Üritused

Kalamaja muuseumi galerii 28.9.2024 – 1.9.2025, Järgmise aasta jooksul saab Kalamaja muuseumi väikeses galeriis näha kunstirühmistuse --> Noolegrupp interaktiivset installatsiooninäitust, mis kunstilisteste mõtiskluste tasandilt maandub otse kohalikku taustsüsteemi.

4. oktoobril avaneb Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis Ene-Liis Semperi massiivne ruumi-installatsioon. Ene-Liis Semperi isiknäitus on kaasajale otsa vaatav kihistuste ja kujundite kogum Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi tubades ning korrustel. Lavastatud ruumides saavad objektid, skulptuurid, videoteosed, heli- ja valguskujundus tervikuks, mis liigub kriitilise teadvuse ja kujundirohke alateadvuse vahealal. Kunstniku sõnul on näitusele koondatud mitmetähenduslikud mälufragmendid, kantud pigem pingest ja ootusest kui rahust. Semperi soov on peegeldada ühe protsessi lõppu või üleminekut, murdepunkti. „Süveneb tunne, et oleme jõudnud hetke, kus seni õpitud oskused ja omandatud informatsioon on kaotamas kehtivust. Piltlikult öeldes, on tunda pinnakihi munakoorena mõranemist. Aga mis või kes on sealt koorumas, pole veel selge,“ ütleb Semper.

Neljapäeval, 3. oktoobril 2024 kell 17.00 avatakse HOP galeriis Tiina Sarapu näitus „Tume maa“. Läbi vagude, kihtide, kraavide, soonte jookseb Tume maa üle silmapiiri nagu tühi põld. See on üleminekuala, mis peidab endas kõiki võimalusi. Ruum, mis ulatub sügavamale kui kolmemõõtmelisus. Näitus ‘’Tume maa’’ on kunstniku Tiina Sarapu ja näituse kuraatori Maarja Mäemetsa aastapikkuse vestluse materialiseerumine. Ühised arutelud, mis algasid jagatud huvist füüsilise ruumi võimaluste ja olulisuse vastu kunstnikupraktikas, viisid sügavama põhja otsingutele. Maa on vundament, märkamatu kandja, kelle taluvuse piire inimkäsi pidevalt proovile paneb. Maa on kasvupinnas võimaluste ja lootuse juurutamiseks ja juurdumiseks. Sarapule iseloomuliku täpsuse ja julgusega peegeldab ta röntgenpilguga läbi selle mitmekihilisuse ja usaldab oma loomingul kanda end veel teadmata kohtadesse. 

Avamine 5.oktoobril kell 15.00 Uue Kunsti Muuseumis Näitus jääb avatuks kuni 1.detsembrini 2024. Eesti Akvarellistide Ühenduse näitus „Looduse kajad: teekond läbi Eesti mitmekesise looduskeskkonna“ kutsub avastama ja süüvima meie kauni, kuid samas haavatava looduse reaalsusse. Eesti loodus kaunistab meie maad, alates rahulikest mererandadest ja lopsakatest metsadest kuni avarate põldude ja salapäraste soodeni. Siiski seisame silmitsi tõsiste väljakutsetega, mis ohustavad meie looduse terviklikkust ja mitmekesisust.

13. oktoobril kell 14.00 on kõik huvilised oodatud ehtenäituse „õhuLoss. Jää jumalaga, gravitatsioon“ kuraatorituurile Tartu Ülikooli muusuemi põõningul (Lossi 25). Tuuri viivad läbi kunstnikud Tanel Veenre, Piret Hirv, Eve Margus, Kristiina Laurits ja Villu Plink, teema juhatab sisse ajaloolane Inna Jürjo, kes avab laiemalt pildirüüste temaatikat. 16. sajandi kirikliku reformiliikumise kaasnähtusena toimusid pildirüüsted paljudes kirikutes üle Euroopa. See puudutas ka mitmeid kirikuid Eestis. Kõige radikaalsemal kujul toimus pildirüüste 1525. aasta jaanuaris Tartus, kulmineerudes lausa relvastatud konfliktiga. Tartu pildirüüste keskne figuur ja initsieerija oli kasuksepast usureformaator Melchior Hoffmann. Kunstnike loomingu impulsiks oligi pildi ja rüüste, usu ja kujutise, ajaloo ja sureliku hetke kohtumisel tekkiv tähendus.

Rakenduskunsti triennaali peanäitus „Konstruktiivsuse õrnad jooned“ toob pinnale uued sümbioosid, kasutusviisid ja mure kestlikkuse pärast. Laupäeval, 5. oktoobril avatakse Kai kunstikeskuses 9. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus „Konstruktiivsuse õrnad jooned“. Seekordne triennaal keskendub Põhja – ja Baltimaade kunstnikele ning toob publikuni 27 soolokunstniku ja ühe kunstnike koosluse eriilmelise loomingu. Näituse kuraator on klaasikunstnik Maret Sarapu.

Laupäeval, 5. oktoobril kell 16:00 avavad maalikunstnikud Katrin ja Sven Saag Kõnnu Viinaköögi galeriis maalinäituse „Pärlipüüdja“. Olete oodatud! Näitusel eksponeeritud teosed on inspireeritud loodusest, valgusest, varjust ja eri eluvormide vaheliste piiride sulandumisest. Koos loovad kunstnikud maagilise keskkonna, kus näituse külastajal on võimalus tajuda läbi maalidele püütud hetkede teadvuse eriseisundeid. Maalikunstnik sukeldub iga päev lõuendi sügavatesse kihtidesse pärleid otsima. Ta ei kaota kunagi lootust. Nagu pärlipüüdja. Näitusel on eksponeeritud meie viimase aja kirkamad leiud. Näitus jääb avatuks kuni 30.10.2024.

4. oktoobrist on Kumu kunstimuuseumis avatud näitus „Härra N-i elu ja surm. Urmas Lüüsi kodanlikud ruumid“. Näitus viib külastaja fiktiivse härra N-i majamuuseumisse, jutustades arvukates lavastatud ruumides Lüüsi uute objektide ning muuseumide varaaitadest ammutatud tööde abiga kodanluse sünnist Eestis 1920. ja 1930. aastatel. Näitus „Härra N-i elu ja surm“ ei ole dokumentaalne uurimus, vaid põhineb assotsiatsioonidel, väljamõeldistel ning kujutlustel. Millised olid kodanlase ihad ja mõtted, allasurutud tungid ja hiilivad hirmud? Mis oli härra N-il südamel? Millest sai ta vabaks ja mis teda kammitses? „Kui Kumu mulle selle võimaluse andis, võtsin oma lähtepositsiooniks mind kaua piinanud küsimuse „Kuidas tulla toime vabadusega?“,“ ütleb Urmas Lüüs. „Meenus Tammsaare sedastus „Tõe ja õiguse“ kolmandas osas: „Vabadus on see imelik taim, mis sööb iseenda …““

Neljapäeval, 3. oktoobril kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis Laurianne Bixhaini ja Krista Mölderi ühisnäitus „Meis kuhjuvate sõnade summa“. Näitus jääb avatuks 27. oktoobrini 2024. Bixhaini ja Mölderi teosed on kantud veendumusest, et kujutiste loomine ja keelega mängimine mitte lihtsalt ei võimalda, vaid suisa soosib konventsionaalsete rollide ümberjaotamist ja võimuringluse katkestamist, puudutades igasugust korrastatust, mis sisaldab alluvussuhteid. Üks Bixhaini kesksemaid teoseid on foto Monique Wittigi tekstidest inspireeritud tantsuetendusest. Sellel kujutatud naise nägu mõjub maskina, viidates virtuaalsusele ja teatraalsusele kui potentsiaalselt transformatiivsetele momentidele, millega mõlema kunstniku teosed kõige üldisemas mõttes tegelevad. Ühtlasi viitab foto mitmesusele, millest terviklik „mina“ üles ehitub.