Üritused

Olete oodatud reedel, 16. juulil Kai Kaljo kuraatoriprojekti „Kursusekaaslased“ avamisele Vabaduse galeriis kell 17. Näitus on lahti 16.07 – 11.08.2021.   Kai Kaljo astus kunstiakadeemiasse (siis Eesti Riiklik Kunstiinstituut ehk ERKI) maali õppima 1983. aastal. Tollal õpilti maali kuus aastat ning joonistamis- ja maalimistunnid  olid kuus korda nädalas, ka laupäeva hommikul. Neid valmistati millekski, mida iial ei saabunud. Kuraatoriprojektiga „Kursusekaaslased“ mõtiskleb Kaljo oma kursusekaaslaste Silvi Lepparu ja Ove Büttneri kooliaegsete tööde põhjal, milline võiks olla hea maal ja mida tähendab hästi maalima. Ta tahab oma kursusekaaslaste tollaseid töid praegu uuesti näidata, sest nendes on säilinud midagi, mida praegu harva näeb. Maitsed olid muidugi ka tol ajal erinevad, aga selles, mis hästi maalimine on, oldi rohkem ühel meelel, kui ollakse praegu.

Olete oodatud näituse avamisele! M I N I M A L 20.07.-27.09.2021 Avamine 20.juuli, kell 18.00   PILLE ERNESAKS ANDRES KOORT MALL PARIS TIINA TAMMETALU   Minimalism kirjeldab liikumisi erinevates kunstivormides, kus teose eesmärk on paljastada subjekti sisu, olemus või identiteet, kõrvaldades kõik vähemolulised vormid, tunnused või mõisted.

;Joonistatud Põhjamaa. Reindorffist ja Ulasest kaasajani.

Laupäeval, 17. juulil algab suurejooneline Pärnu Kunstinädal, mis tutvustab kunstimaastiku värskemad suundumusi ja Eesti kunsti tippautorite loomingut ning pakub harivat meelelahutust tervele perele. Suvepealinna linnaruum ja rannaala täituvad üheksaks päevaks kunstisündmuste ja enneolematute etteastetega, programmiga on liidetud ka mitmed teised suvised festivalid ja üritused.   Pärnu Kunstinädala peakorraldaja Andra Orni sõnul on suvepealinnas toimuva kunstinädala soov tuua esile ja tugevdada kohalikku kunstiskeenet, elavdada linna kultuurielu ning lähiturismi.

Laupäeval, 17. juulil kell 17:00 avatakse endise Pärnu vangla ruumides Mare Tralla isiknäitus „Enne ja pärast“, mis jääb avatuks juuli lõpuni.   „Enne ja pärast“ on ruumiline installatsioon kuuldemängu, video, fotode ja joonistustega. Näitus viib publiku rännakule kunstniku traumaatilisse lapsepõlve tõstatades küsimusi väärkohtlemisest ja traumast.   Kui me vaatame lapsepõlvefotosid oma perest või sõpradest, siis me ei mõtle sellele, et need võivad kujutada kedagi kas enne või pärast seksuaalse vägivalla kogemust. Näod võivad olla naeratavad, sünged, kurvad, ükskõiksed, kissitavad, vihased, uhked. Ainult siis kui me teame, et selline sündmus on aset leidnud, hakkame otsima märke, mis võiksid sellest kogemusest rääkida, võib-olla me küsime: mida sa tunned, kui sa sellele mõtled? Et neid jälgi nähtavaks, kuuldavaks, aimatavaks teha, loob Mare Tralla audiovisuaalse keskkonna, mis peegeldab tema lapsepõlve ning sellega seotud traumaatilisi kogemusi.

17. juulil kl 16:00 avame Loomelinnaku Väligaleriis Leonhard Lapini näituse. Näitusel eksponeeritakse valikut Lapini 1970-te graafikast.   Avamisel esitletevad oma luulet Jürgen Rooste ja Leonhard Lapini alter-ego Albert Trapež. Näitus jääb üles oktoobrini.   Leonhard Lapinit (1947) nimetatakse Eesti kunstiavangardi elavaks klassikuks: ta on arhitekt, kunstnik, kirjanik, kunsti- ja arhitektuuriteoreetik ning disainer.  Ilmavalgust on näinud ca 200 Lapini teostatud arhitektuuriprojekti, tuhandeid eri tehnikates ja meediates kunstiteoseid ning 24 kunsti- ja arhitektuuriteoreetilist raamatut.

Eesti Instituudi Ungari esinduse toel avati Paul Kuimeti näitus “If Air Can Be Poured Like A Liquid” Budapesti FUGA galeriis, kus eksponeeritakse Kuimeti hiljutist filmi „Materiaalsed aspektid“ ning valitud fotosid seeriast „Tellingute lühiajalugu“. Budapesti näituse avas Eesti suursaadik Ungaris Kristi Karelsohn.   „Materiaalsed aspektid“ on essee-film, mis linastub ühe tundmatu kollaažikunstniku töölaual. Erinevaid materjale, näiteks arhiiviväljavõtteid, ajakirju, raamatuid ja fotosid sirvides esitletakse modernistliku klaasarhitektuuri ajalugu. Filmi lugu algab 1850. aastal, kui kasvuhoonete projekteerija Joseph Paxton sirgeldab ühele paberitükile Kristallpalee kavandi. Film viitab 1980. aastate algul Marshall Bermani kirjeldatud paradoksile, et Nõukogude Liidu ulmekirjanduses ette kujutatud düstoopilised klaaslinnad said tegelikkuseks hoopis teisel pool raudset eesriiet nii-öelda vaba turu tingimustes. Tuntuim näide on Jevgeni Zamjatini 1921.

Aega on aega ei ole Aet Ollisaar ja Madis Liplap galeriis Pallas 15.-31. 07.2021 Näituse avamine 14.07. kell 17.00 - 19.00   Kuidas leida tasakaalu üleliigse ja puuduva vahel? Aet Ollisaar ja Madis Liplap mängivad galeriis Pallas ideede ja ajaga.   Ajaga on keeruline lugu – kord on seda nii palju, et kipub lausa üle jääma, ja samas on aega alati puudu. Kahe äärmuse vahel tasakaalu leidmine on peaaegu võimatu. Nii tundub sageli, et need reaalsused eksisteerivad korraga samaaegselt, teineteist justkui välistades ja samas täiendades. Ideid on alati rohkem kui aega, kuid just aja puudumine võib ootamatult viia uute avastusteni. Aega on.

9. juuli õhtul kl 19 toimub ARSi õuel Ülle Marksi (EKA, EKL, EVGÜ) joonistamise etendus-konstruktsioon (südamelöögid, hingamine) „Varjupüüdja“, kus valmib suuremõõtmeline ilmastikukindel teos (ca 300 x 800 cm).   Vari: Ireen Peegel (tsirkuseartist Carousel Company) Helimodelleerija: Hans-Gunter Lock (EKA, EKL, EHL) IT, kaamera: Robert Luig (EKA) Võimendus: Riho Rausma Tõlge, teksti toimetamine: Vappu ja James Thurlow 18.30 heliinstallatsioon 19.00 joonistamise protsessi algus.

Kati Saarits. ESE Näitus kahes vaatuses   09.07-20.07 osa 1: „avatud vorm“ 22.07-03.08 osa 2: „suletud vorm“   Neljapäeval, 8. juulil kell 17.00 avatakse HOP galeriis kunstnik Kati Saaritsa näitus “ESE“.   „Ese“ jätkab autori tarbe- ja vabavormi vaheala tunnetuslikku uurimistööd, mis seisneb abstraktsele vormile tarbefunktsiooni liitmises ning kollektsiooni ja installatsiooni mõistete põimimises. Tervikliku lauaseadena eksponeeritud tarbeskulptuuride seeria lähtub õõnsatest esemetest: alustest, anumatest, toosidest, topsidest, vaasidest jne.