Üritused

Alates 5. septembrist 2019 on Hobusepea galeriis avatud näitus „Urud. Lennud“, kus Laura Põld ja Katrin Väli esitlevad skulptuure, objekte ja tekste. Näitus jääb avatuks kuni 22. septembrini. Näituse lõpetamine toimub 22. septembril kell 15.00.   Laura Põld ja Katrin Väli esitlevad Hobusepea galeriis skulptuure, objekte ja tekste, mis väljendavad hoiakut, et maailm on täis mitmesugust elu, mis on väärtuslik ja tähtis, ning mitte meie, inimesed ei anna talle väärtust, vaid tema väärtus on temas eneses.   Palju aastaid linnuvaatlusega tegelenud Katrin Väli ja kunstnik Laura Põld vaatasid 2018. aasta suvel Kundas viibides ja tsemenditehase savikarjäärist toodud savi baasil krohvitehnikaid õppides, kuidas pääsukesed ehitavad samuti sealsamas katuse all ja väga sarnasest segust oma pesi. Kunstniku tunnetusliku oletuse põhjal inimkäele loomulikuks peetud vormid on teiste liikide seas levinud juba enne inimest ja kätt.

Neljapäeval, 5. septembril kell 17.00 avatakse HOP galeriis Aet Ollisaare ja Madis Liplapi näitus „Hetk enne homset“.   Kuidas jäädvustada jäädvustamatut? Hetke, tunnet, päikeselaiku seinal, naeratust, taeva peegeldust? Joonistada? Pildistada? Vajutada mällu ja siis hiljem salajastest soppidest üles kaevata, kui õige aeg käes? Näitus „Hetk enne homset“ sündis kahe aasta jooksul kogunenud vestlustest ja vaikimisest, ühiselt ja eraldi veedetud ajast Tartu Aparaaditehase kolmandal korrusel.   Aet Ollisaar: Mõtlesin lähenevale näitusele Aparaaditehase suviselt kuumas ja päikeselises ateljees, ise samal ajal kirglikult kududes tulipunast gobeläänvaipa. Imetlesin aastatega kogutud kangasugasid: mõned neist puidust ja mõned kuldselt helkivast vasest. Puidust sugades on kohalike meistrite käte puudutus, vasksetelt leidub tootjate märgistusi ja viiteid omaaegsetele vabrikutele.

Tallinna Kunstihoones toimuv näitus „Elavhõbe” käsitlebelu pärast fotograafiat – ehk fotograafilisuse ajastut.   Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali teine rahvusvaheline grupinäitus avaneb Kunstihoones 13. septembril. Näitus „Elavhõbe”, mille on loonud kunstnik Simon Dybbroe Møller ja kuraator Post Brothers, pakub vaatajale võimalust tehnoloogilisest arengust tulenevaid maailma tajumise viise kriitiliselt analüüsida.   „Fotograafial kui materiaalsel protsessil oli küllaltki lühike eluiga, selle algus- ja lõpp-punktideks võiks märkida vastavalt dagerrotüüpia fotoplaatide mürgised elavhõbedaaurud ja arvuti abil loodud T-1000 kujumuutmise stseenid filmis „Terminaator 2”. Nüüd on fotograafia ise elavhõbedasarnaseks saanud. Vedel, muutlik, teisenev ja voogav.

Olete oodatud näituse avamisele 3. septembril kell 17.00!   Rühmitus Studio 22 kujunes välja 1970. aastate alguses. Tõnis Vindi kodus toimunud vabas vormis loengud said mitmete loojate edasiseks õppeplatvormiks. Rühmituse ja õppestuudioga liitusid aasta-aastalt üha uued huvilised. Stuudio 22 tunnusjooneks sai kultuuuripärandite traditsioonilisest erinev käsitlus. Enim avati juhendaja Tõnis Vindi enda eluaegseid huvipunkte – vanade kultuuride geomeetriline sümboolika, rahvakunsti ornamentika ning Kaug-Ida kunst ja selle filosoofiline aspekt, eriti I Ching. Mõtted väljusid ajatusse ruumi, uude objektiivsusesse, mis väljendus omas visuaalses kunstireaalsuses.

Olete oodatud näituse avamisele 5. septembril kell 19.00.   Kunstnik Malle Leis maalis 1994. aastal oma ateljee aknast välja vaadates maali „Hr. Sukmiti aed“ . Juhuslikult asub samas majas juba mõnda aega ka minu ateljee, mille aknast saan vaadata sama aeda, mida Malle Leis tollal. Selliseid maale on Leisil tegelikult veel. Kui 1994. aasta maalil on talvine aed, siis 2003. aasta „Hr. Sukmiti aed“ pakub kevadist vaadet. Sama aia motiiviga, kuid teise pealkirjaga on veel „Vaade Rästa tänavale“ (1993), „Rästa tänav V“ (1993), „Kased“ (2003) jt. Viimasega võrreldes on vaade vahepeal muutunud, üks kask on maha saetud. Aiast vasakule jääv naaber on püstitanud sildi „Kummikunstnikud“. Tegemist on rehvitöökojaga. Palju õnne, Joseph Beuys.   Feministliku liikumise eestkõnelejale ja akivistile Gloria Steinemile ei meeldinud mõte aiast. Rohelisus mõjus talle rusuvalt.

II korruse väiksemas galeriis Katariin Mudist joonistuste- ja animatsiooninäitus „Kõhklejad“. Avamine 03. septembril kell 17   Otsused on paratamatud. Moodustades inimelu selgroo, avavad ja sulgevad need uksi võimalikke maailmadesse. Animatsiooni- ja joonistuste näituse „Kõhklejad“ keskmes on inimene otsustajana ning küsimused otsustamise olemusest - kuidas otsused kujunevad? Miks otsustamine on vahel nii keeruline, et kõhklused võivad viia paralüüsini? Kuidas viivad otsused ühe kunstiteose kujunemiseni? Mida tähendaks elada maailmas, kus ei ole vaja otsustada?   Autorist: Tallinnast pärit kunstnik, animaator ja graafiline disainer. Lõpetanud 2018.

Olete väga oodatud Ülle Voosalu ehete „Metsik lugu“ ja maalide „Proov“ 2019 näituse avamisele 2. septembril 2019 kell 13-15 Kunstigaleriis MANDALA Pärnu mnt. 4, Tallinn. Näitus jääb avatuks kuni 1. oktoobrini 2019.   Ülle Voosalu on sündinud Tartus 1954.a. Lõpetanud ERKI (EKA) 1980. a metallehistöö erialal. TÜ kunstipedagoogi diplom 1995. Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1987. a. On esinenud 1981. aastast ühisnäitustel ja isikunäitustega Eestis ja välismaal. Töötanud Tartu Ars-is ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis õppejõuna. 2001. aastast vabakutseline ehtekunstnik. Ehete püsivüljapanek A-Galeriis Tallinnas.

„Kohutav ilu“ Pärnu Raekojas loob sünergia filmiklassika ja maalikunsti vahele ning on inspireeritud Paolo Sorrentino samanimelisest kultusfilmist. Näitusel osalevad Eesti Maalikunstnike Liidu liikmed uute teostega, mis on valminud spetsiaalselt selleks näituseks.   Kuraator Jaak Visnap: Suvi. Päevasest rannal lebamisest päikesest põletatud kehad on vedanud end õhtustesse seiklustesse, kokteilid terrassibaarides mõjuvad kui valuvaigistid. Valged limusiinid, peod kuni hommikutundideni, kus inimesed unustavad tabud, valehäbi, eluraskused. Forsseeritud tunded, mis asenduvad ärgates tühjusega. Pidu on lõppenud, meelde jäänud ainult kaja toimunust. Pidutsejate järellõhn, mida ei suuda minema uhtuda ka hommikused tänavakoristusautod. Ka kõige küünilisemad ja pragmaatilised inimesed hakkavad lootma oma elu teises pooles halastusele, mõistmisele ja andestamisele. Inimesed on jäänud vanaks ja pigem elus kõrvaltvaatajaks.

Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja, Nikolai 27. Juss Piho „Figuurid“ Pärnu Kunstnike Majas toovad vaatajani Pihole Omase metafüüsika. Võib ju tema maale nimetada metafüüsilisteks, mõeldes eelkõige maalis kujutatud teatraalse, mõne kultuuriliselt laetud detailiga (sammas) ruumi peale, aga ka sürrealistlikeks, mõeldes eelkõige kummastavate detailide peale. Kui kasutada Toomas Raudami tähelepanekut, siis on need kummastavad detailid niisama kodused kui tolmulapp või laelühter või punase varrega pürst pliidi ees. Sest kohe on aru saada, mis on mis.   Reet Varblane Juss Piho loomingust:   Enamik Piho maale on figuratiivsed, olgu siis tegelaseks inimene või loom. Tema maalidest võib rääkida kui lavastatud lugudest, kus tegelased on omavahel seotud, kuid kust ei selgu, millised on nende suhted. Suure loo sees on tavaliselt mitmeid väikesi, näiliselt juhuslikke lookesi, misanstseene.

Neljapäeval, 5. septembril kell 18.00, avatakse Staapli 3 galeriis Alvar Reisneri isikunäitus „Inimestest majadeni ”.    „Inimestest majadeni” kajastab Alvar Reisneri hiliseimat loomingut ja on tema esimene isikunäitus viimase 5 aasta jooksul. Nagu pealkirigi ütleb on tegemist näitusega, mille temaatikaks on inimesed, majad, linnaosad ja piirkonnad ning inimeste liikumised majast majja - autoga, jalgrattaga või jalgsi. Kunstnikku inspireerib arhitektuur ja kõik milles on vähegi nõukaaegset hõngu.   Alvar Reisner ise on öeldnud, et ta peab nn maalipäevikut, kus iga sissekanne (maal) kajastab hetke, piirkonda ja linnaruumi disaini. Kui ajaloost paralleeli tõmmata siis sellega tegeles maalikunst läbi ajaloo, kuid Reisner näeb, et tol ajal olid inspireerivaks enamasti romantilised maastikud, järved, mets jne.