Üritused

Alates 1. juunist 2022 on Paide Muusika- ja Teatrimaja Avatud Galeriis kogetav Gerda Nurga ja Kaisa Maasiku heliinstallatsioon „Sirgjoone kestev paindumine“. Kunstnikud jälgivad näitusel sotsiaalsust kui eraldiseisvat ringlevat nähtust.  Kõrvaklappidest kostuva kuuldemängu keskmes on neli inimest, kelle teed otseselt või kaudselt ristuvad, rõhk on sealjuures üksteise maneeride teadvustamata ülevõtmisel. Fiktiivsetel karakteritel baseeruv lugu kulgeb läbi nihestatud korduse, jõudes lõpuga tagasi alguspunkti. Kord eristatavate isikute piirjooned ühinevad ning hargnevad siis taas omaette üksusteks.  Näitus jääb Paide Muusika- ja Teatrimaja Avatud Galeriisse üles septembri lõpuni ja on huvilistele tasuta. Lisainfo:  Avatud Galerii Paide Muusika- ja Teatrimaja Tel: +372 5559 2094 E-post: mariliis.peterson@pamt.ee Pärnu 18, 72712 Paide

Esmaspäeval, 6. juunil kell 18.00 esitletakse EKA fuajee lohus Kadri Mälgu raamatut „Õpetaja“. Raamatus meenutab ehtekunstnik ja EKA professor Kadri Mälk oma õpetajat, Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti emeriitprofessorit Leili Kuldkeppi (1931–2008) ja tema eripalgelisi õpetamismeetodeid. Raamatu toimetas kaante vahele Kai Lobjakas ja kujundas Jaanus Samma. Esitlusel avavad Kuldkepi rolli ja raamatu taustu rektor Mart Kalm, professor Krista Kodres ja Kai Lobjakas. Fotol: Leili Kuldkepp. Hingekuju. Inimlik tõde Rinnaehe. Mammutiluu, hõbe, kuld. 2006

29. septembrist 30. oktoobrini toimub 8. Artishoki biennaal, mis kannab pealkirja „Taimed kui tunnistajad“. Selle kaasaegse kunsti sündmuse teemakäsitlus tõukub asukohast, milleks on esmakordselt Tallinna Botaanikaaed. Tuues kokku kunstnikud ja kriitikud loomevaldkondade üleselt – kujutava, etenduskunsti ja arhitektuuri erialadelt – saab botaanikaaiast biennaali perioodiks ühine õppimise ja ümberõppimise paik.  8. Artishoki biennaali kuraatori Ann Mirjam Vaikla sõnul viitab pealkiri „Taimed kui tunnistajad“ teaduslikult tõestatud võimalusele, et taimedel on teadvus, mis ulatub kaugemale inimtaju piiridest; inimestena oleme harjunud taimi käsitlema pelgalt silmailu ja tarbekaubana. Biennaal kohaspetsiifiliste kunstiteoste kasvulavana omistab botaanilistele isenditele teatava agentsuse, olles tunnistajateks ümberringi toimuvatele protsessidele. 

juuni 3, 2022 - juuni 5, 2022 Sündmus pealkirjaga „Südamlikult suvesse“ on Tarrvi Laamanni kunstiprojekt, kus kunstnik töötab linnaruumis. Eesmärk on lisada tänavapilti vürtsi ja pakkuda avastamisrõõmu kõikidele Tallinna Vanalinna Päevade külalistele. Kunstiprojekti idee on tuua kunst ja tolle reaalajas tegemine (live paint/print) stuudiost tänavale, andes sellega hallile Tallinna vanalinna müürile elu, sära ja kaua oodatud suve pidulikkuse. Müürivahe 10 tänavale on paigutatud maalilõuendid ja tegutseb kunstnik, publik saab jälgida ja osaleda ka ise loomeprotsessis.

03.-26.06.2022 Avamine 3.juunil kell 16.00 „Seis! Graafika!“ elustab ülevaatenäituste tava graafikas. Eesti Vabagraafikute Ühenduse korraldatud näitusel osalevad lisaks alaliidu liikmete ka teised graafiliselt mõtlevad kunstnikud. Eestis tegutsevate kunstnike graafikalooming räägib näitusel oma staatilist kahemõõtmelist lugu. Teemavalik on vaba ehk just see, mis graafikuid praegu looma paneb, inspireerib ja puudutab – ikka selleks, et kaardistada tegelikku graafika seisu. Eri vanuses loojad, erinevad tehnikad ja erinevad kontseptsioonid tasakaalustamas üksteist vaikivast dialoogis. Need sõnumid segunevad vastamisi seistes uuteks narratiivideks, muteerudes uuteks ideoloogiateks. Lähenevad koolkondlikud vastasseisud, võttes teineteiselt midagi üle.

Eesti Kunstnike Liidu menukas aastanäitus toimub Tallinna Kunstihoones ja Kunstihoone galeriis Vabaduse väljakul seekord 20. juunist kuni 14. augustini. Näha saab viimase aasta jooksul valminud kunsti läbilõiget. Olete oodatud näituse avamisele pühapäeval, 19. juunil kell 15!

Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu galeriis on eksponeeritud kuue Eesti professionaalse köitekunstniku – Tähti Roostalu, Tiia Eikholmi, Rene Haljasmäe, Sirje Kriisa, Lennart Männi ja Tulvi-Hanneli Turo loodud köited teosest „Olev Soans. Eesti kultuuriloolised kaardid“. Teos annab ülevaate Olev Soansi käe all valminud mahuka kaardikogu 39 graafilisest kaardist, mida köitekunstnikud on omapoolsete kunstiliste interpretatsioonidega veelgi väärindanud. Sama köitekunstnike meeskond pälvis 2020. aastal Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia rahvusvahelise köitekunstinäituse “Scripta manent VI” korralduse eest. Näituse idee ja kontseptsioon on Tähti Roostalult avaldamaks austust Olev Soansi meisterlikule graafikutööle ja Eesti professionaalsele köitekunstile. Ühtlasi tähistab Tähti Roostalu näitusega „Eesti kultuuriloolised kaardid“ oma 60. juubelit.

Kolmapäeval, 1. juunil 2022 kell 18.00 avab Riin Maide Hobusepea galeriis isiknäituse „Silm nagu seletaks“. Näitus jääb avatuks 27. juunini 2022. Kilesse kaetud aknad ja tellingud märgivad tavaliselt millegi uue või värske peatset ilmumist tänavapilti. Sarnaselt eesriidele tähistavad need teatavat ootust ning ununevad vaadete kõrval, mida nad sisse juhatavad. „Silm nagu seletaks“ on hommage unustatud arhitektuurile. Kujutades hapraid linnaruumilisi nähtusi, konstruktsiooni ja karkassi, püüab kunstnik ajutist venitada lõppematult pikaks.

Teisipäeval, 31. mail 2022 kell 17.00 avavad Sirja-Liisa Eelma ja Tiina Sarapu Draakoni galeriis ühisnäituse „Must peegel“. Näitus jääb avatuks 25. juunini 2022. Must pind neelab valgust ja värve, seda vaadates saab näha lõpmatusse, teadmatusse, üksindususse ja kaitsvasse sumedusse. Peegel ulatab otsekohese tõe. Oht jääda lõksu peegeldustesse ja peegelduste peegeldustesse on sama suur kui kiusatus puudutada nutiseadme kustunud ekraani, et avada hoopis muud maailmad. Prantsuse 17. sajandi maastikumaalija Claude Lorrain’i poolt kasutusele võetud must peegel toimib optilise abivahendina. Võrreldes kirka peegliga on selle pilt üldistatum ja detailid peidetud. Must peegelpind toob esile hele-tumeduse ja vähendab värvitoonide intensiivsust.

Vestlus toimub 2. juunil kell 17. Peeter Laurits kutsus oma Vaal galerii näitusele „Pühad kümblused“ külla kunstnikust disaineri Urmas Lüüsi ja kunstiteadlase Aleksander Metsamärdi, et üheskoos sukelduda jäälindudena allilma ja vaadata, mida toredat seal leida on. Seekord me ei intervjueeri ühte kunstnikku, vaid vahetame üheskoos mõtteid.