Üritused

5–28 November 2021 Opening 4 Nov 2021, 6–8 pm Laura Põld

Kui esimesed eesti kunstnikud eelmise sajandi alguses Caprile jõudsid, siis polnud rootsi doktori Axel Munthe Villa San Michele valmis ja raamat villa loomisest veel Caprile maailmakuulsust kogunud. Rahvusromantilist Ants Laikmaad võlus Capri ürgne loodus ja Konrad Mägi oli võlutud saare kubistlikust ehituskunstist. Ado Vabbe joonistustest ning akvarellidest aga terendab noore kunstniku kaemus astuda abstraktsionismi paljutõotavale teele.   Vabbe oli 1910. aastal küll esimene eesti kunstnik Capril, aga tema hilisem looming Caprilt leitut enam ei peegelda.

Laupäevast, 13. novembrist on Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis avatud Henri Hüti isikunäitus „Põhjuseta tagajärjed”.   Näitus koosneb erinevatest misanstseenidest, mille järjekord on ruumis kindlaks määratud. On valgus, on vari. On allikad, on vaatemängulisus. Kas nimetatud üksuste vahel peab eksisteerima loogiline seos? Kas kõik, mis ühtviisi paistab, selline ka on?  Ka Kuu peegeldab valgust nagu see oleks ta enda oma...    Lavastud ruum võimaldab külastajal kogeda põhjuste ja tagajärgede seostest pääsemise seisundeid ning arusaamise ülehindamise järgseid hetki.

Laupäevast, 13. novembrist on Tartu Kunstimaja väikeses saalis avatud Kristen Rästa isikunäitus „Kuskil teisel pool vikerkaart II”.   Näitus on edasiarendus samanimelisest isiknäitusest ning neid siduvaks teemaks on „neljanda seina lõhkumine” kunstiteoste tehniliste struktuuride võimendamise ehk kunsti kui eksponaadi demüstifitseerimise abil. Skulpturaalsed ja maalilised kunstiteosed ning ready-made esemed jäljendavad nii looduslikke elemente kui tehislikult loodud keskkondi seades kahtluse alla selle, kui hästi me maailma tajuda suudame. Tegelikkuses puutume kokku vaid üheselt mõistetavate kokkuleppeliste terminite ja visuaalse keelega, mis maailma omadusi ainult kirjeldavad.   Installatsiooni saatev videoteos kujutab visuaalset teadet tuleviku minale, mis on loodud käimasoleva kliimakriisi ning ülemaailmse pandeemia esimeste kuude ajal.

05.11.–23.11.2021   Alates reedest, 5. novenbrist saab HOP galeriis vaadata keraamik Piret Kändleri näitust „Tetris ja kaledoskoop“.   Näitusel eksponeeritud tööde loomisel on olnud ajendiks juhuslikkus, mäng, muutumine.   Kunstnik on keraamiliste seinaplaatide tegemisel kasutanud kipsvorme, kollektsiooni mis koosneb 64 osast. Valades portselani vormidele on tulemus alati erinev – TETRIS.   Töö teine osa KALEIDOSKOOP tekkis vastupidiselt eelmisele, kindla korra ja vormi valatud motiivide identsuse põhimõttel. Detailid, mille kokku panemiseks tekkis lõputuid võimalusi.

Näituse eesmärgiks on uurida erinevaid viise, kuidas inimene tajub teda ümbritseva põhiolemust, tuuma. Olemus on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks. Kuidas selleni jõuda ja kas üldse jõuab?    Ajal, kui meil on palju vabadusi ja ka järjest rohkem piiranguid, on inimesed hakanud tegema rohkem teadlikke valikuid oma keskkonnaga suhestumiseks.    Kuidas me teeme neid valikuid?    Näitus on avatud 2.–30.11.2021.   Lisainfo: Türi kultuurikeskus E-post: info.kultuur@tyri.ee Tel:+372 387 8248 Türi linn, Hariduse tänav 1 E–N 10.00–19.00 R, L 10.00–15.00

Kolmapäeval, 3. novembril kell 17 avatakse Physicumi (W. Ostwaldi 1 Tartu) galeriis Vicente Ricardo Martínez Romaguera maalide näitus „Elu värv“. Näitus jääb avatuks 30. novembrini ja on vaadatav tööpäevadel 9-19.   Avamisel osalemiseks on vajalik kehtiva vaktsineerimispassi või -tõendi või kehtiva COVID-19 haiguse läbipõdemise tõendi esitamine koos isikut tõendava dokumendiga. Näituse külastamisel on kohustuslik meditsiinilise maski kandmine. Nõudmised võivad muutuda seoses TÜ õppehoonetes kehtiva korra muutustega.   Vicente Ricardo Martínez Romaguera (50) on Valenciast pärit hispaania kunstnik, kes aga alates aastast 2015 on oma perega elanud Tartus.  Tal on olnud neli näitust Valencias ja kaks Tartus. Vicente Ricardo Martínez Romaguera: „Juba väga noorelt, 6 -aastaselt, tegin oma esimesed sammud paberi ja pliiatsiga joonistades.

Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis on 4. novembrist avatud Kristel Schwede näitus „Ala / À la“. Näituse alapealkiri on „Näilised territooriumid“.   Näitus „Ala / À la“ kaardistab fotograafia ja maalikunsti kokkupuutepunkte ning erinevaid teemasid ja meelolusid läbi ühiste vormistusmaterjalide ja koloriidi.   Kastellaanimaja galerii neli ruumi on kunstnik kujundanud aladeks, kus toimub visuaalne mõttevahetus talle südamelähedastel teemadel. „Need on loovinimese valge lehe hirmud ning selle ületamisega kaasnev vabadus ja rahulolu („Tiivasirutus“) ning kunstinäituste ja -messide ajaliselt põgus, kuid tähendustelt laetud olemus („See kõik on hetkeks“),“ sõnas kunstnik Kristel Schwede. „Mil viisil mõjutab meie meeli ümbritsev argiühislooming või kunstniku poolt valitud meedium oma sõnumi edasiandmiseks („Silmab“)?

2.-26. novembrini on Tartu Lastekunstikooli Jakobi galeriis avatud Enn Tegova juubelinäitus „Kõrvutamine“.   Enn Tegova ei vaja kunstihuvilisele tartlasele tutvustamist. Ta alustas 60-ndatel legendaarses rühmituses Visarid ning rühmituse Para 89 peamise liikmena on tema sürrealismihõnguline stiil võnkunud hüperrealismist poolabstraktsete vormimängudeni. „Oma tööde puhul olen üritanud vältida nö käekirja, et mind ei saaks nii lihtsalt mu endaga kõrvutada. Kardan olla halturtsik ja mittekunstnik.  Ei taha teha pilte meeldimise ja müügi pärast. Kahjuks on siiski nii mõnedki pildid ära ostetud. Midagi olen ma valesti teinud. Mittekunst, kui ostavad. Järelikult.“, arvab Enn   Alati on tema töödes peidus vigurdavaid viited kunstiajaloole.

22.10-10.12 on Narva Keskraamatukogus avatud Helje Eelma illustratsioonide näitus. Näitusel on eksponeeritud akvarellid, mis valmisid Ain Raali, Mikk Sarve ja Kristel Vilbaste raamatute „Eesti ravimtaimed“ kolmele osale (kirjastus Varrak, 2018, 2019 ja 2020). Autor ütleb, et olles aastaid töötanud peamiselt arvutiga, oli pakkumine vahelduseks sedavõrd ahvatlev, et nõustumine ei nõudnud pikka mõtlemisaega. Taimi sai joonistatud ja akvarellitud esimesse raamatusse 80, teise 40 ja kolmandasse 30, kokku 150 taime. Näitus on tänaseks olnud eksponeeritud juba mitmes Eestimaa paigas, Narva on näituse kaheksas eksponeerimispaik.   Helje Eelma on Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Kujundus graafikute Liidu ja Eesti Disainerite Liidu liige. Ta on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (Eesti Kunstiakadeemia) aastal 1983 graafilise disainerina ja sellest alates tegelenud põhiliselt trükiste, sealhulgas raamatute kujundamisega. 2011.