Üritused

9. Çanakkale biennaal, „Lase ajal kulgeda oma rada“ (‘Let Time Run Its Course’) 04.10.2024-09.11.2024 Asukoht: Çanakkale biennaal, Türgi, üle kogu linna(10 näitusepaika) Madlen Hirtentreu uus teos on kohaspetsiifiliselt loodud skulptuur Canakkale Biennaalile.  Neljajalgne Teletups arheloogilisel seiklusel (2024, keraamika, teras) Tegemist on tulevikus ilmneva kummitusliku tegelasega, kes otsib kõrbe alla mattunud Trooja linna saatust.

Hannah Harkes „Kivi Kõva“ GÜ galeriis ARS Kunstilinnakus Tallinnas Pärnu mnt 154 GÜ galerii 07.10.–18.11.2024 (E–R kl 12–18)  Avamine 7. oktoobril kl 18.00 Mõnikord viib meie keha meid ootamatutesse kohtadesse. Valud trükipressiga töötades emaks-saamise-järgses (ingl. keeles: matrescent) kunstniku kehas aina süvenesid ning lõpuks diagnoositi tal skolioos. Arst määras talle valu leevendamiseks eluaegsed igapäevased harjutused. Kunstniku keha viis ta eemale talle kallist trükipressist, mille taga ta oli kaheksa aastat seisnud, ja juhatas ta tundmatu jõusaali juurde.

European Ceramic Context 2024 osalevad Eesti autoritest Anne Türn ja Pille Kaleviste. European Ceramic Context on rahvusvaheline triennaal, mis toimub Taanis, Bornholmi saare, iga 3 aasta tagant. Vaheldumisi toimuvad keraamika triennaal ja klaasi triennaal. Seega nii keraamika näitus kui ka klaasi näitus toimub igal kuuendal aastal.  Triennaalil osalevad Euroopa kunstnikud, kes valitakse rahvusvahelise zhürii poolt. European Ceramic Context 2024 põhiteemaks on säästlikkus ja vastutustunne nii loomisel kui ka loojatel. Triennaali näitused toimuvad kahes kohas:  Grønbechs Gård Hasles ja Hjorths Fabrik Rønnes Triennaal on avatud kuni 7. Novembrini.  

4. oktoobril avaneb kunstimess ArtVilnius, kus sel aastal on esindatud arvukalt Eesti kunstnikke ning mille skulptuuriekspositsiooni „Rada“ kutsuti kureerima Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja Maria Arusoo. Vilniuses 4.–6. oktoobrini toimuval messil osaleb enam kui 300 kunstnikku 14 riigist ning mess on jagatud kolmeks ekspositsiooniks: galeriid, projektiala (kuraator Valentinas Klimašauskas) ning skulptuurinäitus „Rada“ (Takas/The Path), mida kureerib KKEKi juhataja Maria Arusoo.

Kalamaja muuseumi galerii 28.9.2024 – 1.9.2025, Järgmise aasta jooksul saab Kalamaja muuseumi väikeses galeriis näha kunstirühmistuse --> Noolegrupp interaktiivset installatsiooninäitust, mis kunstilisteste mõtiskluste tasandilt maandub otse kohalikku taustsüsteemi.

4. oktoobril avaneb Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis Ene-Liis Semperi massiivne ruumi-installatsioon. Ene-Liis Semperi isiknäitus on kaasajale otsa vaatav kihistuste ja kujundite kogum Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi tubades ning korrustel. Lavastatud ruumides saavad objektid, skulptuurid, videoteosed, heli- ja valguskujundus tervikuks, mis liigub kriitilise teadvuse ja kujundirohke alateadvuse vahealal. Kunstniku sõnul on näitusele koondatud mitmetähenduslikud mälufragmendid, kantud pigem pingest ja ootusest kui rahust. Semperi soov on peegeldada ühe protsessi lõppu või üleminekut, murdepunkti. „Süveneb tunne, et oleme jõudnud hetke, kus seni õpitud oskused ja omandatud informatsioon on kaotamas kehtivust. Piltlikult öeldes, on tunda pinnakihi munakoorena mõranemist. Aga mis või kes on sealt koorumas, pole veel selge,“ ütleb Semper.

Neljapäeval, 3. oktoobril 2024 kell 17.00 avatakse HOP galeriis Tiina Sarapu näitus „Tume maa“. Läbi vagude, kihtide, kraavide, soonte jookseb Tume maa üle silmapiiri nagu tühi põld. See on üleminekuala, mis peidab endas kõiki võimalusi. Ruum, mis ulatub sügavamale kui kolmemõõtmelisus. Näitus ‘’Tume maa’’ on kunstniku Tiina Sarapu ja näituse kuraatori Maarja Mäemetsa aastapikkuse vestluse materialiseerumine. Ühised arutelud, mis algasid jagatud huvist füüsilise ruumi võimaluste ja olulisuse vastu kunstnikupraktikas, viisid sügavama põhja otsingutele. Maa on vundament, märkamatu kandja, kelle taluvuse piire inimkäsi pidevalt proovile paneb. Maa on kasvupinnas võimaluste ja lootuse juurutamiseks ja juurdumiseks. Sarapule iseloomuliku täpsuse ja julgusega peegeldab ta röntgenpilguga läbi selle mitmekihilisuse ja usaldab oma loomingul kanda end veel teadmata kohtadesse. 

Avamine 5.oktoobril kell 15.00 Uue Kunsti Muuseumis Näitus jääb avatuks kuni 1.detsembrini 2024. Eesti Akvarellistide Ühenduse näitus „Looduse kajad: teekond läbi Eesti mitmekesise looduskeskkonna“ kutsub avastama ja süüvima meie kauni, kuid samas haavatava looduse reaalsusse. Eesti loodus kaunistab meie maad, alates rahulikest mererandadest ja lopsakatest metsadest kuni avarate põldude ja salapäraste soodeni. Siiski seisame silmitsi tõsiste väljakutsetega, mis ohustavad meie looduse terviklikkust ja mitmekesisust.

13. oktoobril kell 14.00 on kõik huvilised oodatud ehtenäituse „õhuLoss. Jää jumalaga, gravitatsioon“ kuraatorituurile Tartu Ülikooli muusuemi põõningul (Lossi 25). Tuuri viivad läbi kunstnikud Tanel Veenre, Piret Hirv, Eve Margus, Kristiina Laurits ja Villu Plink, teema juhatab sisse ajaloolane Inna Jürjo, kes avab laiemalt pildirüüste temaatikat. 16. sajandi kirikliku reformiliikumise kaasnähtusena toimusid pildirüüsted paljudes kirikutes üle Euroopa. See puudutas ka mitmeid kirikuid Eestis. Kõige radikaalsemal kujul toimus pildirüüste 1525. aasta jaanuaris Tartus, kulmineerudes lausa relvastatud konfliktiga. Tartu pildirüüste keskne figuur ja initsieerija oli kasuksepast usureformaator Melchior Hoffmann. Kunstnike loomingu impulsiks oligi pildi ja rüüste, usu ja kujutise, ajaloo ja sureliku hetke kohtumisel tekkiv tähendus.

Rakenduskunsti triennaali peanäitus „Konstruktiivsuse õrnad jooned“ toob pinnale uued sümbioosid, kasutusviisid ja mure kestlikkuse pärast. Laupäeval, 5. oktoobril avatakse Kai kunstikeskuses 9. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus „Konstruktiivsuse õrnad jooned“. Seekordne triennaal keskendub Põhja – ja Baltimaade kunstnikele ning toob publikuni 27 soolokunstniku ja ühe kunstnike koosluse eriilmelise loomingu. Näituse kuraator on klaasikunstnik Maret Sarapu.