Breadcrumb
Üritused
Me tahame alati enamat. Oleme täidetud segaduse ja elevusega, kuidas mõelda, tunda ja reageerida sellele, mis toimub meis ja meie ümber. Me loome kujutluspilte ning sõnu, mis hägustavad reaalsuse piire ja muutuvad tihti kinnisideedeks, milledest me enam küllalt ei saa. Me igatseme hoolimatut armastust, lõputut rõõmu, mittesiduvaid tõdesid ja fantastilisi kogemusi; samal ajal edutult võideldes kiusatusega täielikult järgneda oma tahtmistele ja soovidele. Aga millal ütleme, et miski on liiast? Kus on piir piisava ja liigse vahel, kui meie süda ja sisemus paluvad lõputult enamat.
Triin Kukk on omandanud bakalaureuse- ja magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti erialal ning on tänavune galerii Marzee (Nijmegen, Holland) parima lõpetaja preemia saaja.
www.triinkukk.com
Erinn M.
16. septembril kell 18-20 avatakse galeriis Positiiv Kai Kaljo isikunäitus „Nähtamatu”. Fotoseeria on pildistatud Itaalias Mazzano Romano külalisateljees 2018. aasta sügisel.
Olete oodatud Tõnis Laanemaa näituse ‘’Kunsti vägi’’ avamisele Tartu Jakobi galeriis teisipäeval, 17. septembril kell 16.00.
Eesti graafika nestor Tõnis Laanemaal (1937) on seljataga juba 55 aastat näitusetegevust. Laanemaa alustas oma karjääri kuulsa kunstirühmituse ANK’64 asutajaliikmena ning tänaseks on ta osalenud erinevatel grupiekspositsioonidel ning korraldab ka aktiivselt personaalnäitusi. Muuhulgas on Laanemaa esinenud oma vabagraafika ja plakatitega Poolas, Ungaris, Tšehhis, Saksamaal ja Hollandis. Just tänu oma plakatitele – millest ca 80 on nüüdseks jõudnud Eesti Kunstimuuseumi kogudesse – on kunstnik kollektiivses mälus ilmselt enimtuntud. Seekordsel näitusel võib aga näha Laanemaa ofort ja külmnõela tehnikas töid.
Tõnis Laanemaa kunstile mängib taustaks Taavi Laatsiti, artistinimega Galaktlani, heliteos ning on võimalus näha ka tütrepoeg Meel Paliale tehtud muhedat lühifilmi kunstnikust endast.
Pühapäeval 15. septembril kell 18.00 toimub Draakoni galeriis Tallinna Arhitektuuribienaali satelliitprogrammi raames kunstnikuvestlus Anna Mari Liivranna ja Laura Põlluga, kus kunstnikud tutvustavad lähemalt oma värskeid näitusi Draakoni ja Hobusepea galeriis. Vestlust viib läbi Lilian Hiob.
Anna Mari Liivrand (s. 1993) on Tallinnas elav ja töötav interdistsiplinaarne kunstnik. Ta on hariduse omandanud Eesti Kunstiakadeemias ja täiendanud end Islandi Kunstiakadeemias. Lisaks isiknäitustele on ta osalenud mitmetel grupinäitustel. 2014. aastal pälvis Liivrand Noore Skulptori preemia. Loomingus keskendub Liivrand tundlikkuse ja efemeersuse uurimisele läbi ebastabiilsete materjalide kasutamise – nahatükkidest lõhnadeni, ühendades materjale habrasteks ja õhulisteks installatsioonideks, skulptuurideks ja joonistusteks.
Kunstnik Laura Põld (s.
Kolmapäeval, 11. septembril kell 19.00 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis Tallinna Arhitektuuribienaali kuraatorinäitus „Ilu loeb” ning installatsioon "Steampunk".
Näitus „Ilu loeb” tõstab esile ilu tähtsust ja rolli, uurides uusi arhitektuurilisi iluvorme uute elupaikade kontekstis. Näitusel osalejate uued asumiprojektid keskenduvad küll Tallinnale, kuid nende tähendus on ülemaailmne, sest need loovad kanali ilu kogemiseks.
Peakuraator: Yael Reisner
Näituse disain: Yael Reisner koos Barnaby Gunning’uga
6. septembril kell 18:00 avatakse EKKMis kaasaegse kunsti biennaali Tallinna Fotokuu 2019 / Tallinn Photomonth 2019 rahvusvaheline avanäitus „Kui ütled, et kuulume valgusesse, kuulume äikesesse”, mis toob kokku 12 kunstnikku.
Näituse eelsündmusena toimub 6. septembril kell 16:00 arutelu kuraatori, kunstnike ja uurijate vahel.
Kuraator: Heidi Ballet
Kunstnikud: Angela Anderson ja Angela Melitopoulos, Adam Avikainen, Cian Dayrit, Jonathas de Andrade, Bram Demunter, Silje Figenschou Thoresen, James T. Hong, Edith Karlson, Ana Mendieta, LaToya Ruby Frazier, Maarten Vanden Eynde ja Musasa, Ana Vaz ja Tristan Bera.
Uurimistöösse panustasid:
Kondase Keskuses on alates 11. septembrist avatud näitus Edgar Valteri varasest maaliloomingust.
Väljapanek on pühendatud Edgar Valteri 90. sünniaastapäevale, mida tähistatakse Eestis erinevate näituste, ettekannete ja esmakordse Valteri illustratsioonipreemia väljaandmisega.
Kondase Keskuses eksponeeritakse Valteri 1960.-70. aastatel valminud suuremõõtmelisi visandeid, mida avalikkus ei ole kunagi varem näinud.
Valteril oli sel perioodil tavaks visandada laabitsaga suurtele paberitele ja pappidele, kasutades omapärast tempera- ja õlivärvisegu. Paljuski on kunstnik veel tegelenud kujundikeele ja stiiliotsingutega, kuid juba on selgelt hoomatav kogu loomingule iseloomulik dünaamilisus ja jutustamisvajadus.
Laupäeval, 7. septembril kell 17 avatakse kunagise Balti raudtee suurejoonelises remondihoones (Telliskivi 57, Tallinn) ja kell 19 pisikeses Metropoli galeriis (Vana-Kalamaja 46, Tallinn) Arne Maasiku kaksiknäitus „Arhitektoonika. 600 m² vs 6m²“.
Arne Maasiku uus, suvel Eesti Arhitektuurimuuseumis esitletud fotoseeria astub sügisel uuesti areenile Tallinna Fotokuu satelliitprogrammi raames Kalamajas. Seekordseks dialoogipartneriks on eksponeerimisruum ise, ruum kui kunstniku huviobjekt – ühel juhul avara ja täitmist ootavana, teisel juhul pisikese ja eneseküllasena. 600 m² vs 6 m² ehk satelliit koos satelliidiga, mida nii omavahel kui Fotokuu põhiprogrammiga seob ruumi moraalse kuuluvuse küsimus.
Lagunevad tehasehooned ja muinsuskaitseobjektid kui tihtipeale eikellegimaale kuuluvad objektid sümboliseerivad kunagist tööstusrevolutsiooni ja arhitektuuripärandit ning püüavad nüüdisaegse ehitusbuumi võidujooksus sammu pidada.
Neljapäeval, 5. septembril 2019 kell 18.00 avab Anna Mari Liivrand Draakoni galeriis isiknäituse „Sängid ja vulinad”. Näitus jääb avatuks 21. septembrini 2019.
Draakoni galeriis avataval näitusel saab näha joonistusi ja installatsioone, mille lähtekohtadeks on ebatavalised ja kaduvad materjalid, küsimused säilitamisest ning igapäeva elu rituaalid. Galerii keskmesse on seatud erineva värvi, tekstuuri ja tihedusega vedelikud, mis leiavad installatsioonides endale igas ajahetkes uusi vorme. Selliselt vaadeldakse neid ühest küljest kui dekoratiivseid elemente kindla vormiga pesades, teisalt kui omaette liikuvusega skulptuure. Laest langevatele niitidele aetud nahahelbed, suled ja muud säilikud meenutavad isiklikke talismane ning asetuvad omavahel õrna ruumilisse võrgustikku. Näitust raamivad maastikud siidjoonistustel, mis tegelevad teadusillustratsioonile omases tehnikas kogumise ja hoidmise temaatikaga, luues efemeerse õhkkonna.