Üritused

Õhuke on niit kaose ja korra vahel. Habras on niit, mis hoiab koos kõikuvates hoovustes ja viib eesmärgi poole. See on niit, mis võib tuules katkeda. Niit, mis võib rahvast koos hoida. Selline niit võib olla nähtamatu. Niit võib varjutada vaadet. Niit, mis saadab sind läbi elu!  

Kas kunsti autonoomsuse säilitamine ja piiride seadmine aitab kaasa kunsti vabale arengule piiratud sotsiaalses ruumis? Mitte kunst ei muuda ühiskondlikku süsteemi, vaid süsteem teeb seda kunstiga, püüdes võtta talt tema autonoomia. Kunsti autonoomia kaotamine tähendaks demokraatliku ühiskonna lõppu. Isolatsioon ühiskonnast. Toimub juba olnu palsameerimine, ikka uuesti ja uuesti, lõputu uuendamine, kas samal või mõnel teisel nivool. Autokraat. Autodidakt. Autokino. Autoportree. Auto. Pop ja dada.   Ivar Kaasiku maalilooming aastatest 2019-2021. Maalide kooslus vastandub kunstniku kahele projektile, mis leidsid aset Berliinis ja Münchenis. Seekordne näitus käsitleb pildi autonoomiat.

Alates 20.05 on Hop galeriis avatud Triin Kuke näitus „Kaotatud ja leitud”. Näitus jääb avatuks 8. juunini.   Noore ehtekunstniku näitusel on vaatluse all, kuidas miski võib meie tähelepanualast välja jääda ja siis jälle tajuvälja sattudes midagi uut esile tuua. Neoonsed märgised asfaltil, varjav ja ilustav tekstiilkate ehitusplatsidel, torukatked, keermestatud teras ning betoon. Nende ajutiste maastike vahel ümbritsevad meid objektid ning nähtused, mis on oma triviaalsuses peaaegu nähtamatuks muutunud. Näitusel on väljas kivimitest objektid, mis viitavad esemetele, mida kunstnik läbi juhuse alles mõned aastad tagasi märkama hakkas ning mis oma suvalisena tunduvas vormis omakorda märkamatuks jääda võivad. Läbi materjali maha graveerimise on kivimid minetanud oma jäikuse ning vormunud  materjalile mitteomaselt painduvaks.

Eesti Kaevandusmuuseumi Valge maja, Kohtla-Nõmme, Ida-Virumaa

Ingel Vaikla valis võimuvaatluseks 460 fotot arhitektuurimuuseumi fotokogust   Sel kolmapäeval, 19. mail kell 17 avab Eesti Arhitektuurimuuseum Rotermanni soolalao galeriikorrusel Ingel Vaikla kureeritud fotonäituse „Võimu vaatlus“. Näituse avamisel vestlevad Ingel Vaikla ja Leedu videokunstnik Deimantas Narkevičius ning esitletakse koos näitusega valminud kataloogi. Avamist saab jälgida veebisündmusena SIIN või arhitektuurimuuseumi Facebooki lehel.

Neljapäevast, 20. maist 2021 on Hobusepea galeriis avatud Urmas Lüüsi isiknäitus „Teatavate piiride poorsusest“. Näitus jääb avatuks 7. juunini 2021.   Urmas Lüüs: „Pärast vanaema lahkumist hakkasin remondi jaoks korterit tühjendama. Minu ette oli kuhjunud 83 aastat elu. Kolme suvekuuga suutsin läbi kaevata vaevu poole inimhingest läbiimbunud kultuurikihist. Puupulga ja leukoplaastriga lahastatud riidepuu, kardinast kleit, nõelutud sokid, paigatud vakstu. Selles kõiges sisaldus mingi teadmine ja kohalolu. Üha sagedamini tundus, et suudan neid teadmisi lugeda. Kui avastasin riiulitäie heegeldatud ja tikitud linikuid, tundus, et kõrvalkapis olevad tarvikud vaid ootasid, millal ma pooleli jäänud tööd jätkaksin. Õppisin tehtust. Õhtu õhtult arenes ka vilumus. Üsna pea suutsin pisteid ja lõikeid lugeda nagu muusik nooti.

Reedel, 14 mail Okapi galerii avab taas oma galerii uksed. Tähistame galerii 8.sünnipäeva Euroopas tuuritanud M_M_M_M projektiga.    Projekti muusikalise etteaste teeb performance & helikunstnik Erik Alalooga algusega kell 18.00.   „M_M_M_M“ on metallikunstnike Rait Siska ja Risto Tali, fotograafi Temuri Hvingija ja muusiku ning performance-kunstniku Erik Alalooga ühisprojekt, kus põimuvad autorite vaated kaasaegsele kunstile ja elule laiemalt. Lisaks kõigele muule ühendab kunstnikke huvi arhitektuuri vastu.

20. maist on Vaal galeriis avatud Andres Tali näitus " [ S ⅄ M B O L ] ". Näitus kõneleb isiksuse ja sümboli tähendustest tänapäeva maailmas.   Andres Tali kirjutab:  „Selle näituse põhjal oleks raske korraldada üheselt mõistetavat ja poliitiliselt korrektset ning sotsiaalsetele uuringutele toetuvat seminari. Oleks raske ka defineerida jõuliselt sotsiaalset ja eetiliselt innustavat paradigmat. Rühmajuhil pole võimalik klassiekskursiooni ees selgelt sõnastada, mida on kogu selle asjaga tahetud öelda. Iga sõnaline konstruktsioon vajub kokku juba enne selle moodustumist ja ainus võimalus tähendustesse siseneda on end vabaks lasta ja kaasa minna millegagi, mida sa ei saa defineerida ega kontrollida. Tuleb vaid eemaldada endalt maailma vastu kasvatatud kaitsekiht ja lasta endasse reaalsusest suurem tähendus. Tuleb allutada end sümboli tähendusele. Tähendusele, mida pole. Tähendusele, mis on arusaamatu, kuid mida sa oled juba ammu tajunud oma tõrjutud unenägudes.

Näitus otsib taga Pirita vaimu, kasutades selle tabamiseks erinevaid vaatenurki. Kord libisedes läbi akna, seejärel värskest õhust haarates.  Miski on see, mis teeb just Piritast parima paiga.  Seda polegi kusagilt mujalt maailmast leida. Pühendatud Piritale.   Maalinäitus Pirita Spirit on avatud 12.

Alates teisipäevast, 18. maist 2021 on Draakoni galeriis avatud Veiko Klemmeri isiknäitus „Mida raha eest ei saa“. Näitus jääb avatuks 5. juunini 2021.   Näitusel eksponeeritud teosed jätkavad Klemmeri poolt 2011. aastal alustatud abstraktsioonide seeriat. Valdavalt on avatava näituse teosed valminud 2019. aasta sügis-talvel. Teosteid oli eelnevalt kavas eksponeerida 2020 aastal, kuid pandeemia olukorrast tingituna toimub näitus aastase hilinemisega.   Veiko Klemmer: „Ühelt poolt on teoste loomise eesmärk olnud protsess ise. Täpsemalt katsed ruumi pingestamise ja terava meeleseisundi stimuleerimisega, kus kujutis hõljub pildi ja kujutluspildi vahel. Teiselt poolt on neisse kindlasti talletunud mõned zeitgeisti-s hõljuvad motiivid ja ideed. Tühjusest ei sünni midagi. Samas puudub piltide vaatajatele sõnadeks tõlkimisel üldiselt mõte, sest abstraktsioonidele võib igasuguseid tähendusi omistada.