Üritused

Kolmapäevast, 6. aprillist 2022 on Draakoni galeriis avatud Taavi Talve isiknäitus „(re)konstrueeritud vaatepunktid“. Näituse lõpetamine toimub 29. aprillil kell 18.00. Filmiriba struktuurses loogikas pole miskit, mis eristaks musta materjali lõpetatud teosest. Seega võib mistahes filmijuppi pidada mustaks materjaliks, mida on võimalik igal kujuteldaval viisil kasutada uue teose konstrueerimisel või rekonstrueerimisel. Hollis Frampton / filmitegija Taavi Talve (re)konstrueeritud vaatepunktid paigutab installatsiooni keskmesse filmi kui leidmaterjali. Seda aluseks võttes osutab näitus nii filmi(illusiooni) materiaalsusele kui ka lepitamatule vastuolule liikuva kujutise keskmes – selle liikumatusele.

Kolmapäeval, 13.04.2022 kell 11.30 avab Marje Üksine (1945) Toompea lossi kunstisaalis näituse „Pilguheit minevikust tulevikku“. Näitus jääb avatuks 16. juunini 2022. Avamisele tulla soovijatel palume teatada tulekust aadressile elin.kard@eaa.ee hiljemalt teisipäeva, 12.04.2022 ennelõunaks. Avamisele palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.

9. aprillist kuni 16. maini võivad külastajad tutvuda tARTu skulptuurioksjonile esitatud töödega. Oksjoninäitust saab vaadata Tartu Aparaaditehases asuvas tARTu poes. Koos skulptuurinäitusega avaneb tARTu poes teise korruse laiendus. Näitusel esitletud ruumilisi teoseid saab publik seega vaadata läbi kahe korruse. Skulptuurioksjoni korraldajateks on Tartu Loomemajanduskeskus ja Voronja galerii, kelle ühine eesmärk on oksjoni kaudu Eesti skulptorite ja skulptuuride tutvustamine kunstihuvilistele ja investoritele. Näitusel on eksponeeritud 49 skulptuuri või ruumilist objekti 31 autorilt.

Tartus, Aparaaditehases asuvas, R galeriis on 7.04.–4.06.2022 avatud Tiina Kaljuste näitus „Pintseldised ja pintseldused“   „Pintseldised ja pintseldused" on kunstniku vormimäng valeva portselani ja leidobjektidega. Erinevate materjalide võluva kontrastina on valminud skulpturaalsed ja dekoratiivsed pintslilaadsed objektid.

9. aprillist kuni 7. augustini on Kai kunstikeskuses avatud rahvusvaheline grupinäitus „ars viva 2022 – tajuvälja agendid“. Näitusel osalevad Saksamaa noori kunstitalente esile tõstva preemia ars viva* 2022. aasta laureaadid: Lewis Hammond, Tamina Amadyar ja Mooni Perry. Samuti on näitusele kaasatud kolm silmapaistvat Baltikumi kunstnikku: Laura Põld, Anastasia Sosunova ja Jānis Dzirnieks. Kujundlikult läheneb rühmanäitus kunstnikele kui agentidele, kes annavad teostega edasi olulisi kogemusi ja emotsioone. Meie agentide loomingu mõju ulatust ei piira riigipiirid ning nad ise väljendavad piiritut julgust, et vajadusel kas ühiskondlikele suundumustele vastanduda või jääda kaalutletult ambivalentseks ja õrnalt abstraktseks.

graafika.ee stuudio kutsub Narvast inspireeritud näitusele „Pimeaed” ning viib külastajad põnevale jalutuskäigule, mis toob kokku viie graafikakunstniku tööd ning tutvustab ka nende varasemat loomingut. Olete oodatud näituse avamisele kolmapäeval, 06. aprillil kell 17! Näitus Pimeaed nimi viitab samanimelise pargile Narva südames, kuid avab seda väga erinevatest perspektiividest. Pimeaed kui metafoor, hämar, tundlik ja teadvustamata ala, mida soovime tunnetada läbi lähiajaloo, läbi isikliku ja avaliku ruumi.  Kõik osalevad kunstnikud on graafika.ee liikmed, lisaks ühtsele mõtteviisile seob neid ka ühine stuudio. graafika.ee on platvorm, mille visiooniks on kaasaegse graafika edendamine ja mõtestamine. Osalevad kunstnikud: Ines Erlemanni, Kaija Kesa, Marilyn Piirsalu, Lilli-Krõõt Repnau ja Helen Tago Tänud: Eesti Kultuurkapital, Lena Sabinina ja Olga Tjurina

Neljapäeval, 7. aprillil kell 17.30 avatakse HOP galeriis kolme klaasikunstniku Andra Jõgise, Kristiina Oppi ja Aleksandra Ehrensvärdi näitus „Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)“. Ma ei suuda juba ammu rääkida sinust kui sellest, sest sa oled ju tema. Ma tunnen sind, tean su iseloomu, krutskeid ja käitumismustreid.  Mõnikord ma kuulen kuidas keegi ütleb sulle, et sa oled külm… See viib mu alati sekundiks segadusse, kuni mulle meenub, et ega sa tõesti enamus inimestele oma tulist poolt ei näita. Mis sest, et minu kehal on nii mõnigi põletusjälg, mis räägib teist lugu.  Ega vahel meie suhe väga tervislik ei tundu küll - sa kõrvetad, kriibid ja lõikad ning kui mul sust kõrini saab lõhun su väikesteks tükkideks, haamerdan peaaegu liivaks.  Kuid pole hullu, tuleb jälle uus päev ja me istume kahekesi stuudios ja arutleme, et kus lõpped sina ja algan mina ja kuhu meie vahele see kunst veel ära mahub.

Kunstihoone galeriis avaneb eesti kunsti suurkuju Leonhard Lapini programmiväline mälestusnäitus „Leo“, mille koostasid Eesti Kunstimuuseumi juht Sirje Helme ja Tallinna Kunstihoone kuraator Tamara Luuk.   See on austusavaldus hiljuti manalasse läinud Leonhard Lapinile, kelle looming ja tegevus oli tihedalt just Kunstihoonega seotud.   Näitus on avatud 8. aprillist ja jääb üles Kunstihoone rekonstrueerimistööde alguseni 5. juunil. Eksponeeritakse Lapini tuntud sarju „Protsessid“ (1980–1995) Eesti Kunstimuuseumi kogust ja „Rütmid sfääril“ (1992) erakogust. Väljapaneku lahutamatu osa on Leonhard Lapini tekstide ja luuletuste valik.  

Kolmapäeval, 6. aprillil kell 17 avatakse Pärnu Linnagalerii Kunstnike Majas Johanna Mudisti isikunäitus „Juhuste jumal II“. Olete oodatud näituse avamisele! Johanna Mudisti näitus „Juhuste jumal II“ on edasiarendus 2021. mais toimunud samanimelisele näitusele Haapsalu Linnagaleriis. Näitusele tulevatel maalidel on rõhk erinevatel inimkooslustel ja struktuuridel, mis on inimeste vaheliste suhete peegeldus. Erinevad osised suhestuvad üksteisega peaaegu paratamatult - nad põrkuvad, tõukuvad, survestavad, toetavad või hoopis sulanduvad ühtseks tervikuks, mõjutades seeläbi üksteist otseselt või kaudselt. Maalidel kujutatud korrapärased ja tugevad struktuurid koosnevad habrastest sidemetest, millest väljumine on sageli ilma tervikut mõjutamata võimatu.

Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis on homsest, 5. aprillist avatud Andro Kööbi ja Urmas Puhkani ühisnäitus „Ulmemaastikud“. Näitusel saab näha kunstnike rõõmsameelseid kuid ka ootamatu vormikeelega maastiku käsitlusi. Urmas Puhkani maastikumaali tõlgendus on erinevaid aegu ühendav, metafüüsiline, täis värvirõõmu ja positiivsust. Andro Kööp aga näitab meile Eesti kunstis uudset ruumilist lahendust abstraktsele maalile. Kööp ühendab seinast väljaulatuvad ruumilised struktuurid maaliliste pindadega. Tulemuseks on põnev, kevadiselt meeleline ja energiline väljapanek. Näitus jääb avatuks 10. maini.