Üritused

Näitusega „Meelesurfar” tähistame kunstniku Andrus Joonase juubelit, kajastame tema viimase 27 aasta loomingulist tegevust ning pöörame tähelepanu tema (kunsti) filosoofiale ja maailma tajumisele. Näitusesaalist saab kunstniku isiklik ruum, kus väljas suureformaadilised maalid ja installatsioonid ning palju kriitikat ja tähelepanu saanud performance’id.   AUTORITUURID näitusel 12.02 kell 17.00 ja 13.02 kell 14.00. Autorituuril osalemine sooduspiletiga 3€.   Kogu näitus viitab lõpmatu kunsti protsessile, millega kunstnik kokku puutub ja selle lõpp on seal, kus kunagi oli algus. Kas veerand sajandiga on looja jaoks saabunud uus algus? Või on see lõpp? Väljapanek on pühendatud kunstniku esivanematele, kes rändasid 19. sajandil Tsaari-Venemaa avarustesse otsima Tõotatud Maad ja Valget Laeva.

Eesti Tekstiilikunstnike Liit uuendas väljapanekut ARSi majas   NeLi+1: Ehalill Halliste, Mariann Kallas, Maasike Maasik, Aet Ollisaar ja Erika Tammpere   Eesti Tekstiilikunstnike Liit alustas ARSi majas Stuudio 98 ruumides liidu aastapreemiate nominentide tööde tutvustamist detsembris 2020, veebruaris 2021 avaneb vaatajatele uuendatud ekspositsioon Ehalill Halliste, Mariann Kallase, Maasike Maasiku, Aet Ollisaare ja Erika Tammpere töödest.   Preemia Aasta Tekstiilikunstnik 2019 nominendid olid Ehalill Halliste, Mariann Kallas, Krista Leesi, Eva Mustonen, Aet Ollisaar ja Erika Tammpere, elutöö preemia pälvis Maasike Maasik.   Ehalill Halliste on kunstnik, kes elab ja töötab Kohilas.

ARS Showroomi galeriis 5.–28. veebruar 2021   Mart Vainre maalid koosnevad ehtsast ja jäljendatud värvist. Inimlikke žeste ja nende masinlikke koopiaid kombineerides näitlikustab ta indiviidi enesetaju üleilmse digivõrgustiku ajastul, mis pakub hulgaliselt võimalusi kohalolutunde hägustamiseks.   Vainre on kui rituaalmaalija ja tehnosurfar. Ning rituaalsurfar ja tehnomaalija. Need tegelased on justkui vastandlikud pildiloome meetodid, mille abil loob ta visuaalseid ülekandeid indiviidilt masinale ja vastupidi. Generatiivseid võtteid käsitsi imiteerides jääb tihti ebaselgeks, kas inimene juhib tehnoloogiat või oleme kontrolli kaotamas.   ARS Showroomis näitab ta kaht viimase aasta jooksul valminud maali, mis on veel tööpealkirjadega: Expanding Man Degrading (2020) ja Trippin’ In The Uncanny Valley (2021) ning nende loomisel tekkinud musta materjali.

Galeriis Positiiv on 8.02.-5.03. avatud Dan Mikkini fotonäitus #CARSPOTTING   Dan Mikkini näituse teemaks on autori haigus, võimetus tänaval autodest mööduda ilma neid endaga kaasa võtmata, kasvõi fotona. Igaüks on on märgiline ühel või teisel moel: disainiikoon, kultuurisümbol, uunikum või lihtsalt kohalik nostalgiapill. Kõik fotod on tehtud taskukaamerga ning kasutatud häbitult instagrami filtreid ja formaati.   Autod on Dan Mikkinit võlunud poisipõlvest saadik ja pigem disainiobjektidena. See mis kapoti all toimub, teda väga ei huvita: „Olen suutnud vältida kiusatust neid päris suuruses koguma hakata, leides üsna hästi toimivad asendused. 10. eluaastast olen kogunud automudeleid, mida teen siiamaani, ning pildistanud isendeid, keda eri linnade tänavatel kohtan. Aina kvaliteetsemad telefonikaamerad on pildi formaati muutnud, tillukene objektiiv on alati kaasas.

Aastaid tagasi käis Holger Loodus polaarjoone taga, kus ta vaatles süürlaste teekonda läbi arktilise Venemaa Euroopasse. Sellest mäkketõusule sarnanevast teekonnast sündis näitus „Teekond maailma lõppu“ (Tallinna Kunstihoone galeriis, 09.09. – 08.10.2017). Nüüdseks on toonane kogemus omandanud kindlad kontuurid ja esile on kerkinud kõrge, astanguliste nõlvadega inimtekkeline mägi, mis sarnaneb purgatooriumile.   „Taasluues neid vanu nõlvakuid“ kujutab protsessi, kus ajaloost tuntud nägemuslik universumi kuvand demüstifitseerub ja muutub massidele suunatud produktiks. Näitusel on kasutatud itaalia luuletaja Dante Alighieri poolt 14. sajandi alguses loodud purgatooriumi mäe motiivi, mida kunstnik oma pilgu läbi kaasajastab. Holger Looduse eesmärgiks on vaadelda, kuidas müstilisest objektist kaob selle moraliseeriv sisu, nii et see muutub kergelt vastuvõetavaks atraktiivseks disainiobjektiks.

„Mis asi on armastus?”   Eduard Zentšiki näitus ja kõige uuemad autoritööd. Kaasaegne kunst siin ja praegu. Võime rääkida aktuaalsetest protsessidest või jäädavast. Arvestades valentinipäevaeelset aega on kohane rääkida igavesti aktuaalsel teemal.   Vahel võib tunduda, et armastuse teema on juba äraleierdatud, banaalne ja labane, kuid inimkonna eksisteerimise jooksul on erinevad kunstiliigid puudutanud seda pidevalt. Vaatamata igaühe individuaalsele suhtumisele armastusse, selle eksisteerimise mittetunnistamisest kuni elu mõtteni välja – puudutab see teema igaüht. Kõikidel ajastutel erinevate stiilide ja suundade loojad avavad armastuse briljandi erinevaid tahkusid. Tahkude arv küündib lõpmatuseni ja sellepärast luban endale lisada ka iseenda tahk.   Mida rohkem on juba öeldud, seda raskem on öeldut mitte korrata. Kuid me räägime ju jäädavast.

4.02.-23.02.2021   Alates 4. veebruarist on Hop galeriis avatud Ene Raud-Mägi ja Kristel Maamägi ühisnäitus „Metsikult kosutav eine“.   „Metsikult kosutav eine“ pakub muinasjutulist põgenemist sõbralikku ja lapsemeelsesse maailma, kutsudes ühise laua äärde suhtlema, naerma ja unistama. Mustikavarte ja sambla varjus on mõnus turvaline taas uute ja vanade sõpradega kohtuda. Põimunud mustikavarte vahelt tervitavad meid tuttavlikud lustakad karukesed. Igaüks isemoodi ja oma looga, mida pajatada. Lendleva kergusega hõljuvad võilille ebemed, mis justkui lennutavad unistusi kõrgustesse, kandes endas uue tärkava energia sümbolit. Mõtte pühadus peitub austuses toidu, elu ja oma kaaslaste vastu. Lapsele ei ole einestamine ainult söömine, vaid kogemuste ja emotsioonide vahetamise koht.

Tartu Kunstimuuseumis on 13. veebruarist avatud Eike Epliku näitus „Jagatud territoorium“.   Viiruse levikuohu tõttu pidulikku näituseavamist ei toimu. Näitus on kõigile avatud alates 13. veebruari hommikust.   Viltuse maja esimese korruse ruume täidavad Epliku skulptuurid ja installatsioonid, mida võib vaadelda kui inimest ümbritsevaid looduslikke või psüühilisi maastikke, milles aeg-ajalt viibime. Millises keskkonnas me elame ja kas mõtleme ka neile, kellega oma territooriumit jagame? Või kas me üldse oskame jagada? Tegemist on edasiarendusega eelmise aasta kevadel Kogo galeriis toimunud näitusele „Biomass – kummitus nurgas“, mida saatis Mehis Heinsaare tekst „Elusamus“ (2020).   Eplik kasutab oma loomingus pehmeid materjale ja orgaanilisi vorme, seades neid kõrvuti kõvade ja kõledate elutute materjalidega.

5. veebruaril kell 17 avatakse Exploreri maja seinal (Kai 1, Tallinn) linnaruumi kunstinäituse „Ööpildid“ teine teos: Flo Kasearu „Õigustused“.   Teost saab vaadelda kaugelt, seetõttu palume tulla avamisele hajutatult üle Mere puiestee äärse ala. Flo Kasearu teost on võimalik näha iga päev kell 17 – 22 (nädalavahetustel kuni 23) 5. veebruarist 4. märtsini.   „Õigustused“ on söejoonistuste seeria, mis kujutab reaalselt kasutatud ettekäändeid koduvägivalla õigustamiseks, olgu nendeks arvutimängus surmasaamine või puugihammustus. Sarnast joonistuste seeriat näeb praegu ka Tallinna Kunstihoones Kasearu isikunäitusel “Elust välja lõigatud”. Oma olemuselt on lähisuhtevägivald võimu kuritarvitamine omakasu eesmärgil.

Kokku kümme Aparaaditehase galeriid ning kõrvalasuvas Samelini kompleksis tegutsev Art & Tonic on teist korda otsustanud ühel laupäevaõhtul oma uksed külalistele kauemaks lahti jätta. Samal õhtul on ees mitme uue näituse avamised, kuraatorituurid, ühismaalimised ja ühe-õhtu-baarid. Hoovis loovad meeleolu elav tuli, Peninuki glögi, diskokuul ning Kogo galeriis ja hoovis mängib plaate DJ Erki Pruul. Uuendusena toimuvad kõiki galeriisid läbivad tuurid, mida viib läbi galerist Stella Mõttus. Tuurid algavad kell 18.00 ja 20.00 ning nendel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine aadressil ekskursioon@aparaaditehas.ee.