Üritused

NELI: Ehalill Halliste, Mariann Kallas, Maasike Maasik ja Aet Ollisaar Eesti Tekstiilikunstnike Liidu 2019. aasta preemiate nominendid ARSi majas   Eesti Tekstiilikunstnike Liit tutvustab ARSi majas Stuudio 98 ruumides liidu poolt 2020. aasta alguses välja antud aastapreemiate nominentide töid. Preemia Aasta Tekstiilikunstnik 2019 nominendid olid Ehalill Halliste, Mariann Kallas, Krista Leesi, Eva Mustonen, Aet Ollisaar ja Erika Tammpere, elutöö preemia pälvis Maasike Maasik. Kuni detsembri lõpuni on ARSi majas eksponeeritud Ehalill Halliste, Mariann Kallase, Maasike Maasiku ja Aet Ollisaare gobeläänid.   Ehalill Halliste on kunstnik, kes elab ja töötab Kohilas. Peamiselt gobelääntehnikas valminud tööde teemad on seotud Eesti kultuuripärandi ja loodusega, sageli on autor ammutanud inspiratsiooni rahvakunstist.

Alates 18.12.2020 on Hop galeriis avatud Sirja-Liisa Eelma videonäitus „Postkaart viies pildis”.   „Postkaart viies pildis” on sissevaade kunstniku tööprotsessi raamistavatesse meeleoludesse ja tähelepanekutesse kunstiteose – maaliseeria „Kirjutada oma / sinu nime” – loomise inkubatsioonifaasis. Päevikumärkmetele tuginev jutustus jälgib Prantsusmaal residentuuris viibiva kunstniku igapäeva. Minategelase jalutuskäigud erinevates keskkondades näivad olevat tema peamine viis valmistamaks end ette maalide teostamise aktiks. Kunstniku ateljee on ühtaegu nii konkreetne füüsiline ruum kui ka imaginaarne ruum tema peas. Vaheldumisi taustal või esiplaanil olev ateljeeseisund on kunstnikuga alati kaasas, viibib ta siis unes või ilmsi; näitusesaalis, turuplatsil või rongijaamas.   Videojutustuse mõneminutilised peatükid „Saabumine”, „Karussell”, „Ilu”, „Toit” ja „Nukrus” moodustavad üha taaskäivituva pildirea.

Laupäev, 19. detsember 2020 14:00 - 17:00 Avatud uste päev Vaskjala Loomeresidentuuris Anne-Mai Heimola, Katrin Essensoni ja Danel Rinaldo loomingu esitlused.   Anne-Mai Heimola elab ja töötab Tallinnas. EKAs stsenograafia eriala lõpetamise järel on ta töötanud Rahvusooper Estonias, Draamateatris, Von Krahli Teatris, Vene Teatris - dekoraatori, rekvisiitori, kostümeerija ja kunstnikuna. Vaskjala Loomeresidentuuri kohta kuulis ta sõpradelt, kui väga inspireerivast kohast, kus tutvuda ja kohaneda oma hinge sisehelidega.

Laupäevast, 19. detsembrist on Tartu Kunstimajas avatud traditsiooniline Tartu kunsti aastanäitus, mis seekord kannab pealkirja „Köielkõndija” ja mille kujundajaks on Eveli Varik.   Varik seletab pealkirja järgnevalt: „Köielkõndija on eelkõige sümbol tasakaalu otsingutele, pidevale eneseületamisele ja endale üha uute julgemate eesmärkide seadmisele. Värske pilguga enesevaatlus – kas suudan ületada takistused, kas jõuan sihtpunkti, kas suudan hoida end tasakaalus liikudes üha uute eesmärkide poole. Köielkõndija on kindlasti ka alateadliku seisundi otsingutega seotud. Jäikadest arusaamadest lahti laskmine ja püsimine teekonnal ilma eriliselt mõtlemata, usaldades oma meeli ja instinkte, oma füüsilist ja vaimset tasakaalu. Teekond on alguse ja lõpuga – lühem, pikem või vältab see kogu elu. Selles on palju pinget, millele ei tohi mõelda, ja palju julgust, mida tuleks nautida. See sümbol võtab kokku ka kõikuva ühiskonna olukorra, milles me inimestena paratamatult 2020.

Kolmapäevast, 15. detsembrist 2020 on Hobusepea galeriis avatud Mall Parise isiknäitus „Lõpmatus / Infinity“. Näitus jääb avatuks 11. jaanuarini 2021.   Mall Paris: „Sõna ---- pilt ---- kujutlus. Kas iga sõna eraldi või reana koos. Sõna eraldi ja reana koos.

Helilavastus “Cathexis” on meelelisi aistinguid ühendav, samas lahutav ja lahustav lavastus, milles kõik peale tähenduste saab oluliseks. Kuidas mõista meelelisust? Mis suudab geomeetriliselt tuttavates vormides tekitada üllatusi? Kuidas panevad ruumispetsiifiliselt kohandatud helid külastajaid käituma ning milliseks kujuneb grupitunnetus ja kaaslaste usaldus?   Helilavastus “Cathexis” tegeleb lisaks meeliste aistingute manipulatsiooni fookusele ka performatiivsele installatsioonile omase objektikeskse lavaruumi ja selle anatoomiaga. “Cathexis” on lavastusena väga omanäoline, otsiv ja eksperimenteeriv ning sobib kaasaegse kunsti vaatajaskonnale ja otsingulisust hindavale publikule laiemalt.    Henri Hütt on (etendus)kunstnik, kelle laia loominguspektrisse kuuluvad tehnoloogilise dominandiga etenduskunsti vormid, helilavastused, lavastatud näitused, kureerimine, kirjutamine, installatiivsete etenduste genereerimine ja muu tabamatu.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (ETDM) avatakse 10. detsembril seni mahukaim Eesti disaini püsiväljapanek „Sissejuhatus Eesti disaini“. Muuseumi kolmanda korruse näitusesaalis näeb ligi 500 eset, kavandit või fotot enam kui 200 disainerilt või ettevõttelt. Näitus hõlmab perioodi möödunud sajandi algusest tänaseni ning näiteid Lorupi ja Lutheri tehaste toodangust Red Dot'iga auhinnatud Huumi saunakerise ja Mare Kelpmani loominguni.   „Näituse eesmärk on anda ülevaade Eesti disaini kihtidest, eripärast ja mitmekülgsusest; tõsta esile valik näiteid, mis on eri aegadel ja põhjustel siinset disainipilti kujundanud, olgu siis rakenduskunsti, tööstuskunsti või disaini nime all,“ ütleb näituse kuraator Kai Lobjakas.    Kui 20. sajandi alguses oli ühelt poolt oluline industrialiseerimise hoogustumine, siis teiselt poolt olid disaini puudutava keskmes paljuski väikeettevõtted ja töökojad, mille ümber koondusid mitmed 1914.

Teisipäevast, 15. detsembrist 2020 on Draakoni galeriis avatud Erki Kasemetsa isiknäitus „Karl Marx loomariigis“. Näitusel saab näha Eesti kõige kergemat maali ning üle 37 aasta teeb Kasemets koostööd Reet Ohnaga, kes oli tema lapsepõlves välja mõeldud lauamängu kunstnik.   „Seitsmenda klassi õpilasena osalesin looduskaitseteemaliste lauamängude konkursil. Minu mäng sai teise koha, esimest kohta välja ei antud. Mäng otsustati suunata tootmisse, selleks muudeti ja lihtsustati reegleid, kunstnik kujundas loomadega mängulaua ja pakendi. Toode sai nimeks „Matk loomariigis” ja seda trükiti kümneid tuhandeid eksemplare. Tehti isegi kordustrükk.   Näitus „Karl Marx loomariigis” on kui matk lapsepõlve. Loomamängu tegemise ajendiks olid käepärased vahendid ‒ kodus leidunud arvukad loomafotodega raamatud. Neid sageli sirvides sööbisid sealt mõnedki nähtud pildid süvamällu.

12. detsembrist on Tartus Kogo galeriis avatud kevadise koroonaisolatsiooni kogemustest tõukuv viie eesti skulptori ja installatsioonikunstniku näitus „Heade mõtete kodu“. Osalevad kunstnikud otsivad oma töödega paralleele koduse keskkonna ja linnaruumi vahel ning viitavad rikkaliku sisemaailma avardavale võimele ahistavas olukorras.   Näitus vaatleb kevadise eriolukorra ajal koduseinte vahele sunnitute uut reaalsust, kohati ängistavat suletust, millest pääses välja vaid ekraanide või fantaasia jõul, et anda väikesele ruumile vähemalt mõtteliselt avaramad mõõtmed. Näitusel püütaksegi kõrvutada privaatset interjööri ja avalikus kasutuses olevat linnaruumi skulpturaalsete maamärkide kaudu, näidates ühtlasi inimese sisemaailma piiritust ja potentsiaali. Näitusel osalevad kunstnikud Art Allmägi, Eike Eplik, Edith Karlson, Anna Mari Liivrand ja Johannes Luik, näituse kuraator on Rael Artel. Näitus „Heade mõtete kodu“ jääb avatuks 30.

Maret Sarapu näituse „Laava” avapäev N 17.12.20 kl 11-17:30   Maret Sarapu teosed varjavad ja peidavad, kuid peamiselt iseennast. Ühest küljest on need pilkuköitvad ja sihilikult kaunid, teisalt aga ei tähenda see tingimata kergestihaaratavust. Vaataja liikudes muutuvad ka teosed vaid silmapilguga. Puudub hierarhia väikese ja suure, detaili ja tervikpildi vahel – pisiosake võib muutuda terveks maailmaks ja terve maailm võib koonduda valgusvirvendusse, tähelepanu ja hoolt väärivad mõlemad. Näitusel on väljas väikesed klaasobjektid ning suured lentikulaarpildid samadest esemetest.   Maret Sarapu (snd 1978) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias klaasikunsti erialal (BA 2002, MA 2005). Ta on täiendanud end erialastel kursustel ning residentuurides nii Eestis kui välismaal.