Üritused

Olete oodatud näituse “Geomeetria ja metafüüsika. Mare Vint ja Arne Maasik” avamisele neljapäeval, 6. juunil kl 17.

Laupäeval, 1. juunil kell 17.00 avab Evald Okase Muuseumis skulptuurinäituse Aime Kuulbusch.   Aime Kuulbusch on tänaseks olnud eesti kunstielus 50 aastat aktiivne. Ta alustas näitustel esinemist 1969. aastal, mil lõpetas Kunstiinstituudi. Koos mitme eakaaslasega, andekate noore naisskulptoritega nagu Ellen Kolk, Hille Palm, Irina Rätsep, Mare Mikoff jt. esindas ta 1970. aastate algul täiesti uuelaadset skulptuurikäsitlust, mis väärtustas taas estetismi eesti skulptuuris. Väljapeetud vormi ning meisterliku pinnatöötlusega figuurid ja portreed haakusid 1970ndate algusaja uue kunstnikepõlvkonna esteetikaga. Aastatega kinnistus temast kuvand kui andekast portreeskulptorist, kelle loomingus paistsid silma portreeskulptuurid noortest muusika- kirjanduse- ja kunstiinimestest. Avarate kultuurihuvidega kunstnikule on tema modellid olnud oluline osa tema isiklikust elumaailmast. 1970.-1980.

Laupäeval, 1. juunil kell 17.00 avab Evald Okase Muuseum Haapsalus suveperioodiks taas külastajatele uksed. Suvehooaega alustatakse 3 näitusega. Muuseumi teise korruse näitusesaalides on väljapanek Evald Okase loomingust (maalid, joonistused, graafika) ja Mai Levini kureeritud näitus „Akvarell Evald Okase loomingus“.Pööningusaalis saab vaadata Jaan Elkeni maalinäitust „Kohad ja paigad“ ja esimese korruse galeriis on avatud Aime Kuulbuschi näitus "Skulptuur"   Näitus "Akvarell Evald Okase loomingus"    Akvarelli, nagu teisigi maalitehnikaid, õppis Evald Okas kasutama juba Riigi Kunsttööstuskoolis. See tehnika sobis visandlike etüüdide või eskiiside tegemiseks, reisimuljete jäädvustamiseks. Akvarelliski avalduvad E.Okase terav pilk, täpne käsi ja maaliline särtsakus.

Jaan Elkeni näitus koondab suureformaadilisi maale, kus hillitsetud värvigammas taasluuakse võimsaid tsitaate eepilistelt tühermaadelt – olgu selleks siis Islandi vulkaanilised tasandikud, kivikõrbed Nevada ja Utah osariikidest või siis eksootilise reljeefi ja/või siluetiga pastoossed ja reljeefirikkad abstraktsioonid metropolidest nagu San Francisco või New York.   Linnakultuur ja linnakultuuri märgid seintel, pindadel, ruumides on hakanud Jaan Elken`i maalidel taganema igavikuliste reeglite ees. „Olen õppinud hindama lagunemise poeesiat, valguslaikude värelemist ehitistel, platoodel ja vertikaalidel, metsas ja mererannas.

Pühapäeval, 26.mail 2019 Kohilas, Tohisoo mõisas kl.12.00 – 16.00   AJAKAVA   12.00 Potilaada algus Tohisoo mõisa pargis, avame keraamikaahju puhkpillihelide saatel. Professionaalsed keraamikud pakuvad otse ahjust tulnud veel sooje keraamilisi taieseid.

Kolmapäeval, 29. mail kell 17 avatakse Pärnu Linnagaleriis Epp Mardi ja Ahti Seppeti ühisnäitus "Kuufaasid".

Alates 24. maist saab HOP galeriis vaadata keraamik Kersti Laanmaa näitust “Roheline”.   Keraamikas on rohelisi toone võimalik saavutada mitut moodi, aga levinuim viis glasuuri sees on vase abil. Nii saab päris laia ulatusega rohelisi glasuure, sinakast türkiisist soojema leheroheliseni või hoopis tumerohelist kuuseokka värvi.  Aga hapnikuvaeses ehk süsinikurikkas keskkonnas põletades muutub vaske sisaldav glasuur roosaks, metalselt punakaks või lausa verepunaseks. Näitus “Roheline” on natuke keraamikast, eelkõige vaseglasuuridest, aga peamine fookus on loodusel ja inimeste mõjul sellele.   Kunstniku sõnul plaanis ta abstraktsemat väljapanekut, aga sattunud ikka ja jälle lugema metsade raiumise kiirusest ja liigirikkuse pidevast kiirest vähenemisest, hakkas ta enese meelerahu säilitamiseks nö loomi juurde tegema.

Tänavusel kevad-suvel esitleb Haus Galerii Maakri Kvartalis (Maakri 19/21, Tallinn) Arne Maasiku allegooriliselt kokkukõlavaid sarju “NYC” (New York City) ja “Tangles” (Sasipuntrad). Kui “puntrad” võib esmapilgul liigitada loodusfotograafia alla, ei kuulu nad sinna tavapärases tähenduses. Neid võib võrrelda viisiga, kuidas autor tabab arhitektuurseid kujundeid, kus tähelepanu on steriilsetel ja monotoonsetel, vahel suisa tuimadel ja pinges struktuuridel. Puntrad hakkavad ühtäkki seestpoolt kõnelema, satuvad segadusse iseenese sees ja iganevad seal vaikselt vaid selleks, et haarata taas õhu järele ja katsumusest välja kasvada.

Neljapäeval, 23.05.2019 kell 18.00 avab ANNA KAARMA Hobusepea galeriis isiknäituse „PIIRIMAIL / ON THE THRESHOLD”. Näitus jääb avatuks kuni 10. juunini 2019. Näitusega kompab kunstnik isikliku ja avaliku, une ja ärkvelolu, püsiva ja muutuva piire. Vaatluse all on Lasnamäe elukeskkond – arhitektuurne ja sotsiaalne superstruktuur harutatakse lahti isiklike tähenduste ja kogemustega laetud fragmentideks. Lasnamäel on suurlinnale omaseid jooni. Matemaatiliselt paika pandud elamublokkides ja nende vahel on üksikindiviidil kerge anonüümseks jääda – isegi läbi akende ja seinte avanev intiimne sissevaade naabrite argiellu mõjub siin pigem taustamüra kui inimliku kontaktina. Sellele vastandudes tuuakse näitusel esile ühe n-ö anonüümsesse massi kuuluva korterielaniku mikrokosmos. Argised elemendid põimuvad isikliku ruumitunnetuse, mänguliste lapsepõlvemälestuste ja lugude ning unenäolise ruumiloogikaga.

Teisipäeval, 21.05.2019 kl 18.00 avab HEDI JAANSOO Draakoni galeriis isiknäituse „Kõik on kohe mälestus ja väiksed kuldsed asjad põrandal”.   2018. aasta kevadel pälvis Hedi Jaansoo magistritöö „Argused, nõrkused, ilud, sõlmed ja peaaegu mitte midagi” eest Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku preemia. EKA Noore Kunstniku preemiat kujutava kunsti magistritaseme tudengeile annavad Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstnike Liit koostöös välja alates 2011. aastast ning alates 2016. aastast ka tarbekunsti magistritaseme tudengeile. Preemiaga kaasneb kujutava kunsti tudengile näituseaeg Hobusepea või Draakoni galeriis ja tarbekunsti tudengile Hop galeriis.   Hedi Jaansoo on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna fotograafia osakonna bakalaureuseõppe (2014) ja kaasaegse kunsti magristiõppe (2018). Õpingute ajal on ta täiendanud end Bergeni Kunsti- ja Disainiakadeemias, Norras.