vaipadel on kasutatud leidlikku nippi kuidas lõimelõngale jätkamisel sujuvalt kududa „ühest kangast teise“.Tekkinud graafilised pinnad inspireerisid kunstnikku ja tema vaipadele ilmus METS - kaugel horisondil, udune ja mälestustega.

Alates laupäevast, 14. novembrist on A-galerii Seifis avatud Kätrin Beljaevi isikunäitus „Pidu katku ajal“, mis kutsub mõtlema, kuidas kasutame energiat suurte ühiskondlike muutuste aegadel.   Epideemiad on inimühiskonnaga alati kaasas käinud ja kui eelmine hakkab ununema, koputab uksele ootamatu järgmine. Maad katab hirmu aura ning institutsioonid toimetavad ja inimestel tuleb täita oma kohust, minna eemale ja hoida end vaos.    Filosoof George Bataille kirjutab 1949. aasta teoses “The Accursed share: An Essay on General Economy” energiast kui ressursist, mida on alati üle ning mille juures on oluline, kas kasutame seda kaunilt ja nauditavalt või suuname selle destruktiivseks jõuks [1]. Üksteisest eemale kistud vaoshoitud inimeste ülekeev energia hakkab epideemia tingimustes moodustama uusi vorme. Kinni hoitud energia tekitab paranoilist raevu ühiskonnakorralduse vastu.