Üritused

Olete oodatud näituse „Kummardus: Evi Tihemets ja Kaupo Kikkas“ avamisele 16. jaanuaril kell 17.00 Õiguskantsleri Kantseleis, Kohtu 8. Palun andke osalemisest teada alloleval lingil https://www.oiguskantsler.ee/registreerimine-naituse-avamisele ning võtke kaasa ID-kaart.  Graafik Evi Tihemets (1932) pälvis 2024. aastal Eesti Vabagraafikute Ühenduse tiitli Aasta Graafik. Möödunud aastal alustas ta oma loomingulist koostööd fotograaf Kaupo Kikkasega (1983) ning toimus nende ühisnäitus Tallinnas Krulli kvartalis. Siinne näitus on austusavaldus Evile ning kummardus sõprusele ja kunstile.

Järgmisel neljapäeval, 16. jaanuaril kell 18 toimub ringkäik Kumu 3. korruse projektiruumide näitusel „Igatsus kaotatud ruumi järele. Sirja-Liisa Eelma“, mida juhivad maalikunstnik Sirja-Liisa Eelma ja näituse kuraator, Eesti Kunstimuuseumi nüüdiskunsti kogu juhataja Brigita Reinert. Ekskursioonil tuleb juttu näituse tagamaadest, kunstniku loomeprotsessist ning näituse seostest Kumu püsinäitusega „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“.

Naerata… ehk 10 aastat hiljem Endla Teatrigalerii, 9. jaanuar – 28. veebruar 2025. Olete oodatud näituse avamisele neljapäeval, 9. jaanuaril kell 17.00 Endla Teatrigaleriis. Naerata nüüd jälle sa, naerata… ütleb laulusalm. Sellel näitusel ei kohta palju naeratust, kuid kõike ei maksa ka väga tõsiselt võtta. Pigem naeratage kui ka alati kunstniku sõnumist aru ei saa.

Reedel, 10. jaanuaril kell 17.00 avab maalikunstnik Rait Rosin Vabaduse galeriis isikunäituse „Pealinna fenomen!“. Rait Rosina näitusel Vabaduse galeriis on esindatud kunstniku valdavalt 2024. aastal valminud maalid, aga ka varasemate aastate linnaruumi sekkumistest pärit skulpturaalsed objektid ning aktsioone dokumenteerivad videod. Rosin uurib teostega Tallinna kui pealinna ning paneb rõhku selle valdavalt esiletõstetud positsioonile võrdluses teiste Eesti linnadega.

Andro Kööbi uuel näitusel on rikkalikult maalitud pargimaastikud Haus Galerii näitusesaalis kõrvuti kunstniku minimalistlike rastermaalidega, mille ainsaks väljenduseks on optiliselt nägemuslikud punktiread. Tegemist oleks nagu kahe erineva kunstniku teineteisest väga kaugel oleva maailmaga, ent ometi ei ole see nii. Näituse avamine toimub 9. jaanuaril kell 18:00. Olete oodatud!

Tartu kunsti aastanäitusel 2024 esitavad 100 kunstnikku oma nägemuse multisürrealismist. Sellega pannakse pidulik punkt sürrealismi 100 aasta juubeli tähistamisele ja hakatakse ette valmistama multisürrealismi 100 aasta sünnipäeva. Kokku kandideeris näitusele 246 autorit. Näituse külastajatel on võimalik valida publikulemmikut. -> Tuur näitusel 08.01. kell 17.30. https://www.facebook.com/events/1138803577871716/1143171997434874?event… -> Vestlus kunstnikuga Sirla 12.01 kell 16.00.

ARS Projektiruum 15.01.–8.02.2025 (E–R 12–18, L 12–16) Korraldab: Eesti Maalikunstnike Liit Koostöös: Helsingi Kunstnike Liit,  Galerii Arka (Leedu Kunstnike Liit) Eestit, Soomet ja Leedut ühendavad meri, loodus ja geopoliitika on märgilisteks alustaladeks, mis annavad põhjuse riikidevaheliseks kunstialaseks koostööks: elukeskkonda käsitlevate poeetilis-analüütiliste sõnastuste otsinguks ja avaldamiseks. 2025 aasta 15. jaanuaril kell 17.00 avaneb ARS Projektiruumis Tallinnas, 2023 aastal käivitatud FinBalt koostööprojekti kolmas näitus: „Pinna All. Keskkonna ideoloogiad“

ARS Projektiruum 11.01.2025   Näitus avatud 12–19.30 Kontsert kell 19.30. Kestus 30 min. Sissepääs annetuspiletiga kohapeal! „Tumesoe“ on Tarmo Johannese originaalne teos, kus kesksel kohal on kanalisatsioonitorudest ise ehitatud hiiglaslik flööt. Loomulikult viitabki „Tumesoe“ tolle pilli madalale ja eriliselt pehmele kõlale, mille hoolikalt just selle teose jaoks välja töötatud arvutiprogramm hakkab tasapisi punuma helikangast, midagi pehmet ja omal moel kaunist. Või on see hoopis helide sohva, millesse kuulaja võib mugavasti vajuda ja lasta end, silmad kinni, mujale kanda. 

Neljapäeval, 9. jaanuaril kell 18.00 avatakse HOP galeriis ehtekunstnik Kadi Kübarsepa näitus „Valgus“. Ma tahan näidata varju, kuid selleks on vaja valgust. Valgus toob välja piirjooned ja annab värvi. Me vajame valgusallikat, mis kiirgaks valgust, et varju näha oleks.  Ma tahan näidata varjusid seinal. Aga mis see valgus siis on, kui mitte üksnes elektromagnetlained. See lugu on tegelikult varjust, mis tekib siis, kui valguse teekond saab otsa. Vari on justkui rikkuja või segaja. Valgus ei saa edasi minna, tema teekond on takistatud. Olukord on läbipääsmatu: valgus ei pääse läbi.

Kolmapäeval, 8. jaanuaril kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis Hanna Råsti näitus „Nõrgad signaalid“. Näitus jääb avatuks 3. veebruarini 2025. Hanna Råst: „Ma käisin lapsepõlvekodu keldris, kust leidsin kasti oma algkooliaegsete vihikutega. Neid sirvides panin tähele, et sel ajal nimetati globaalset soojenemist kasvuhooneefektiks. Kliimakriisi üle on aktiivselt arutletud alates 1960. aastatest, kuid tähelepanekud Maa soojenemise kohta pärinevad juba 19. sajandi lõpust. Kliimamuutused on olnud järjepidevalt tähelepanu all, kuid terendav silmnähtav oht on tundunud alati kuuluvat tulevikku.