Üritused

Viinistu Kunstimuuseumis avatud Aili Vindi näitus „Naine ja Meri“ on külastajate seas ääretult populaarne, mistõttu otsustas muuseum väljapaneku lahtiolekuaega Tünnigaleriis pikendada kuni 27. juulini.   Näituse kuraatori Andra Orni sõnul pakatab Vindi looming positiivsusest ja elu-jaatusest, mistõttu kõnetab see paljusid. „Selleks, et silmapaistev näitus jõuaks ka suurema hulga kunstihuvilisteni, ka nendeni kes suvel Viinistule ei jõua, valmib suve lõpus kunstnikku mitmekülgset loomingut ja toimunud näitust tutvustav 3D virtuaaltuur, mida saab vaadata NOAR.eu keskkonnas,“ sõnas ta.     Juunis toimunud näituse avamisel täitus kunstniku ammune soov kutsuda kokku omaaegsed legendaarsed kultuuriinimesed, et taaselustada ja tuua noorema põlvkonnani mõned toonased pidevalt ja justkui kogemata juhtunud häppeningid ning sellele seltskonnale siiani omane energia.

XXI Rahvusvaheline puupõletusalase keraamika suursündmus leiab aset Tohsioo mõisas 11.07.—1.08.2021. Osalevad kunstnikud Belgiast, Hong Kongist, Soomest, Küproselt, Ameerika Ühendriikidest, Argentiinast, Iisraelist, Ungarist ja Eestist.   Sümpoosioni jooksul köetakse puudega anagama-tüüpi keraamikaahju. Põletuse käigus valmivad suuremõõtmelised skulpturaalsed keraamilised tööd. Sel aastal on tähelepanu keskmes savi ja valgus — kaasa lööb valguskunstnik Rene Manivald Tamm, kes loob sümpoosioni lõpunäitusele kohaspetsiifilise valgustöö.   Kohila Sümpoosionil on mahukas paralleelprogramm — toimub tuleskulptuuri ehitamine ja avamine. Tuleskulptuuri põletamisel kasutatakse Eesti ahjumeistri Andres Alliku välja töötatud ja ehitatud kroonleht-ahju. Ahju disain võimaldab kohaspetsiifiliselt põletada enam kui kahe meetri kõrguseid keraamilisi teoseid.

Martin „QBA“ Kaares avab 7. juulil oma maalinäituse “WANNABE GANGSTER DREAMS”. Näitust saab vaadata Põhjala tehase Sepikojas 8.-25. juulini.   Kunstnik, dj, raadiosaatejuht, reivimees, värvide meister ning romantik Martin „QBA“ Kaares avab juulikuus oma 14. isikunäituse. ”WANNABE GANGSTER DREAMS” on omamoodi tagasipöördumine kunstniku alglätetele. Rännak 90ndate metsikusse läände, kus möödus kunstniku nooruspõlv.   Antud näituseprojekt on kogum grandioosseid teoseid. Viieteistkümnest maalist koosnev maailm, mis on Martin Kaarese maalitud viimase kolme aasta jooksul. Teostes on palju plakatilikkust ning viiteid kunstniku nooruspõlve lemmiklinnale, Londonile. Läbiv motiiv on siiski moodne visualiseeritud arusaam isehakanud gängsterist.

Neljapäeval, 8. juulil 2021 kl 17.00 avab Hedi Jaansoo Hobusepea galeriis isiknäituse „Lillherned ja lõvilõuad ja meeles mind pea”. Näitus jääb avatuks 2. augustini 2021.   Hedi Jaansoo: „Ma olen pildistanud poolkuivanud lõikelilli. Endaga, seinaga, vanaemaga. Ma olen pildid tükkidest kokku kleepinud ja pildistanud neid vähem ja rohkem värskete lillede, märkmete, seina ja vaasidega. Ma olen vajutanud savi sisse kortse. Ma olen kaelarätte põiminud. Ma tahaks olla nagu lõvilõug, mis sümboliseerib naiste tugevust. Ma tahaks jälle küüsi lakkida, aga siis tuleb see pärast maha võtta ja ma ei jõua ja siis nad on kauem pool-lakitud, kui nad lakitud on. Nagu lilled vaasis on kauem poolkuivanud, kui nad värsked on. Ma tahaks, et ma saaks öelda, et pole tarvis end kokku suruda, sest see ei aita mitte kedagi.   Kaunis nümf Paeonia olevat kord jäänud silma Apollole.

Mauri Gross „Suguvõsa“ Pärnu kontserdimajas 02. –18. juuli. Näitusel põimuvad Mauri Grossi viimaste aastate lopsakad võsa- ja lillemotiivid tema monokroomse minimalismisarjaga tuues kontrastide kaudu esile nii nende tehnilised kui sisulised varjundid. Tulemuseks on omamoodi kihiline traditsionalism ja uudistoode, mis seisneb peensusteni väljamaalitud pinna värviga ülevalamises. Nii toimides puudutab Gross teemana ka halastust, mida ta oma varasemas loomingus on omakorda interpreteerinud erinevates kontekstides - maalikunst kui töö, küsimus maalikunsti surmast, kivisse raiutud ennastohverdavad antiikkangelased. Hüpnotiseeriv mõju Grossi töödes seisneb maalide fragmentaalsuses, detailide kaudu pildi sisse minekus ja sinna heas mõttes kinni jäämises. Kui varasemalt on kunstnik seda töövahendit kasutanud oma nn kirsisaju-seerias, kus tihedat marjamateeriat lähemalt uurima asudes kaob võime haarata tervikut ning üsna ruttu neeldub vaataja vaid ühte marja korraga, siis käesolevalt mõjub võsa just samamoodi. See on nagu kevadine kulu – mitmeaastane ja - kihiline, kohati koltunud ja kuivanud, teisal roheliste rohulibledega pikitud

Olete kutsutud Haapsalu Linnagaleriisse näituse avamisele 06.07.2021, kell 17.00.   Elame ebakindlal ja uutmoodi ajastul. Kokku võivad saada erineva tausta ja loomemeetoditega kunstnikud ning kutsuda esile uudseid kooslusi ja olulisi diskussioone. Kolme klaasikunstniku – Mare Saare, Kazushi Nakada ja Kristiina Uslari – puhul on üheks ühiseks nimetajaks olnud klaas kui lähtematerjal. Ehkki kõik kolm kasutavad seda igapäevaselt oma töös, kaasatakse ka hoopis erinevaid materjale ning töövahendeid. Nakada puhul on selleks antud kontekstis hoopis keraamika ja video.   Kõiki kolme ühendab sotsiaalsete, filosoofiliste ning poliitiliste küsimuste esitamine, kuid sedagi väga erineval moel. Kunst ei saa abistada inimesi füüsiliselt ega muuta maailmas valitsevaid süsteeme. Küll aga suudab kunst panna inimesi mõtlema, mõistma ja miks mitte ka tegutsema.

Vana-Võromaa Kultuurikoda esitleb Marilyn Piirsalu ja Kadi Pajupuu tekstiilinäitust „Mõteeria“.   Näituse avamine 9. juulil kell 17.00.   Tekstiilinäitus Mõteeria kujutab kolme teematsooni jaotatud mõtteid, kus tekstiilidele omane sünniloogika ja koospüsimise kord toetab teoste sisulisi püüdlusi: kuidas vaatajat kõnetada, äratada kaaskogemishetki ja äratundmisi.   Kujutamine. Mõtlus. Marilyn Piirsalult (s 1981) valmis selleks näituseks vaipade seeria, kus mõtlik üksiolija paigutub õhurikkale taustale, värvid on sordiini all. Hommikukohvijooja, paberlennukivaatleja, peegliga kohtuv kana, alastust tätoveeringuga peitev Mimi, potipuu, avarasse maastikku istutatud koduke.

Eleny Kasemetsa kuues isikunäitus „Transformatsioon” koosneb pandeemia ajal valminud töödest ja käsitleb inimeste vahelisi suhteid ja suhtumist. Maalide kõrval saab lammutatava maja ehitusplatsil näha ka kaasavaid installatsioone.   Näitus leiab aset Kalamajas, aadressil Volta 1. Avamine reedel, 9.07 kell 18.00–22.00. Näitus jääb avatuks vaid üheks nädalavahetuseks (L, P 12.00–18.00).   Transformatsioon on äsja Berliinis esitletud näituse Stand-by Transformation edasiarendus. „Elasime ooterežiimil üle aasta. Sisselülitatud pausinupp toimis nagu ulmefilmis, kus kõik seiskusid hetkeks. Ainult, et see hetk hakkas venima ja selle lõppu ei paistnud kuskilt.” See oli Berliinis toimunud näituse Stand by Transformation tutvustus, kus kolm kunstnikku Eleny Kasemets, Kamal Sallat ja Kathrin Bauer vaatlesid pandeemiaga kaasnenud muutusi inimeste vahelistes suhetes, looduses ja linnapildis.

Teisipäeval, 6. juulil 2021 kl 18.00 avab Nele Tiidelepp Draakoni galeriis isiknäituse „sõnad ei suuda midagi kirjeldada ajavad asja kuidagi ära”. Näitus jääb avatuks 31. juulini 2021.   Nele Tiidelepp: „Näitusel „sõnad ei suuda midagi kirjeldada ajavad asja kuidagi ära“ näeb (keha)vormide, liikumiste ning tegevuste abstraktseks hääbumist. Keskendun kehale, mis on vabastatud enda kehalisusest ja reeglitest. Ta on abstraheeritud ning lebab või on näiteks laiali venitatud. Ta ripub, toetub, naaldub, eendub, tardub, voolab. On toimunud vabanemine esialgsest piiratusest, kuid seejärel suundumine uude ebaloomulikku asendisse, mis eitab esialgset liigutust, kehalist olemust. Elav füüsiline objekt, mida kängitsevad ihad, hirmud, õõv.

Reedel 02.06 toimub SOLARIS Galeriis Kunstirühmituse  NEO●EKS●PRE●POST näituse “CHECKING THE MIRACLE“ raames kunstnik Andro Kööp’i vestlusõhtu. Õhtu fookus on ainult Andro Kööp’i loomingul ja aset leiab jalutuskäik autoriga läbi näituse, mille raames tutvustatakse teoste tagamaid.   Andro Kööp’i teosest “Checking the Miracle  ...1;2;3  ...1;2;3” oleme loonud NFT ja seda on võimalik soetada krüptoraha maksega.