Üritused

Aset leidis Igor Gordini „Ideaalmaailmade“ avamine.   Gordin on Eesti graafik ja maalikunstnik. Eesti Kunstnike Liidu liige, Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige ja Narva kunstiühingu Vestervalli liige.   Väga võimsad ja sügavad tööd, mis sõna otseses mõttes alles sündisid ja esmakordselt vaataja ette ilmusid. Tundmatu kunstnik Eduard Zentsik esines kolleegi ja innustaja näituse kuraatorina. Fotod näituse avamisest.   Juba võib kuulda hulgaliselt suurepäraseid tunnustussõnu. Loomulikult on see nii riigis kui regioonis väljapaistva mastaabiga sündmus. Autor elas ja töötas palju aastaid põranda all, aga näitus sai kauaoodatuks.

Eesti sünnipäevanädalal korraldab Keraamikakeskus  ARS tarbekunstigaleriis näituse „Vaas“.   Vaasinäitusel osaleb oma töödega 32 keraamikakunstnikku: Kersti Karu, Ülle Rajasalu, Jane Paadimeister, Annika Teder, Õnne Õunap, Marit Ditmann, Külli Kõiv, Liis Selder, Anne Türn, Aino Saan, Merike Hallik, Kaie Pungas, Kärt Seppel, Urmas Puhkan, Viive Väljaots, Kadri Jäätma, Mirjam Kustov, Aigi Orav, Karin Kalman, Ann Nurga, Anne Pärtna, Kersti Laanmaa, Maarika Saareleht, Jarõna Ilo, Reeli Haamer, Dagmar Martin, Jaana Kormašov, Eva Berg, Mare Vichmann, Maarja Tänav, Marget Tafel-Vahtra, Georg Bogatkin   Näitus „ Vaas “ on avatud 22. veebruar–25.

Mulgimaa pealinnast Abja-Paluojast sai aastaks soome-ugri kultuuripealinn 2021 25 miljonile soome-ugri keelte kõnelejale.   „Soome-ugri kultuuripealinn 2021” sündmuse raames Abja-Paluojas on esindatud Eestis tegutseva udmurdi maalikunstniku Stanislav Antipovi maalinäitus „Soome-ugri rahvaste eluhetked”   Udmurdi päritolu maalikunstnik Stanislav Antipov sündis 1976. aastal Udmurdimaal Ižkaris (Iževskis). Seal lõpetas  Udmurdi Riikliku Ülikooli kunstipedagoogika erialal ning  hiljem omandas Tallinna Ülikoolis kunstiteaduse magistrikraadi.

Alates laupäevast, 27. veebruarist on Tartu Kunstimaja väikeses saalis avatud Kagu-Eesti keraamikute ühisnäitus „Rutiin või rituaal?”.   Käsitöökeraamika – mõnus ja intiimne, muudab igapäevase koduse rutiini justkui meeliköitvaks rituaaliks. Söömine-joomine on igapäevased tegevused ning iga päev kasutatavad nõud peavad olema käepärased ja nauditavad. Mõtestatud, meile tähtsad ja meie nägu. Samuti on keraamiku tööprotsessis koht nii rutiinil kui rituaalil. Loomisrõõm on disaini lahutamatu osa.   Vähem oluline pole ka see kultuuriruum, kust keraamika on välja kasvanud ja millist visuaalset lugu tarbeesemed meile jutustavad. Eesti Kunstiakadeemia keraamikaosakonna emeriitprofessor Leo Rohlin on öelnud: „Hea tarbevorm, olgu selleks siis tarbenõu või vaas väärib samasugust lugupidamist nagu vabakunsti piirimail hõljuv taies.

23.02.-20.03.2021 Pärnu Linnagalerii Kunstnike maja   „Küsimus on väikestes asjades, millest kasvavad suured. Inimene on tundeolend. Ta näeb ja tunnetab maailma muljetena, irdlõikudena, mida peab terviklikuks tõeluseks. Ta suurendab asju ja pisendab neid. Ei jäta midagi endiseks. Inimene tõlgendab maailma sümbolitena ja laseb end mõjutada enese poolt välja mõeldud tähendustest. Sageli tajub ta neid märke füüsiliselt, oma kehaga. Tõhusaimad muutumisvahendid on inimeses peidus.

Neljapäevast, 25. veebruarist 2021 on Hobusepea galeriis avatud Ann Pajuvälja & Misa Asanuma ühisnäitus „Kevad ekspress“. Näitus jääb avatuks 15. märtsini 2021.   Põimides omavahel joonistust, keraamikat, betoontooteid ja leidobjekte, moodustab väljapanek uitava jutustuse mujal olemise igatsusest ja fiktiivsete maailmade loomisest oma igapäeva.

Reedest, 26. veebruarist on Kõrgema Kunstikooli Pallas galeriis Pallas avatud Läti fotokunstnike Evita Goze, Vika Eksta, Kristine Madjare ja Diana Tamane väljapanek „Nagu tema seda näeb“.   Koroonaviiruse levikuohu tõttu ei toimu galeriis näituse avamist.   Näitus „Nagu tema seda näeb“ toob kokku nelja samast põlvkonnast Läti kunstniku teosed, mis kujutavad, õõnestavad ja taasesitavad maskuliinsust fotograafia ja filmimeediumi kaudu. Läbi kunsti- ja fotograafiaajaloo on peamiselt ainult ühel soopoolel olnud privileeg teist vaadelda ja kujutada. See näitus keerab aga objektiivi ümber ning annab hääle neljale naiskunstnikule: Vika Ekstale, Evita Gozele, Kristine Madjarele ja Diana Tamanele. „Nagu tema seda näeb“ vaatleb, kuidas maskuliinsust praegusel ajal sotsiaalselt konstrueeritakse, õpetatakse ja esitatakse, mõtestades seda kui voolavat, aja jooksul ning kultuuriti muutuvat ideed, mitte kui kindlat omaduste komplekti.

Merike Halliku isiknäitus „Rütm“ 22. 02.–25. 04. 2021 ARS Tarbekunstigaleriis   Rütm on looduses jälgitav nähtuste kordumine, liikumine.

Teisipäevast, 23. veebruarist 2021 on Draakoni galeriis avatud Raul Kelleri isiknäitus „Ideaalmaaillmad“. Näitus jääb avatuks 13. märtsini 2021.   Draakoni galeriis eksponeeritav installatsioon esitab kolmest sarnasest näituse-komplektist koosnevat ja nelja kuu vältel, oktoobrist 2020–jaanuarini 2021, inimeste kodudes ringelnud rändnäitust. Komplektid on teostatud analoogfotograafias tuntud kontaktkoopia printsiibil kesk- ja suureformaadilistest negatiividest, mis magnetalusele liimituna toimivad külmkapimagnetitena. Igaüks, kelleni näitusekomplekt jõudis, sai võimaluse eksponeerida kodus vabalt valitud pildikogumit ja kuulata väikesest kaasaskantavast kõlarist näituse jaoks loodud helifooni. Lisaks oli igal osalejal võimalus kaasapandud ühekordse mustvalge fotoaparaadiga teha üks näituseteemaline foto.

Rüki galeriis avatakse laupäeval, 20. veebruaril Mark Raidpere näitus „Kaugekõne“. Kunstnik esitleb Viljandis videoinstallatsiooni „After/Ahead“ (2017) ning kahte uut fotoseeriat, neist üks valminud koostöös Tiiu Suviga.   Koroonaviiruse jätkuva leviku tõttu Eestis ei toimu näituse pidulikku avamist. Galerii uksed avatakse külastajatele laupäeval, 20. veebruaril kell 11 hommikul.    Mark Raidpere: „Mõtlen elamise ruumist, mis on täidetud tahtmiste ja lootuse, elu edenemise elevusega. Et jalge all oleks kindel põrand ja seinas aken, millest välja vaadata. Ruum ise on väsinud, täidetud mälestuste ja seoste, ammu tähtsuse kaotanud luhtumiste ja saavutuste, ununevate inimeste kurbuse ja jõuga.