Üritused

Pühapäeval, 12. mail ootame kõiki emadepäeva ja näituse „Nende meeltes on lõputu universum“ lõpuprogrammi puhul Kumusse. Avastada saab viit erinevat näitust alates Eesti kunsti varamust kuni Itaalia transavangardini ning tegevusi toimub nii suurtele kui ka väikestele. Osaleda saab kunstnike- ja kuraatorituuridel Kumu suure saali näitusel, töötoas ning vestlusringil. Perehommikul uurime näitusesaalis peituvaid imelisi looduse mustreid ja loome ise värvikildudest maailma. Emadepäeva erituuril avastame püsinäitusel „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“, kuidas on ema ja naise motiive kujutatud Eesti kunsti klassikas.  Tegevuste vahele pakuvad Kumu sisehoovis maitsvat kõhutäidet Kookeri minipannkoogid. Kava:

Olete oodatud Katrin Kaevu näituse „Vaatenurgast välja“ avamisele esmaspäeval, 13. mail kell 17.00 Õiguskantsleri Kantseleis. Palun andke tulekust teada Piret.Arukaevu@oiguskantsler.ee 10. maiks. Asukoht: Õiguskantsleri Kantselei, Kohtu 8, Tallinn. Sissepääs peauksest. (ajalooliselt Kaulbarsi palee https://et.wikipedia.org/wiki/Kaulbarsi_palee).

Kolmapäeval, 15. mail kell 18 toimub grupinäitusel „Igavesti õites“ kuraatori ja kunstnike juhitud ringkäik. Ringkäigule järgneb Peeter Simmi filmi „Mitut värvi haldjad“ (1981) linastus. Filmi kestus on 20 minutit. Üritus on tasuta ning toimub eesti keeles. * Kunstnikud: Tõnis Jürgens, Loora Kaubi, Rebecca Norman, Viivi Saikkonen, Marleen Suvi, Roman-Sten Tõnissoo Kuraator: Kaisa Maasik  Graafiline disain: Jaan Pavliuk

Kolmapäeval, 8. mail kell 18.00 toimub näitusel „Sissepääs mitte igaühele“ vestlus kunstnike Lisette Lepiku ja Brenda Purtsakuga. Vestlust viib läbi Liisi Kõuhkna. Vestlus toimub eesti keeles. Liisi Kõuhkna on kuraator-projektijuht, kunstnik ja kunstiterapeut. Ta on lõpetanud Visuaalkunstiteraapia eriala BA ja MA kraadi Tallinna Ülikoolis, õppinud Eesti Kunstiakadeemia Kuraatoriõppe MA õppekaval ning hetkel õppimas Ehte- ja Sepakunsti samas ülikoolis.

2.05-30.06 2024 on TalTechi raamatukogu 2. korruse lugemisalas avatud köitekunstnik Tiiu Vijari tööde näitus. Tiiu Vijar lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi nahkehistöö eriala 1972. aastal ning töötas üle 30 aasta EKA nahkehistöö osakonnas meistri ja õppejõuna. Ta on osalenud arvukatel näitustel Eestis ja mujal Euroopas, aga ka Austraalias, USAs ja Jaapanis. Tema jaoks on oluline täpne tehniline teostus, erinevate köitestiilide kasutamine ning tehnikatega eksperimenteerimine. Tiiu Vijar on osa võtnud pea kõikidest rahvusvahelistest köitekunstinäitustest "Scripta Manent" Tallinnas ning rahvusvahelistest köitekunsti biennaalidest Prantsusmaal. Näitusel saab näha peamiselt viimastel aastatel rahvusvahelistel köitenäitustel osalenud raamatuid.

19. mai 2024 kell 19 - Piletid Kaarel Kurismaa tähistab 13. mail oma 85. sünniaastat ja sellel pidulikul puhul linastub Kino Sõpruse Noblessneri saalis 19. mail Kaarel Kurismaast eelmisel aastal valminud lavastaja Aljona Suržikova dokumentaalfilm „Kaarel Kurismaa ajatuse piirid“. Näitamisele tuleb ka Kurismaa varasem filmilooming: värskelt restaureeritud „Liigub? Liigub!“, „Trammivasikas“ ja „Klaabu“. Kunstniku filmiõhtule teevad sissejuhatuse kunstiteadlane Ragne Soosalu ja dokfilmi režissöör Aljona Suržikova.  KAVAS: „Trammivasikas“ (1983)

Kadrioru galeriis avaneb alates 11. maist Rait Rosina maali- ja fotonäitus „Varjatud Eesti väikelinnad“. Olete oodatud Kadrioru galeriisse külastama Rait Rosina maali ja fotonäitust  „Varjatud Eesti väikelinnad“.  Rait Rosin on koostanud ülevaate Eesti väikelinnade ja kunstimaailma seostest. Alates 11. maist avatud näitusel on külastajal võimalik tutvuda loovuurimuse kestel valminud maaliloomingu ja fotoprintidega. Lisaks võib näitusel tutvuda intervjuude ja nende analüüsidega, mille ülesanne oli mõõta Haapsalu, Paldiski, Valga, Võru, Rapla ja Rakvere elanike arusaamu kunstist. Täpsemalt oli vaatluse all kunstnike mõjuulatus kohalike kogukondade kujunemisele. Intervjuudes uuris Rait valitud näitusekohtades endi loomingut tutvustanud kunstnike ja kohalike näitusekülastajate nägemusi elust väikelinnas. Linnade loetelu täienes viimati Kärdla ja Hiiumaaga. Plaanis on uurimust veelgi laiendada, mille eesmärgiks luua täiendavaid visioone filosoofia ja kunstialase mõtte ja käsitluste ühendamiseks ja toetamaks Eesti kultuurielu regionaalset arengut. 

7. mail  kell 17.00 avab Kuressaare Raegaleriis oma isiknäituse Saaremaa tuntuim kunstnik Külliki Järvila, kes on  sündinud 7. mail 1954. aastal, Tallinnas. 1983. aastast peab ta oma kodusaareks Saaremaad. Külliki Järvila on Eesti graafik, akvarellist, kalligraaf. Viljelenud peamiselt sügavtrükki ja litograafiat. Näitusega „Apokalüpiline 7“ tähistab Külliki oma 70. sünnipäeva. Näituse tööd on teostatud nii sügavtrükitehnikas kui autoritehnikas.

Kirjandusfestivali Prima Vista raames avatakse kolmapäeval, 8. mail Tartu Ülikooli raamatukogus kell 17 kaksiknäitus „4,7 miljardit raamatut. Meelte arhiiv ja „4,7 miljardit raamatut. Kunstnikuraamatute kogus“. Näitus on sündinud Eve Kase, Viktor Gurovi ning Eesti Kunstiakadeemia graafikatudengite koostöös. 

Loengu- ja vestlussarja „Millal on disain?“ maikuu loengu peab foto- ja plakatikunstnik Ruth Huimerind neljapäeval, 9. mail algusega kell 17.30 Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis. Ruth Huimerind on foto-, plakatikunstnik ja kujundaja, kes õppis disaineriks tööstuskunsti erialal Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI). Õpingute järel, alates 1980. aastast, on ta tegutsenud peamiselt vabakunstnikuna.  Huimerind on viljelenud fotolavastuslikku näituse- ja reklaamplakatit, millel oli 1980. aastateks kujunenud eriline roll kunstivaldkonnas ning kümnendi alguses hakati korraldama eksperimentaalplakati näituseid. ERKI disainikateedris töötas tollal graafiline disainer Villu Järmut, kel oli oluline mõju mitmetele noortele ning nende hulgas ka Huimerinnale.