Üritused

Kolmapäeval, 1. detsembril kell 18 avaneb Vaal galeriis Raul Rajangu näitus “iCANT BREATHE. BREATHING OURSELVES TO DEATH. DESPIRATION SHOW IN 3 MIXES”.   Avamisel toimub Kadri Sireli (EE) ja Andrea van der Kuili (LAV) performance “dis-ease, please” ning tuur näituse kuraatori ja produtsendi Kalev Rajanguga.   Raul Rajangu hingamisharjutused koodiga iCANT BREATHE panevad õhku ahmima, hingeldamisruumi peaaegu ei jäägi. Vaal galeriist on saanud psühhootiline hüpo- ja hüperventilatsiooni ala, kus peapööritus on vähim, millega vaataja peab arvestama. Sest meist ongi saanud iseendi Teine, kellele tulebki põlv igaveseks kõri peale suruda. Ja meie juba ei halasta! Kogu meie kultuur lämbub, koriseb ja anub. Rajangu patoanatoomiline täpsus režiimi analüüsimisel ei jäta kahtlustki, mis tuuled puhumas on, lõiked oma absoluutses puhtuses on ühteaegu õudsed ja lummavad.

WIELSi kunstikeskuse projektiruumis avatakse 1. detsembril kell 18 Tõnis Saadoja näitus „September, oktoober, ...“.   Näitusel on väljas kuus õlimaali, mis moodustavad suurema osa hetkel töös olevast maaliseeriast „September, oktoober, ...“. Kaks neist on Eesti publikule tuttavad 2020. aastast, mil need olid väljas Tallinna Kunstihoone näitusel „Olgu te hoitud ja armastatud“.

Alates reedest, 26. novenbrist saab HOP galeriis vaadata ehtekunstnik Hanna-Maria Vanaküla näitust “I SPY WITH MY EYE”.   “I SPY WITH MY EYE” on ehtekunstnik Hanna-Maria Vanaküla loodud ehtemäng mis kutsub oma silmaga otsima ja vaatama.   Subjektiivne tunnetus on indiviidi kõige reaalsem reaalsus. Mida ja kuidas me näeme, on mõjutatud sellest, mida oleme varasemalt kogenud ja näinud. Füüsilise nägemise kogemus on alati subjektiivne. Vahel on see, mida me näeme ning tajume ja mida me teame, omavahel vastuolus. Silmanägemise illusoorsus näitab, kui võimekas on meie aju ja nägemissüsteem.

Ootame teid laupäeval 04.12. kell 19:00 Tallinnas Kirjanike Maja musta laega saali, kus toimub Jaanika Peerna raamatu „Liustike Eleegiad / Glacier Elegies“ esitlus ja autoriõhtu. Jaanika Peernaga vestlevad Külliki Tõnisson ja Helo Laatspera.   Autoriõhtul avatakse näituseformaadi „Ühe teose näitus“ raames Kirjanike Maja musta laega saalis Jaanika Peerna skulpturaalne teos „Sula üksindus / The Solitude of Thawing“.    Raamatust:  Raamat Glacier Elegies süüvib esseede, teoste ja performance’ide jäädvustuste ning kunstniku enda sõnade kaudu Jaanika Peerna märgilise tähendusega loomingusse.    Suure osa Jaanika Peerna hiljutisest loomingust moodustab järelehüüe kaduvatele liustikele ja looduslikule jääle. Selle raamatu fookuses on tema kestev projekt Liustiku Eleegia / Glacier Elegy.

01.11-31.12.2021   Kersti Karu: Minu väike näitus „Taldrikute lugu“ ARS Tarbekunstigaleriis annab ülevaate erinevatel aegadel tehtud dekoratiivsetest taldrikutest, mis mul alles on. Võib öelda, et igal neist on ka oma lugu - mõte, idee või tunne, mida olen püüdnud keraamilistel taldrikutel edasi anda kujutatud pildi ning glasuuride ja keraamikavärvide abil. Osad neist moodustavad sarnase temaatikaga gruppe, nagu näiteks vikerkaarega taldrikud või ammused skrafiito tehnikas taldrikud „Kahekesi“.   Käesolev näitus tähistab 50 aastat ARSis töötamist keraamikuna, alates 1971 a. kunstnik-tehnoloogina, hiljem autoritiraazi kunstnikuna ja alates 2003 a. vabakutselise keraamikuna.

Kolmapäevast, 24. novembrist on Hobusepea galeriis avatud Kaisa Maasiku isiknäitus „Külm ja kuum“. Näitus jääb avatuks 13. detsembrini 2021.   Inglisekeelne ütlus Blow Hot and Cold (otsetõlkes „kuuma ja külma puhuma“) väljendab ambivalentsust, isiku kahe seisundi vahel pendeldamist. Näituse „Külm ja kuum” teostes käsitleb kunstnik emotsioonide (vaheldumise) kujutamist. Keeleti kipuvad meeleolu edasiandvad väljendid vastuolulisi värvusi kaasama, näiteks on eesti keeles ütlus „vihast siniseks minema“ ning inglise keeles sama emotsiooni väljendamiseks „see red“ (tõlgituna „punast nägema“), samas muututakse mõlemas keeles kadedusest roheliseks. Ka uurimuslikult on kinnitust saadud, et inimnägu vahetab   emotsioonist olenevalt alatoone (Benitez-Quiroz, F., Srinivasan, R., Martinez, A. M.

Urmas Vaino akrüülmaalid Kuremaa mõisa lossis. Avatud kuni 7. detsember.   Lisainfo: Kuremaa loss Tel: +372 502 7541 E-post: tiina@kuremaaloss.ee Lossi 1, Kuremaa, Estonia, 48445 T–R 11.00–15.00

Alates kolmapäevast, 24. novembrist 2021 on Draakoni galeriis avatud Gloria Hao & Madlen Hirtentreu ühisnäitus „Kaotatud tuleviku figuur. Oh vilista, mu sõber, ja ma tulen su juurde“. Näitus jääb avatuks 11. detsembrini 2021.    l   Pärast aastatepikkust isolatsiooni väljub eakas Nunn kloostrist. Võimalik, et ta on missioonil. Teel kohtub ta kahe võõraga. Mida mõtleb ja näeb kloostriseintest väljaspool olevast maailmast see, kes on aastaid elanud ühes religioosses utoopias? Millised on need kahtlused, millega ta silmitsi seisab ning mida saab ta kahe võõraga jagada?   Tänases ühiskonnas esindab Nunn mitmeid alternatiivseid väärtusi. Kui ta samaaegselt oleks sajandeid tagasi olnud väärtuste osas eeskuju.

UUSNAIVISM 26.11.2021 - 4.01.2022 Näituse avamine: 25.11.2021 kell 17.00 Näituse kuraator Vilen Künnapu Näituse kujundajad  Karl Kristjan Nagel, Tiiu Rebane Uusnaivism on kaasaegne kunstivool, mis vastab meie muutuva aja vibratsioonidele. Ajal, mil kõik on läbipaistev ja valetamine ning kavaldamine on peaaegu võimatu, on naiivsus ja lapsemeelsus see relv, millega saavutatakse ühtsus kosmilise tervikuga. Kui moodsa kunsti ajalugu sisaldab nimesid nagu Henri Rousseau, Giorgio de Chirico, Carlo Carra jt, kellede naiivsus on väljaspool kahtlust, siis tegelikult on naivismi elemente ka konstruktivismis, sürrealismis ja pop-kunstis.

A-Galerii SEIFIS ja Pika tänava AKENDEL avaneb 1. detsembril eesti ehtekunstnike aastat kokku võttev näitus-müük „Mikromaailmad“. Näitus on üleval 10. jaanuarini 2022. Ootame näituse avamisele1. detsembril, kell 18:00 A-Galeriis.   Mikroskoopiline 10–8 m suurune olend on suutnud tervet inimkonda kahe aasta jooksul oma hirmuvalitsuse all hoida. Kui eelmine aasta möödus kaootiliselt koroonalainetes hulpides, siis sel aastal hakkas elu ja optimism vaikselt taas tärkama. Käesolev aasta on möödunud küll tormilise kiirusega, nii et millestki kinni pole õieti võttagi, aga ehk millestki siiski? Missuguseks kujunesid ehtekunstnike isiklikud mikromaailmad? Mis olid reaalsuse eredaimad killud, millest võeti kinni ja painutati oma äranägemise järgi?   Nüüd, kus esialgne jahmatus juba maha raputatud ja muutuva maailmaga harjutud, on veelgi huvitavam jälgida, mislaadi looming säärastest oludest tõukub. Milline arengurakurss on sees?