Üritused

Kunsthalle Recklinghausen 1. mai – 7. august 2022 Flo retrospektiiviga esitleb Recklinghauseni Kunsthalle eesti kunstniku Flo Kasearu esimest isikunäitust Saksamaal. Töötades erinevates tehnikates ja žanrites, suudab kunstnik tähelepanuväärselt koondada sotsiaalselt pakilisi ja poliitiliselt aktuaalseid teemasid. Pildid leiad siit, sisselogimine ja parool - presse Pikk pressiteade (ENG) Avamine laupäeval, 30. aprillil 2022, kell 17.00 Lahtiolekuajad: T-‒N, pühad, 11.00‒18.00 Ekskursioonid giidiga: P 11:00

Riga Photography Biennial, "Screen Age III: Still Life", Riga Art Space, 22.04 -12.06.2022 Osalevad kunstnikud: Marianne Bjørnmyr (NO), Johan Rosenmunthe (DK), Sara Skorgan Teigen (NO), Sigrid Viir (EE) and Cloe Jancis (EE), Charles Richardson (UK), Santa France (LV), Nico Krijno (ZA), Līga Spunde (LV), Krišs Salmanis (LV), Vilma Pimenoff (FI) Kuraatorid: Inga Brūvere (LV), Marie Sjøvold (NO) Riia Fotokunsti biennaali peanäituse "Screen Age III: Still Life" näol on tegemist kolmanda osaga näituste seeriast mille alguspunkt on 2018 aasta biennaali näitusel "Screen Age I: Self – Portrait". Kolme näituse ühiseks fookuspunktis on tehnoloogia ja inimese vaheliste suhete kaardistamine digiajastul ja see kuidas esimene viimast tasapisi modifitseerib. Iga näituse keskseks elemendiks, läbi mille eelpool kirjeldatud suhet vaadeldakse, on üks kunstiajaloo klassikaline žanr; portree, maastik, vaikelu.

Neljapäeval, 5. mail 2022 kell 18.00 avavad Tim Høibjerg, Triin Marts ja Siiri Jüris Hobusepea galeriis ühisnäituse „Ja siis serv kehtestab end“ Näituse kuraator on Anne Vigeland. Näitus jääb avatuks 30. maini 2022. Grupinäitus „Ja siis serv kehtestab end“ vaatleb emotsionaalsete suhete ja ihaga seotud keerulisi teemasid. Näituse pealkiri on laenatud Anne Carsoni teosest ”Eros the Bittersweet” (1986). Osalevaid kunstnikke ühendab huvi kehaliste kogemuste vastu – nad vaatlevad keha kui arhiivi, materjali, maastikku, anumat ja pelgupaika ning eksponeeritud teosed (maal, skulptuur, video, installatsioon) peegeldavad üksi- ja koosolemise viise segases ja kõledas maailmas pöörates erilist tähelepanu puudutuse, mälu, mängu ja intiimsuse mõjujõule. Kunstnikud – dialoogis üksteise, materjalide ning seotud traditsioonidega – mõtisklevad, kuidas iha vormib iseolemist, kuidas see meid loob ja lõhub ning kuidas me lakkamatult püüame pehmendada kahtluse teravaid servi.

Kuraator David Ashley Kerr, osalevad kunstnikud David Attwood, Enrico Freitag, Vika Kirchenbauer, Sigrid Viir. Low galerii, Riia, 25.03-4.06.22 Grupinäitus käsitleb põgusalt töö ja selle representatsiooniga seotud kompleksset temaatikat, vaadeldes meie suhet vaba aja, laiskuse ja kunsti tegemise kui ühe töö vormiga. Need kummalised uued „veoloomad” (Beasts of Burden) on omavahel seotud näiliselt loomupärasest vajadusest tootmisviiside järele ja võibolla samavõrd ka täitmatust ihast tarbida ja omada ja seda selleks, et täita omaenda puudujääke. Lisainfo: Low galerii Lāčplēša iela 78A  Rīga, Latvija LV-1011 E-post: galerijalow@gmail.com K–R 15.00–18.00 L 14.00–17.00

Reedel, 6. mail kell 17 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Edgar Tedresaare isikunäitus „Antropotseen”. Näitus tegeleb ajastikuga, mil inimliik on biosfääris domineeriv ning meie tegevus mõjutab otseselt planeedi elukeskkonda. Tedresaar keskendub peamiselt maastikele, mida inimene on ümberkujundanud ja korrastanud ning kust pärinevad tehnoloogiakeskse maailma jaoks olulised maavarad ja muud ressursid. Kõige selle peale me igapäevaselt ei mõtle, kuid nende ammutamise tulemusena hävivad nende piirkondade looduslikud liigid ja keskkonnad ning majandusliku kasu nimel kannatavad suured inimhulgad. Tedresaar jätkab vormiliselt lõuenditükke uuesti väärtustava upcycling projektiga. Abstraktsete kompositsioonide aluseks on aerofotod ning need moodustuvad erinevate struktuuridega linase kanga kokku õmblemisel ja -liimimisel. Materjal on töödeldud pigmenteeritud lasuurikihtidega luues erinevate pindade koosmõjul akvarelliliku kuma.

Ene Valter „Tehtu tuules“ A-Galerii SEIFIS 06.05–04.06.2022 Reedel, 6. mail kell 18:00 avaneb A-Galerii SEIFIS Ene Valteri juubelinäitus „Tehtu tuules“, mis on ühtlasi kunstniku neljas isikunäitus A-Galeriis. Näitus püsib avatuna 4. juunini.  Viimastel loomeaastatel on Valter palju tegelenud kõrgkuumusemailidega, mis on valdav ka selle näituse ehetes. Oma olemuselt küllaltki kapriisne ja tehnoloogiliselt nõudlik tehnika võimaldab omamoodi kustutada ehtekunsti erialal valdavalt tekkivat „värvinälga“. Eriti omaseks Ene Valteri emaililoomingus on saanud sinised toonid, mis on kõrvutatud türkiiside, roheliste krüsopraaside ja jaadiga. Üheks lemmikuks on ka pärlmutter – toon, mis oma rahuliku valge helgiga annab koos emailitud hõbedaga võluva koosluse. 

Kolmapäeval, 4. mail 2022 kell 18.00 avavad Hanno Soans ja Silvia Sosaar Draakoni galeriis ühisnäituse „Usupuhastus“. Näitus jääb avatuks 28. maini 2022. „Aga kus on sündmuse juurte lõpp-punktid? Kus on sündmus-organismi viimased rakud? Neid ei ole. Nad on ainult kokkuleppeliselt olemas. See on eriti ilmne, kui vaadelda jälgitava sündmuse tagasiulatuvust võrdlevalt, ütleme kriminaalkoodeksi ja võimaliku süütunde ruumis.“ Jaan Kross, „Kajalood“, 1980

Kolmapäeval, 04.mail kell 17.00 avame kunstnik Mare Saare klaasinäituse „Ma olin liblikas“. Klaaspaneelide seerias „Ma olin liblikas“ mõtiskleb autor liblika elutsükli sümboolse sarnasuse üle inimese eluteega. Näiliselt tuulte meelevallas lendlev liblikas alustab oma elu suhteliselt kaitstuna ja tagasihoidliku välimusega ning läbi muutuste pudeneb lõpuks värviliseks tolmuks. Olles palju kulgenud maailma pidi, püüab kunstnik seda teekonda kokku võtta piltide reana, kus klaasmaterjali imeväärsest mitmekesisusest on välistatud talle eeldatavalt olemuslik läbipaistvus. Iga talletatud ajaviiv, koht ja mõttevälgatus on järelkujutisena kordumatute hetkede interpretatsioon. Näitus jääb avatuks 28.maini. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Reedel, 29. aprillil 2022 kell 17.30 avatakse ARS Projektiruumis Eesti ühe tunnustatuma keraamiku, Rahvusvahelise Keraamikaakadeemia liikme Annika Tederi isikunäitus „Fütoutoopia“. Näitus on pühendatud taimemaailmale ja selle lummusele. Ühtlasi on väljapanek ülevaade ideederingist, mis on kunstnikku kütkestanud enam kui kolmkümmend aastat. Annika Tederi loomingu üheks keskpunktiks on armastus väljendusliku vormi ja faktuuri vastu. Otsiva loomuga kunstnikuna on talle omane tegelemine tehnoloogiliste väljakutsetega. Tederi loomingus on kesksel kohal vorm ja faktuur. Teda köidab aastatuhandete vanune Jaapani nerikomitehnika, mida iseloomustab värviliste savimasside liitmisest tulenev mustrimäng. Samavõrd paelub kunstnikku pabersavi ruumiline krobelisus ja faktuuririkkus.

Seda, mis oli eile, pole täna. Olla olevikus tähendab tajuda ja näha esemete, mõtete, energiate pidevat transformatsiooni, millel pole algust ega lõppu. Nii unes kui ärkvel kogetud tunded ja kujutised on näitusel „Miraaži eel maa“ transformeerunud abstraktseteks kujutisteks või äratuntavateks objektideks, mis ühelt teoselt teisele rändavad.   Aastaid korduv unenägu - koht on sarnane aga erinev meeleolu. Maastik, kus on võimalik lennata või väga kiiresti liikuda. Tihti tekivad taevasse ennustuslikud kujundid mingist kummalisest ainest, erakordne tunne. Selles on ärevust, hirmu, ootust - nagu ime. Põhiülesanne on maastikus näha kaugele ja arvestada, kus on valgust, kuhu peab ruttama, et jääda valgusesse. Tihti jääb heledust väheseks või muutub.