Üritused

Näitus „Metsavaimud masinas“ Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi hoones on avatud veel 25. augustini! 22 Põhja- ja Baltimaade kunstniku teoseid võib kohata Tartu Ülikooli suurimast auditooriumist Kirjandusmuuseumi salapärase pööninguni. Kuraatorituurid ja sündmused: 16. august kl 19.00 loodusluuleõhtu Tartu Ülikooli botaanikaaias 17. august kl 15.00 kuraatorituur Henri Hütiga

Tarvo Varres „Vahetult enne..." ARS Projektiruum 24.08.–8.09.2024 Iga päev kell 12–19 NB! Laupäeval 7. septembril on galerii avatud südaööni.

Stuudio 98 6.08.–1.11.2024 (E–R 12–18) Saskia Järve suuremõõtmeliste tööde näitus Stuudios 98 pakub maalikunstihuvilisele nii silmarõõmu kui mõtlemisainet. Enamasti figuratiivse maalijana käsitleb Järve igapäevaelu sündmusi, keskendudes seejuures inimloomuse keerukusele ja psühholoogiale. Tema loomingus segunevad isikliku elu kaadrid popkultuuri kujundite ja rahvasuus levivate lugudega, mõjudes ühtaegu tuttavlike ja võõrastavatena.

ARS Showroomi galerii 9.–30.08.2024 (E–R 12–18) Fotot, keraamikat ja looduslikke elemente kombineeriva installatsiooniga otsib kunstnik uusi olemis- ja toimimisviise, mis oleksid suuremas kooskõlas ümbritseva keskkonna, oma kehalisuse ja iseendaga. See on katse tulla toime nii isiklikul tasandil sisseõpitud harjumuste kui ka ühiskondlike eeldustega, mis suunavad produktiivsusele ja tulemustele orienteeritud tegutsemisviisidele ega ole sageli kuigi ennast või keskkonda säästvad. Näituse tegemist on saatnud pidevad käigud loodusesse. Sillerdava vee jälgimine puulehtedel pakub vaigistust ka enda ärevale meelele. Tajudes suuremat ühtsust, on ehk võimalik ka ise avaneda suuremale pehmusele, voolamisele, kohalolule.

Pärnu Muuseumis 04.07–01.09.2024 Eesti metallikunstnike liit toob oma aastanäituse suvepealinna kolmandat suve. Tunamullu avati kaasaegse ehtekunsti maailm näitusel “ FOR SALE/ NOT FOR SALE“, mullu ammutati inspiratsiooni Pärnu muuseumi suvenäitusest “Kings and Guards” ning esitleti töid, mis olid üht- või teistpidi sümbioosis mere ja viikingitega. Tänavu toovad ehtekunstnikud Pärnusse „oma näo“ ehk oma lemmikmaterjalid ja –stiilid. Sel korral ei ole nad kammitsetud etteantud teemast. Näeme hõbedat, ka natuke kulda, rauda, puud, poolvääriskive, merevaiku ja kasetohtu – klassikalisest metallskulptuurideni. Kunstitöödest kumab omanäolisus – lausa nii, et autori tunneb ära töid eemaltki silmates. Ent on ka üllatusi.

Reedel, 9. augustil 2024 kell 18.00 avatakse Lasnamäe Paviljonis näitus „Keeruline minevik. Jagatud maailm“. Margaret Tali ja Ieva Astahovska kureeritud näitus käsitleb solidaarsuse, empaatia ja ajaloolise trauma püsiva pärandi teemasid. Avanädalavahetus tõotab kaasahaaravat ja interaktiivset publikuprogrammi, kus osalevad kunstnikud Eestist ja mujalt, pakkudes kohalikele külastajatele mõtlemapanevat elamust. Näitus avatakse videokunstnik Joen Vedeli (DK/NO) spetsiaalselt selleks puhuks loodava live-montaaži üritusega. Koos publikuga kujundab Vedel reaalajas ainulaadse filmiessee, kasutades nii uusi kui ka olemasolevaid kaadreid, mis on seotud 20.–21. augusti 1991 pöördeliste sündmustega. Koostööprojekt kutsub osalejaid jagama oma isiklikke mälestusi, luues sellega ainulaadse ajalookäsitluse. Film põimib erinevaid meenutusi Eesti taasiseseisvumisest, kajastades otseülekannete rolli nende tormiliste sündmuste vahendamisel.

Suure Haapsalu kodukohvikute päeval 10. augustil kell 11.00 avatakse Asuküla seltsimajas Riin Palloni maalinäitus „Tuultele avatud“. Näitusel on väljas maalid varasemast loomingust aga ka selle väljapaneku jaoks spetsiaalselt valminud mitu uut maali, mille maalimiseks on kunstnik inspiratsiooni saanud Pusku kandi maastikust ja merest. Näitus „Tuultele avatud“ on kantud merega seotud avarusest - vabaduse tundest, mida tuuled kaasa toovad. Üle mere tulevad koos tuultega kaasa uued lõhnad ja mõtted ning kuskil peitub ka igatsus kaugete paikade järele, kutsudes maailma avastama. Avastamist leidub aga ka lähemal, vetikate vahel ja lõupututes peegeldustes vee peal, lainete loksumises ning mägedes, mis kokku on veetud. Maastikud äratavad alateadvuses seoseid isikliku ja üldisega ning annavad kokku omanäolised maagilise realismi puudutusega maalid.

Kultuurilise rikkuse ja mitmekesisuse aasta on pannud küsima, kui palju on Rae valla inimestel kodus väärtuslikku kunsti. Rae Kultuurikeskus kutsus üles Rae valla kunstikogujad eksponeerima oma kunstivarasid ning tulemuseks on  ühisnäitus, mis avatakse täna, 7. augustil kell 18.00, Rae Kunsti Platsis (Rae Kultuurikeskuses, Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, Harjumaa). Näituse korraldamisele reageerisid aktiivselt Rae valla kunstikogujad Priit Põldmäe, Veigo Gutmann, Leana Jaluske, Agne Kuusing-Soome ja Anu Klaas, kelle kogudes leiduvad teosed pakuvad silmailu ja mõtteainet nii Eesti kui ka rahvusvahelise kunsti austajatele. Näitusel on esindatud sellised tunnustatud kunstnikud nagu Salvador Dalí, Valdur Ohakas, Lembit Sarapuu, Jüri Arrak, Marko Mäetamm, Liis Koger, Kaili Aavik, Liis Arengu, Marita Liivak, Margot Kask, Maurizio Cattelan (teose rekonstruktsioon), Robert Puumeister, Janno Bergmann ja Ailvar Reisner.

Kuressaare Raegaleriis 8.08.-13.09. 2024 Ühisnäitus „Liivamerelainetus“  Kolmapäeval, 7. augustil kell 16 avatakse Kuressaare Raegaleriis ühisnäitus „Liivamerelainetus“, mis toob ühte ruumi taas kokku kuus eriilmelist kunstnikku: Toomas Altnurme, Katrin Karu, Raivo Kelomees, Toomas Kuusing, Kerttu Siplane, Einar Vene ja muusik Emma Johanna Lepasoo. Ühendajaks 2021. aasta novembris Araabia Ühendemiraatides Al Khateem liivakõrbes toimunud kunstiresidentuur. Eesti kunstikuu II järellainetusena toimuval näitusel on väjas maalid, skulptuurid, graafika, joonistused, akvarell ja biomaterjalidest väikevormid. Mitmekihiline ühisnäitus on sündinud kohtumistel uute ja võõraste maastike ning kultuuridega – reaalsusega, mis on ühtaegu tuttav ja kummastavalt võõras. Näituse avamisel esineb muusik Emma Johanna Lepasoo

Õdede Katariin ja Johanna Mudisti duonäitus „Õdedel on õelus“ on avatud veel viimast nädalat Arsi projektiruumis. Neljapäeval 8. augustil kell 18.00 ootame teid kunstnike vestlusele koos kuraatori Kerly Ritvaliga. Eesti keeles on ütlus: „vendadel on vendlus, õdedel on õelus“. Tore sõnamäng, mis tuleb sõna “õelus” tähendustest. Kuidagi aga on keel sekkunud kultuurilisse arusaama ja lugudesse ning kui vendade vahel nähakse õlg-õla kõrval sõprust ja toetust siis õdede vahel tuuakse tihti välja just konflikti moment. Sealt tekib soov, et eesti keeles oleks teistsugune viis õeluse kirjeldamiseks, kuidas kirjeldada õdede vahelist vendlust?