Üritused

20. veebruaril avaneb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus „Klassikud. Ivo Lill“, kus on eksponeeritud üle 150 legendaarse klaasikunstniku monumentaalse teose, teiste hulgas ka seitse silmapaistvat seinaplaati. „Kui vaadata Lille loomingut ühtse tervikuna, siis tekib tunne, nagu oleks ta avastanud klaasi sisemise koodi, kord-korralt luues midagi, mida ei usuks võimalikuks,“ ütleb näituse kuraator Merike Alber. „Tema suhe klaasiga oli väga isiklik, oma tahte peale sundimise asemel eelistas ta koostööd.“   Alber kirjeldab Ivo Lille (1953-2019) kui omapäi uitajat eesti klaasikunstis. Lill ei tegelenud tarbevormiga, huvi visuaalkunsti vastu suunas teda looma teoseid, mis on oma olemuselt skulptuurid. Lille loomingulise pärandi suurust on isegi raske hinnata. Ta debüteeris klaasist seinaplaatidega aastal 1985, olles ainus eesti klaasikunstnik, kes pannoosid on teinud.  Juba 1988.

19. veebruaril, kell 19:00 avatakse Solarise Galeriis maalikunstnik Liisa Kruusmägi (33) näitus „Unistajad / Dreamers“. Näitus põhineb autori täiesti värskeimal loomingul. Kui varasemalt on Liisa maalinud peaasjalikult inimesi erinevates hetkedes ja keskkondades, siis uue näituse temaatika on aga süviti loodusega seonduv – seda väga positiivses mõttes. Inspiratsiooniks on olnud viimasel ajal aina rohkem looduses oldud aeg, seal matkamine ning selle eluprotsesside observeerimine. Kesksel kohal näituse piltide juures on unistaja, kes looduses olles seda kaifib, see on justkui heade unenägude maailm.

​EMLi aastanäitus „Ajutine pind“ on avatud alates laupäevast, 20.veebruarist kell 14.00   Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus „Ajutine pind“ kommenteerib nii maalide eksponeerimise paika kui ka autoripositsioonide muutumisi/kehtimajäämisi olukorras, kus meie tegevusi füüsilises ruumis dikteerivad koroona ja sellest tulenev vaimne surutis. „Ajutine“ on midagi sellist, mis kestab lühikest aega, sõna „pind“ evib väga mitmeid tähendusnüansse (aluspind, kandepind, kõlapind, toetuspind,tasapind, pealispind, sisepind, välispind, pildi-pind jm, ka see, millel miski rajaneb, millele miski tugineb, millest miski lähtub).   Ka Uue Kunsti Muuseumi jaoks on SEB-panga endises hoones asuv pangasaal kui uus ajutine pind. „Ajutine pind“ on aga ka iga maali loomisel hästi jälgitav fenomen, nii bukvalistlikust kui semiootilisest vaatepunktist.

Olete oodatud näituse avamisele reedel 19.veebruaril kell 17.00!   Aastanäitusel osalevad kunstnikud, kellele akvarell on põhitehnika kui ka need, kellele see on olnud paeluv väljendusvahend muu ala kõrval. Isikupäraste stiilide skaala on lai, väljapanekust õhkub vabadust ja improvisatsioonilisust.

Alates 17. veebruarist resideeruvad 1. märtsi galeriis Hedi Jaansoo ja Kati Saarits. Residentuuri jooksul on galerii vaateaknast möödujatel võimalik jälgida väljapaneku järk-järgulist kujunemist. Viimasel nädalavahetusel, 26. - 28. veebruaril ootavad kunstnikud külastajaid galeriisse residentuuri tulemusega tutvuma.   Neid kahte kunstnikku, kelle jaoks on see esimene kord koos töötada, seob eelkõige huvi nii tarvilike kui ka tarbetute argiste objektide vastu. Mõlema loomingus on ühtviisi olulisel kohal vaikelulisus.

Näitus käsitleb meie ühiskonna peavoolus ja selle kõrval tegutsevaid subkultuure ja inimkooslusi, mille eesmärgid ja käitumismudelid loovad alust täiesti uue sootsiumi sünniks - muutunud maailmakord, mütoloogiliste olendite reinkarnatsioon apokalüptilistel väljadel. Eksponeerides elusolendit kui ühiskonna ja looduse minivormi, läbi väliste maskide ja kaitsekihtide, otsib ekspositsioon välja nii inimhinge sisemised ihad ja kired, kui ka meie kõigi kollektiivse kehandi varjatud hallid tsoonid. Seades küsimuse seespoolse ja väljaspoolse kohta, avaliku virtuaalse inimliku (interneti)ruumi ja mittetehnilise, analoogse ja füüsilise loomalik-loodusliku maailma omavahelisest suhtest ning muutes näituse interaktiivseks tegevuskunstiks avatud tervikteosena, kus vaataja muutub saali sisenedes osaks installatsioonist.   Anonymous Boh (Al Paldrok)

Olete väga oodatud Silver Vahtre näitusele „Elu tuba“ Vabaduse galeriis reedest, 12. veebruaril.

Kolmapäeval 17. veebruaril kell 17:00   Kuidas jõuab kalliskivi maapõuest ehtekunstniku lauale? Gemmoloogi, kivilihvija ja ehtekunstniku Rita-Livia Eriksoniga vestleb narratiividest kalliskivide ümber A-Galerii näituseprogrammi kuraator Sille Kima. Vestlus toimub A-Galerii Facebook Live ülekandel. Arutluse all on kalliskivitööstus, kalliskivide väärtuse loomine ja ehtekiviteaduse arengud.   Vaata vestlust A-Galerii Facebook Live ülekandel 17. veebruaril kell 17:00.    Rita-Livia Erikson (1990) on eestlasest ehtekunstnik, kivilihvija ja gemmoloog. Ehtekunsti alase hariduse omandas ta Eesti Kunstiakadeemias. Kalliskivide tahklihviga alustas ta aastal 2016 Ameerika Ühendriikides sealse meisterlihvija Meg Berry käe all.

Mustamäe Kultuurikeskuses Kaja on avatud 01.02- 31.03 Lilian Mosolaineni retrospektiivnäitus „Madonna Dolorosa“ Lilian Mosolainen tuli Eesti kunstiellu 1980. aastate lõpu uusekspressionismi lainega rühm T algtuumikus. Kui tema tollastele kaasvõitlejatele jäi ekspressionism vaid üheks etapiks, siis Mosolainenit on ekspressionism – panustamine intensiivsele väljenduslikkusele, emotsionaalsusele – jäänud saatma kogu senise loometee. Kunstniku maalide kahestunud struktuurile, teineteisest täiendavale (ja avavale) näiliselt sõltumatule joonisele ja värvile on tähelepanu juhtinud paljud kunstikriitikud.   Lilian Mosolainen tegeleb oma viimase aja maaliloomingus eksistentsiaalsete teemadega, inimelu adumisena looduse ringkäiguna ja surma tunnetamisena elu osana.    Siiski on näitusel 2 teost pealkirjaga: „Seitsmes taevas“. Maalide pealkirju võib tõlgendada kaduvuse ja lootusetuse meeleolude asendumisena kirgastunud kõikelubava sinitaevana.

Neljapäevast, 11. veebruarist on Staapli 3 galeriis avatud  Matti Pärki isikunäitus „Muutuvad ajad“.   „Muutuvad ajad“ kajastab Matti Pärki nii varasemat kui hiliseimat loomingut ja on tema esimene isikunäitus Staapli 3 galeriis.   Nagu ütleb ka pealkiri on tegemist näitusega, mille temaatikaks on aeg, muutused aga ka mõtisklused inimeste paiksuse üle. Politiilise alatooniga tööd on tänapäeva päevasündmuste valguses leidnud inspiratsiooni pagulaskriisist ja inimeste rändamistest. Näituse väljapanek koosneb markeri-, grafiidi- ja söejoonistustustest.   Kunstnik ise ütleb, et tema tööd on omamoodi illustratsioonid kuna inspiratsioon tuleb ennekõike kujundist või kompositsioonist ning alles seejärel jõuab kõik paberile.