Üritused

Näituse avamine kolmapäeval, 2. septembril kell 17.00   Näitus  “Ilmaallikad” keskendub ideele anda mõtet edasi kasutades üksnes geomeetrilisi vorme. Geomeetriline kujund on võimeline edastama loodusvorme ehk ühtlasi ka loodust. Selle aasta maalidel on fookuses Eestimaa allikatest saadud impulsid. Teisalt on vaimse elu allikad pärit tuhandete aastate vanustest teooriatest ruumisuhete kohta. Näitusel saab tutvuda ka  kunstniku raamatuga mille on koostanud kunstiteadlane Mai Levini ja kujundanud Maarja Vannas.   Eva Jänest on geomeetriline vormikõne paelunud juba 1980ndaist. Nagu loomingus ikka, on siin otsinguid ja leidmisi. Geomeetriline laad on kunstnikule pakkunud rikkalikult võimalusi kompositsiooni, koloriidi ja maalikäsitluse osas. Vaatajale võib see tunduda pelgalt mänguna erinevate formaatide, vormide ja värvidega.

Alates reedest, 25. septembrist saab Hop galeriis vaadata ehtekunstnik Merlin Meremaa-Piho isikunäitust „RAUD NÕRKUS“.   Vormimine, haamerdamine, pinguldamine, mässimine, nõelumine – kõik see iseloomustab Merlin Meremaa-Piho objekte, mis on valminud raudniidist. Raud materjalina on teadupärast tuntud oma tugevuse, vastupidavuse, raskuse ja sitkuse poolest.  Kunstnik on võtnud ette töötada selle materjaliga mitte ootuspärasel viisil – materjal avaldub tema töödes peaaegu ebastabiilses, vahepealses ja ebakindlas olekus. Teosed on loodud kümnetest, peenikese raudniidi kihtide omavahelisest korduvast ühendamisest, tulemuseks on tihe struktuur, kude – kooselu haprusest ja tugevusest.   Käesoleval näitusel tegeleb kunstnik nõrkuse, hapruse, efemeersuse ning haavatavuse teemadega – nende meile kõigile tuttavate seisundite ja omadustega, mida sageli soovitakse varjata, kardetakse välja näidata.

26. septembril kell 17.00 toimub Laitse Graniitvillas tuntud maalikunstnike Eduard Zentšiku ja Juri Horevi näituse MUUSA/MUSE/МУЗА avamine unikaalses koostöös villa omaniku, skulptor Tauno Kangroga.   Eduard Zentšik, keda väärtustajad tunnevad tema eksisteerimiskerguse poolest erinevates stiilides ja kunstisuundades, pakub võimaluse sukelduda maagiliste portreede maailma. Zentšik ei varja oma muusade elukohta – Fairy võlumaailm ja müütiliste maailmade pimedad umbtänavad. Erinevate tööde seeriaid ühendab ikoonisarnasus – nad toovad kaasa mälestusi klassikalisest modernist ja prerafaeliitidest.   Yury Khorev omakorda jutustab vaatajatele oma muusadega suhtlemise muljetest ja emotsioonidest. Õhulised vormid, puhtad värvid, harva silmapaistva autorižesti skemaatilisus annavad võimaluse tunnetada kangelaste terviklikku iseloomujõudu.

Alates laupäevast, 26. septembrist on Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis avatud Mihkel Maripuu ja Laivi teine ühisnäitus “Tuleviku ootamatu ilmumine”. Näitus on avatud 18. oktoobrini.   Näituse eesmärgiks on inimolemuse ja inimkonna võimaluste poeetiline lahkamine keset määramatu tulevikuga silmitsi seismist. Aluseks on fiktiivne, ent reaalsust peegeldav situatsioon, mis sunnib tasahilju eemalduma senistest väärtustest ja märkamatult uusi norme aktsepteerima. Süsteemis tekkinud ebakõla, ootamatu “error” või nihe on muutnud maailma tasakaalu nii füüsiliselt kui mentaalselt. Tagajärjeks on tavapärase, iseenesest mõistetava kokkuvarisemine. Ilmneb, et antropotseenile iseloomulik inimese ülemvõim on tasakaalunihke tagajärjel ootamatult kergesti kõigutatav.   Sundolukord on kasvulava loomaks kujuteldamatuid situatsioone ja enneolematuid kombinatsioone. Varem teadvustamata võimalused saavad uueks reaalsuseks.

Neljapäevast, 24. septembrist 2020 on Hobusepea galeriis avatud Angela Soopi isiknäitus „Sõda ja Rahu I”. Näitus jääb avatuks 12. oktoobrini 2020.   „Sõda ei ole, aga iga päev haavab keegi mu südant.“   Madis Kõiv   Angela Soop: „Näitus on esimene neljaosalisest tsüklist, mis tekib ja muutub vastavalt ümbritsevale ja sisemisele olukorrale. See, mis tähendusi kannavad sõnad „sõda“ ja „rahu“, on tõlgendamise küsimus ning oleneb kontekstist. Näitust ette valmistades ei osanud ma näha seda, mis praegu toimub. Mõisted on muutunud reljeefsemaks, aga samas on justkui valgust vähemaks keeratud. Piirid hägustuvad, mahud kattuvad ja teisenevad.

Alates laupäevast, 26. septembrist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud Arne Maasiku isikunäitus „Omaruumid”.   Näitusel eksponeeritakse Maasiku viimaste aastate kolme olulisemat fotoseeriat.

Kohila Sümpoosion ARS Kunstilinnakus –– avatud on sel aastal valminud tööde väljapanek!   15.09 –02.10.20

Teisipäeval, 22.09 kell 17.00 Eesti Rahvusraamatukogu Peanäitusesaal   Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis on avatud Elna Kaasiku vaibanäitus „Vaade Eestile“. Teisipäeval, 22. septembril kell 17.00 toimub näitusel vestlusõhtu, mis keskendub tekstiilimaastiku kujundiloomele ja loominguprintsiipidele. Kunstnik Elna Kaasikuga vestleb kunstiteadlane Harry Liivrand.     Elna Kaasiku loomingulisesse ajalukku kuulub juba mitu aastakümmet tööd kangastelgedel.

Maalikunstnik Ove Büttneri ja graafik Tiit Rammuli ühisnäitus „Varjud seinal“ Tartu Oskar Lutsu nimelises Linnaraamatukogus Toimumise aeg: 18.09.–17.10.2020   Tartu Linnaraamakogus avatakse neljapäeval, 17. septembril kell 16.30 maalikunstnik Ove Büttneri ja graafik Tiit Rammuli ühisnäitus „Varjud seinal“.

Näitus on pühendatud Maara Vindi saabuvale 65. sünnipäevale ja tema õpilasstuudio Moongrowe 10. tegevusaastale. Kunstnik Maara Vint kirjutab oma õpilastest ja stuudio Moongrowe loomisest:   „Meie stuudio sai alguse 2010. aasta sügisel, kui läksime sõbratar Virve Keemaniga Eesti Lastekirjanduse Keskusesse legendaarse mänguasja Teddy karu sünnipäevale, kus küsisin Virvelt nii muuseas, äkki ta soovib, et ma õpetaksin talle maalimist. Virve oli meeleldi nõus ja varsti valmis tal minu juures väike õlimaal „Jõulutäht“. Kevadel liitus meiega Küllike Pärna, kellega koos joonistasime mitu aastat. Vahel osales ka Tuuli Rasso, kes 2013. aastal lõpetas EKA graafilise disaini eriala. 2015. aastal oli minu ja minu õpilaste esimene ühisnäitus keskraamatukogu väliskirjanduse osakonnas, kus otsustasime stuudiole panna nimeks Moongrowe.   Selle nime valisime minu kollikoera Glance Moongrowe järgi.