Üritused

Esmaspäeval, 05.07.2019 kell 17.00 avab MARGUS TÕNNOV Draakoni galeriis isiknäituse „Elu maitsed”.   Näitusel on väljas komplekt paarikümnest akrüül- ja segatehnikas teostatud maalist, mille kaudu edastab kunstnik erinevaid, talle osaks saanud taju- ja meelekogemusi. Abstraktses laadis, faktuuririkkad teosed on kui materialiseerunud tükid elu mitmetahulisest ja meeltele avatud tervikust. Tõnnovi maalide omapäraks on vastuolu nende tugeva materiaalsuse, mis väljendub paksus ja kohati brutaalses värvikihis ning taotletud õrna ja täpse meelelisuse vahel. Viimast edastab kunstnik eelkõige läbitunnetatud värvistuudiumi kaudu, mille tulemusel värvitoonid maalidel mõjuvad eelkõige isuäratavalt, aga ka kummastust, üllatust või distantsi tekitavalt.   Margus Tõnnov ise kirjutab näituse sissejuhatuses järgmist: „Elu pakub meile kõikvõimalikke maitseid ja mõnda neist polegi võimalik kirjeldada ega ka mitte reaalselt maitsta.

Maalija ja keraamik Piret Rohusaar toob augustis Kastellaanimajja iidse Rooma hõngu ja antiikkultuurist inspireeritud punakuldseid küllastunud toone. Esmaspäeval, 5. augustil kell 17 avatakse Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis Piret Rohusaare isikunäitus „Naine ja tema kann“. Eksponeerimisele tulevad maalid ja keraamika.   Piret Rohusaare maalidele on viimastel aastatel ilmunud kurvikad naised, vahel ka otsekui idamaistelt miniatuuridelt pagema pääsenud elegantne araabia hurdakoer. Kirglike punaste varjunditega naisekujud ja vaasid Piret Rohusaare maalidel on inspireeritud reisist Igavesse Linna. Soojus, punakuldsed küllastatud toonid ja värvidesse hajuvad naisekujud. Itaalia ja Vahemere ümbruse vana kultuur.

Ede Raadik: „Patriarhaalse ühiskonna hoiakuid menopausi ja suhtumist vanematesse naistesse võtab hästi kokku Inglise Panga asepresidendi 2018. aasta kommmentaar tolleaegse majanduse kohta, kirjeldades seda menopausis olevana, tähenduses „oma aja ära elanud ja potentsiaalitu “.   Inimesed, koos nelja hammasvaalalisega - mõõkvaal, valgevaal, narval ja lühiuim pilootvaal-, on 8.7 miljonist liigist teadaolevalt ainsad, kel esineb menopausi fenotüüp ehk emaslooma reproduktiivse eluea ja totaalse eluea vahele jääb pikk, keskmiselt 20 aastane, periood. Arvatakse, et menopausi puhul on tegemist pigem kultuurilise kui bioloogilise fenomeniga.   Nii loomulikku kui ka meditsiinilist menopausi (reproduktiivorganite kirurgilise eemaldamise järgne) võib vaadelda kui mässu evolutsiooni reeglite vastu.

I korruse galeriis Leho Rubise maalinäitus „Peidetud geomeetria“   31. juuli-30. august 2019 Avamine 31. juulil kell 17   Näitus asetab vaataja seeria kaduvate hõimukultuuride figuuride ette, küsides me olemuslike juurte ja peidetud mustrite järele. Kogu elav loodus ja kosmos on täis sarnaseid ülesehituse mudeleid, mis korduvad kõige väiksemas ja suuremas.

Alates 29. juulist kuni 3. augustini toimub Evald Okase Muuseumis Haapsalus rahvusvaheline kuuma klaasi sümpoosion. Näitus sümpoosionil valminud töödest avatakse 3. augustil kell 16.30   29. juuli - 3. august toimub Haapsalus taas kuuma klaasi sümpoosion, sellel aastal on märksõnaks "Koosmõju" - klaas ja valgus. Tegeletakse eelkõige klaasi ja valguse koosmõjuga - peegeldused, varjud, optika - kõik see, millega klaasikunstnikud igapäevaselt kokku puutuvad; materjali maagia kõige paremas tähenduses. Samas on "Koosmõju" teema kunstnikele vabalt tõlgendatav - klaasiga koos pannakse toimima ka erinevaid materjale, taustasid jms.   Sümpoosionil osalevad klaasikunstnikud: Simone Fezer, Louise Lang, Torsten Rötzsch, Cornelius Reer Saksamaalt, Marta Gibiete Lätist, Svetlana Fedorova Venemaalt ja Kai Koppel, Sofi Arshas, Kai Roosaar, Kairi Orgusaar, Herbert Orgusaar, Erki Kannus, Eili Soon, Kati Kerstna Eestist.

See on kunstniku kolmas näitus Viljandis. Eksponeeritud on viimase kümmekonna aasta jooksul valminud tosin spordimaali.   „Sporditemaatika on üks olulisemaid teemasid minu loomingus kasside ja arstide-patsientide kujutamise kõrval. Olen aegade jooksul maalinud umbes 16 erinevat spordiala, sh jooksmist, jalgpalli, teivashüpet, aerutamist, võimlemist, odaviskamist ja vibulaskmist. Mind huvitab spordi dünaamika tasakaalustamine läbi maali staatilise olemuse,“ kommenteerib autor oma loomingut.   „Künnapu paigutab oma sportlased mererannale, tenniseplatsile, liuväljale, jalgpalliväljakule. See, mis neid tegelasi ühendab, on igast poorist pakatav innukus. Mis sest, et liigutused on tihti naljakalt kohmakad ja nurgelised. Künnapu on siin oma irooniaga segatud huumorit täismahus rakendanud.

Lilian Mosolainen tuli Eesti kunstiellu 1980. aastate lõpu uusekspressionismi lainega rühm T algtuumikus. Kui tema tollastele kaasvõitlejatele jäi ekspressionism vaid üheks etapiks, siis Mosolainenit on ekspressionism – panustamine intensiivsele väljenduslikkusele, emotsionaalsusele – jäänud saatma kogu senise loometee. Kunstniku maalide kahestunud struktuurile, teineteisest täiendavale (ja avavale) näiliselt sõltumatule joonisele ja värvile on tähelepanu juhtinud paljud kunstikriitikud.   Lilian Mosolainen tegeleb oma viimase aja maaliloomingus eksistentsiaalsete teemadega, inimelu adumisena looduse ringkäiguna ja surma tunnetamisena elu osana. Siiski kannab näitus Viimsi Püha Jaakobi kirikus pealkirja: „Seitsmes taevas“. Nime võib tõlgendada kaduvuse ja lootusetuse meeleolude asendumisena kirgastunud kõikelubava sinitaevana.

Sellest reedest, 26. juulist on Eesti Rahva Muuseumi A-fuajees avatud tunnustatud Eesti klaasikunstniku Rait Präätsi näitus „Taaskasutatud aeg II“.   „Näituse idee hakkas mõned aastad tagasi kujunema tähelepanekust, et tänapäevane tarbimisühiskond toodab massiliselt uusi asju ja nende kasutamise aeg järjest lüheneb. Revideerides oma panipaiku, leidsin hulgaliselt vanu ja esialgse tarbimisväärtuse kaotanud esemeid, mis olid hästi tehtud ja heas seisus. Selle asemel, et viia need kohe prügimäele, tekkis soov taaskasutada vähemalt mõndagi nendest, andes neile uue, teistsuguse funktsiooni – olla osa iseseisvast kunstiteosest,“ rääkis Rait Prääts näituse sünniloost.   Präätsi ainulaadses autoritehnikas taiesed on samaaegselt maalid ja skulptuurid, kuhu alati on kaasatud ka valgus.

Neljapäeval, 25. juulil kell 18.30 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Taavi Oolbergi näitus „Kuni viimne rohulible...”. Näituse kuraator on Indrek Grigor (Tartu Kunstimuuseum), helikujunduse on loonud Rooland Seer ja tattoo-seeriate autor on Lisa Heidinger.   Kunstniku eesmärgiks on ehitada pühamu, mis kajastaks kaasaegset olukorda, kus usk on levinud samadel assimilatiivsetel alustel nagu varem on juhtunud. Kus erinevad (massi)kultuurilised ikoonid muudetakse koheselt õpetuse osaks. Näituse nimi, „Kuni viimne Rohulible...“ on kujund boddhisattva vandest, kus vandevõtja lubab, et ei virgu enne kui viimne rohulible on aidatud teisele poole kannatusi. Kui kaua tuleb aga järele oodata Adolf Hitlerit?   Oolberg lisab: „Hetke üks populaarsemaid visionääre, ajaloolane Yuval Noah Harari on väitnud, et sotsiaalmeedia ajastul on kõige suuremaks väärtusteks ning oskusteks rahu ja vaikus.

Neljapäeval, 25. juulil kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Heldur Viirese raamatuillustratsioonide ülevaade „Näitus kohvris”. Näituse kuraator on Margus Meinart.   Konrad Mäe stuudio kapis seisis aastaid vana pruun kohver, mis oli täis Heldur Viirese ilukirjandusteoste jaoks loodud illustratsioone 1960ndatest 1980ndate alguseni. Need on enamasti kollaažid ning kasutatud on ka omavalmistatud faktuuride ja mustritega pabereid. Kokku on kleebitud imepisikesi detaile ning selgema vormi või parema kompositsiooni otsinguil sageli mitmete kihtidena. Samas säilitavad pildid oma kunstilise terviklikuse.