Üritused

Kolmapäevast, 6. aprillist 2022 on Hobusepea galeriis avatud Tanel Randeri näitus Angelus Novus “. Näitus jääb avatuks 2. maini 2022. Tanel Rander: „Angelus Novus tähendab seda, et turmatuul lõõtsub ja ajaloo ingel ei suuda enam oma tiibu kokku suruda. Me kõik vaatame pealt, kuidas ta selg ees ebamäärase tuleviku poole haihtub, pilk minevikku naelutatud. See näitus on sissevaade minu loomingulistesse allikatesse, mida ma pikka aega alla surusin, kui olin keskendunud välisele maailmale ja sealsetele konventsioonidele. Samal ajal, kui need allikad mind koguaeg toetasid ja kandsid. Me oleme oma allikatele pumbajaamad ehitanud. Pumbajaamast vaadatuna on allikas ressurss, lihtsalt vahend millegi jaoks. Möödunud aastal kirjutasin sel teemal artikli „Kui turbiinid pöörlevad aga vesi seisab”.

8. aprillil avatakse Adamson-Ericu muuseumis jätkusuutlikule disainile ja uudsetele materjalidele keskenduv näitus. Näitusel osalevad mitmed tuntud disainerid, kelle töös annab tooni kestlikkus ja innovatsioon ning kelle loomingut võib iseloomustada kui kohaliku disaini viimast sõna. Näitus „Mõjukas materjal. Disain ja uued tehnoloogiad“ uurib eri materjalide ja uute tehnoloogiate kasutamist nüüdisaegsete Eesti kunstnike ja disainerite loomingus. Teiste seas näeb Kärt Ojavee ja Johanna Ulfsaki interaktiivset ja nutikat kangast, Siim Karro süsiniknegatiivset seenemööblit ning ehtekunstnik Darja Popolitova omapärast loomingut. Näitus kutsub kaasa mõtlema, milline on meie isiklik suhe materjalidesse ning missugust sotsiaalset ja keskkondlikku mõju materjalid avaldavad. Uuritakse, kuidas avardavad digitaalsed tehnoloogiad, 3D-printimine, lasergraveerimine või ultraheliõmblused traditsiooniliste materjalide – portselan, klaas, puit või tekstiil – kasutusvõimalusi ning väljendusrikkust. Käsitöö ja digitehnoloogiate koostöös sünnib põnevaid lahendusi, mis pakuvad uutmoodi esteetikat, kuid sunnivad ühtlasi ümber mõtestama kunstniku harjumuslikku autoripositsiooni.

08.-10.04 ARS Kunstilinnak 19-29.04 Kämp Garden, Helsinki Kasia Zofia Gorniaki ja Laivi ühise näituseprojekti „Tooted ja teenused“ uus episood lavastub ARSi Projektiruumis 8.-10. aprillil ning jätkub Helsingis Kämp Galleria Garden Room’is 19.-29. aprillil. „Tooted ja teenused“ on kestev koostööprojekt, mille keskmes on moetööstuse praktikate lahkamine pöörates võrdväärset tähelepanu nii toodetele kui tootmisprotsessidele. Galeriipinnal avalike sessioonidena töötades avavad kunstnikud tootmismahuka rõivatööstuse telgitaguseid ning hajutavad piire kaasaegse kunsti näituse, performatiivsuse, kogukondliku aktivismi, koostöö ning teadmiste jagamise vahel. Kaasava installatsiooni eesmärgiks on distantsi vähendamine vaataja ja looja ning tarbija ja tootja vahel.

Grenoble’is avati Brit Pavelsoni ja Cloe Jancise näitus „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“ Alates 21. märtsist on Galerie Showcase’is avatud Brit Pavelsoni ja Cloe Jancise paarisnäitus „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“, mis vaatleb mänguliselt naise igapäevaseid rolle ning isiklikke ruume, kus ta neid rolle täidab. Koos pakuvad kunstnikud välja naisvaatepunktist võrsunud kujundeid, ennast kehtestavaid autoportreesid ja kavalaid nalju, pannes ajale jalgu jäänud klišeed enda kasuks tööle. Mis jääb lapsevanema, partneri ja kunstniku rolli vahealale? Kuidas tulla toime eri rollide puhul kaasnevate tunnetega? Milliseid koduseid tegevusi peetakse naiselikeks ning milline on nende ühiskondlik või kunstiline väärtus?

Olete oodatud kohtuma Mara Ljutjukiga pühapäeval, 3 aprillil kell 16.00 tema personaalnäitusel „Unustamatud“. Vestlust modereerib Valter Uusberg. Näitusel on esil 32  naistest inspireeritud uut ja 26 varasemat maali. Näituse maalidesse on jäädvustatud naise elu erinevad tundemaailma heiastused, fragmendid elust enesest ja sisemised mõtisklused. Naistest on Mara Ljutjuk alati sügavuti lugupidanud ja naistel on tema elus väga oluline roll olnud. Nad on teda inspireerinud, võlunud ja ka palju üllatanud. Teda endiselt hämmastab naiste vastuolulisus, see lummav segu vitaalsusest ja tundlikusest. Naistele on antud tema sõnul uskumatu võime olla nii kütkestavalt salapärane kui ka sihikindlalt vastupidav. Nad on kunstniku jaoks põnevad just oma sisemaailma keerukuse ning jõulisuse poolest.

Olete väga oodatud uue näituse avamisele homme, reedel 1.aprillil ell 16.00 Nelja Nurga Galeriis Kärdlas. Merle ja Erki Kannus „Inimfaktor“ Nelja Nurga Galerii, Kärdla, 1.-30. aprill 2022 Kahe autori dialoogis on vaatluse all inimene, tema käitumised ja tajud, koos- ja eraldiolek, sisemaailma tõlkimatus. Merle Kannuse (s. 1972) autobiograafilistes pildiseeriates „Umbrohi“, „Eelaeg“ ja „Väikesed konfliktid“ pendeldab autor külaidülli ja nõuka-aja olme vahet,  rõhuga piiripealseil momentidel, kus kibedus sisaldab alati tilga magusust, magus kibedat. Erki Kannuse (s. 1958) isevärki muusikariistad lubavad publikul väljuda passiivse vaataja rollist ja katsetada, mis kõlasid pillidest välja võluda õnnestub. Nii kujundab inimfaktor ka näituselt saadavat elamust, muudab selle individuaalseks igaühe jaoks.

Olete kutsutud näituseavamisele Haapsalu Linnagaleriisse kolmapäeval 06.04, kell 17.00  Kunagi ammu tundsin ühte inimest… … kes loobus omadusõnade kasutamisest suulises ja kirjalikus kõnes. Sellega tahtis ta väheneda subjektiivsust ja illusioone sellest, et me saame üksteisest läbinisti aru. Teine aga kirjutas, et maailm pole mitte niivõrd nimisõna kui omadussõna. Sest niimoodi ärkab ellu poeetiline mõtlemine. Ise arvasin, et kirjeldades ümbritsevat mitte ainult ühiselt mõistetavate sõnadega, vaid ka nedega, mis on vaikimisi isiklikud, tekitan ma ruumi, kus me koos loome kujutelmi, usaldates ja pöörates tähelepanu üksteisele. See tundus olevat kõige tähtsam. Olemas on aga seos tähendusrikaste, inimesi ühendada ja tegelikkust vormida soovivate lugude ja vägivalla vahel. Kujutluse ja tegelikkuse vaheline lõhe on ületamatu.

Urmas Lüüsi lavastuslik installatsioon „Ülerahvastatud üksindus“ loob Sõltumatu Tantsu Laval esemetega kogemusliku ruumi Sõltumatu Tantsu Laval Tallinnas avatakse 12. aprillil kunstnik Urmas Lüüsi lavastuslik installatsioon „Ülerahvastatud üksindus“. Lüüsi installatiivne, kogemuslik keskkond paigutub etenduskunsti ja visuaalkunsti vahealale ning objektid hakkavad provotseerima vaatajas tekkivaid seoseid. 30-minutilised külastusseansid toimuvad Sõltumatu Tantsu Laval 12.–14. ja 18.–20. aprillil vahemikus kell 17:00–22:00. Ruumis saab korraga viibida ainult kuni 5 külastajat.

Eesti Maalikunstnike Liidu juubelinäitus Pärnu UKMis 2.04-29.05.2022 ARMASTUSE LUGU / LOVE STORY avamine 2.aprillil kell 14.00 Maalimise aktis ja armastuse aktis on kireta võimatu rahuldavat tulemust saavutada. Armastus on eeldus igasuguseks aktiivsuseks. Maalimise akt on tõenäoliselt enamike maalikunstnike jaoks kirg, põlemine, puhas armastus. Maalikunstnikud on kunstilise igiliikuri ammu üles leidnud, ehk sellega on seletatav ka maalikunsti siin ja praegu definitsioonide kategoorilisus - tegemist oleks justkui vääramatu jõuga. Millega muuga kui armastusega saab põhjendada müsteeriumi, et jätkatakse suunal ja meediumiga, mis pakub kunstiväljal maalinärvita kriitikutele pinget vaid siis, kui kuraatorid selle mingisse teemapaketti paigutavad. Armastusega loodu avaneb vaid armastajale.

Teisipäeval 29. märtsil kell 16.00 avab Rait Rosin Jakobi galeriis isikunäituse „Ebapolendi olendid“. Näitus jääb avatuks 22. aprillini ja on külastatav teisipäevast reedeni 13-18. Viimase aasta jooksul valminud Rait Rosina maalidest leiab tõlgendusi animaalsest algupärast, mida vahel väidetavalt kogetakse läbi määratult tervikliku ühtsustunde. Rosin esitab Jakobi galerii näitusetööde kesksena küsimuse: mis tingib inimeses animaalsuse kohalolu ja miks see maagilisena võetav seisund näib tegelikkusega arvestamise võimet pigem pärssivat?  Juhul kui tegu on mõistuse enda tööviljaga, juhindub asiste tegevuste koordineerimisele toetuv mõtlemine pigem loogilistest operatsioonidest. Kujutamine ja kujutavale tähenduse omistamine ratsionaliseerivat mõistusele päriselt mitte alluvaid episoode, hetki ja muljeid. Seega valitseb tegelikkuse ja kunstilises võtmes kujutatu vahel kompleksne, mittelineaarne seos.