Üritused

30. jaanuaril avatakse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis Tiina Sarapu näitus „Saladuste tuba”, mis peidab endas ideaalilähedast vaatega töötuba.    Tiina Sarapu näitus on järjekorras kolmas sarjast „Tuba“, mille jaoks Sarapu loob galeriisse tervikliku töötoa keskkonna. Samas on see ka tundlikult kujundatud õhuline ruum, kus Sarapu loominguga põimuvad kokku kunstniku lemmikteosed muuseumikogust ja tema jaoks erilised esemed mujalt. Hallid, poolavatud klaasid vitriinide ja kastide ees filtreerivad osaliselt vaadet teostele, samal ajal pakkudes läbi kunstniku tehtud koolutuste, graveeringute ja halli looritatud oleku uut perspektiivi ning mõtteainet. Selles „saladuste toas“ on valgust, piisavalt aega ja ruumi.   „Mind huvitab ruum, huvitab keskkond; huvitab, et oleks vaba ruumi. Tunnen naudingut, kui saan jälgida valguse liikumist ruumis.

Olete oodatud Tõnis Paberiti näitusele „Maria II“ Vabaduse galeriis. Näitus on avatud kuni 10. veebruarini.    Tõnis Paberit on Tartu kunstnik, nii mõneski mõttes ülikoolilinna ja ka kunagise Pallase vaimsuse kandja. Ta omandas kunstihariduse küll Tallinna kunstiakadeemias (tollane Eesti Riiklik Kunstiinstituut), aasta enne kunstiinstituuti astumist, aastatel 1971.-1972 õppis Paberit Tartu ülikoolis psühholoogiat. Kuid juba varemgi oli ta nii-öelda Tartu kultuuri sees, sest Elva keskkoolis õpetasid luuletaja Ain Kaalep ja kirjandusteadlane Karl Muru. Tõnis Paberiti onu oli Tartu skulptor Juhan Paberit. Tõnis Paberit õpetab skulptuuri Tartu kõrgemas kunstikoolis Pallas, aga ta on andnud oma teadmisi edasi ka Tartu ülikooli maaliosakonnas ja Konrad Mäe nimelises maalistuudios.  

Alates 05.novembrist 2020 on Meistrite Hoovi galeriis avatud Eesti Metallikunstnike Liidu aastanäitus „Peegel“.   Seekord näitavad oma loomingut 26 autorit kokku 54 tööga. Esinevad Mari Pärtelpoeg, Riin Somelar, Tamara Sergijenko, Alo-Allar Altmets, Ilona Treiman, Ülle Voosalu, Ülle Kõuts, Viktorija Lillemets, Kadi Kübarsepp, Kertu Vellerind, Andrei Balaśov, Kairi Sirendi, Caius Kull, Keesi Kapsta, Aino Kapsta, Margit Paulin, Krista Lehari, Anne Roolaht, Jaan Pärn, Harvi Varkki, Krista Laos, Indrek Päi, Merike Balod, Heigo Jelle, Ene Valter ja Anne Reinberg.   Näitus on avatud iga päev 11.00-17.00 ja jääb lahti kuni 31.jaanuarini 2021.   Lisainfo: E-post: info@hoov.ee Meistrite Hoov Vene 6, Tallinn

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum on 20. jaanuarist taas avatud ning trepigaleriis näeb selle nädala lõpuni ehtekunstnik Kadri Mälgu näitust „Buldog“, mis toob vaatajate ette Mälgu viimase viie aasta loomingu.   ETDM-s eksponeeritud kooslust ühendavaks võtmeks on ta valinud buldogi metafoori, kirjeldades koera tasakaaluka ja intelligentse olendina.   „Vajaduse korral kaitseb buldog kõiki. Ta on hästi arenenud huumorimeelega rahulik ja mõtlik loom. Kangekaelne, ent aristokraatlike maneeridega melanhoolik,“ kirjutab Kadri Mälk näituse saatetekstis. „Arvestada tuleb sellega, et teda ei tohi sundida ja ta enne mõtleb, kui tegutseb.“   Näiliselt taltsutatud loomas säilib siiski talle loomuomane metsikus ja silmale nähtamatu, mida ka Mälgu ehtetest pahvakutena õhkub.

Kuidas rääkida vaikides? Kuidas mäletada meenutamata? Linnagaleriis on 22. jaanuarist avatud Maria Valdma isikunäitus „Mälupalee“, kus on väljas kunstniku uusimad portselanist, põletatud ja valgendatud puidust, kullast ning hõbedast ehted. Kuraator on Siim Preiman.   NB! Koroonaviiruse jätkuva leviku tõttu Eestis ei toimu näituse tavapärast pidulikku avamist. Linnagalerii uksed avatakse külastajatele reedel, 22. jaanuaril kell 11 hommikul. Näitus jääb avatuks 28. märtsini.   Erinevalt kujutavast kunstist ei ole ehetel luksust olla kohaspetsiifilised, vaid need peavad suhestuma kõiksuguste rõivaste, isiksuste ja interjööridega. Aga kunstnik on ikka kunstnik ning inspiratsioon, aines ja tööprotsess on sageli sügavalt isiklikud.

Alates laupäevast, 23. jaanuarist on Tartu Kunstimaja väikeses saalis avatud Evi Gailiti, Maris Tuulingu ja Tõnis Kriisa ühisnäitus „Kolmpromiss”.   Varemgi erinevates kooslustes koostööprojekte teinud kahe maalija ja ühe keraamiku ühisnäitus tegeleb peamiselt inimkeha temaatikaga. See on teiste inimeste jaoks kõige väljendusrikkam vormide kogum, millega võib lõputult töötada, ilma et kõik saaks edasi antud või ära öeldud. Kehakeele osa suhtlusest on väidetavalt 70–93%, aga kui kirjaoskamatud me selle lugemisel nii sageli veel oleme.   Autorid lisavad: “Kõik eksponeeritud tööd on valminud umbes aasta jooksul just selle näituse tarvis. Kuna oleme lasknud üksteisel üsna rahulikult omaette toimetada, siis ei soovi me ka vaatajat etteantud tõlgenduste raamidesse suruda. Seega, teoseid lahti ei seleta ja näitusele kasutusjuhendit kaasa ei anna.

Alates 19. jaanuarist on Eduard Vilde muuseumis avatud näitus „Linda Vilde muuseum“.   Näitus on pühendatud Linda Vilde tegevusele iseseisva ajakirjaniku, ühiskonnategelase ja tõlkijana.   „Möödunud aastal täitus Linda Vilde sünnist 140 aastat ning sellega seonduvalt tahtsime rõhutada tema rolli eesti kultuuriloos,“ sõnas Tallinna Kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino. „Sellest ka väike intriig: paariks kuuks muutub Eduard Vilde muuseum hoopis Linda Vilde muuseumiks. Näituse koostas kunstnik Liina Siib, kelle erakordselt süvenenud ja pühendunud uurimise tulemusel saab näitusel Linda Vilde kohta mõndagi uut teada.“   Linda Jürmann oli Eduard Vilde abikaasa, sõber ja teekaaslane alates nende tutvumisest 1904. aastal.

Brit Kikase esimene isiknäitus esitab küsimusi lubatuse ja julguse kohta   Galeriis Positiiv on 18.-29.01.2021 avatud Brit Kikase näitus “Corpora prima”.    “Corpora Prima” ehk esimesed kehad on kunstniku esimene isikunäitus. See on omamoodi uude maailma astumise või piiride kompimise käsitlus, kus graafik Brit Kikas töötab esimest korda ka teise kunstitehnika, analoogfotograafiaga. Kompositsioonina vaadeldavates töödes on korduvust, segadust, kodukootust ja midagi kergelt naiselikku.   Algne idee sündis 2019. aasta lõpus tehtud mustvalge fotolabori katsetustest ning kaasnenud aruteludest. Esile kerkisid küsimused lubatuse ja julguse kohta: mis on liiga palju, mis mitte, kus asub piir? Kas tegu on enesekindluse, rahulolu või ühiskonna, sealhulgas sotsiaalmeedia poolt määratud keeldude trotsimisega?

Neli aastat tagasi Pärnu Linnagalerii poolt ellu kutsutud festival on seadnud eesmärgiks elavdada suvise kuurortlinna talvist kunstielu ning pakkuda mitmekülgset fotokunstielamust arvukate näituste näol suuremal osal Pärnu näitusepindadest - Pärnu Linnagalerii Raekojas, Pärnu Kunstnike Maja, Pärnu Keskraamatukogu, Endla Teater, Pärnu Muuseum, Pärnu Kontserdimaja.   Tänavuse festivali peateemaks on ülemaailmsest pandeemiast inspireeritud termin „võõrandumine“, mida on 20. sajandi suured teoreetikud kasutanud varemgi väga erinevates kontekstides alustades majanduslikust võõrandumisest ja lõpetades indiviidi vaimse võõrandumisega inimkonnast või iseendast. Festivali näitused pakuvad sellele nähtusele erinevaid tõlgendusi. Kogeda saab nii kaasaegsete fotokunstnike nägemusi kui ka tagasivaatavaid pilke ja ajalooliseid fotosid 1944.-1949.

Mis tegelikult toimub suletud uste taga? Miks on tänaval turvalisem kui kodus? Kuidas õigustab oma tegusid iga neljas vägivallatsejast Eesti mees? Kuidas vägivalda enda ümber ära tunda ja selle vastu abi saada?   Tallinna Kunstihoones on valminud meie kaasaegse kunsti ühe olulisema looja Flo Kasearu seni suurim isikunäitus „Elust välja lõigatud“, mis keskendub naiste vastu suunatud koduvägivalla kui ühiskonda lõhkuva ja ränkade mõjudega sotsiaalse probleemi mõtestamisele.   Näitusesaali uksed avatakse publikule 20. jaanuari hommikul kell 11. Pidulik avamissündmus toimub virtuaalselt 27.