Okapi Galeriis leiab järgmisel neljapäeval, 27. augustil, aset Art Fair, kus paari tunni jooksul kohtub kunst ja muusika.
Ajavahemikul 13-20 on võimalik külastada Okapi galerii kunstimüügipäeva, kus on väljas nii Eesti kui ka välismaa kunstnikelt raamitud ja lahtised suur-ja väikeformaadid. Esindatud on graafika, digi- ja analoogfoto, mille autorid on ka ise ürituse raames galeriis kohal.
008 Galerii esitleb Moodsas Valgustuse ruumides Epp Viirese akvarelle „Maastiku fantaasiad 2013-2020”.
Eksponeeritud on seitse akvarelli, jättes mulje kui suve pikast siidisallist, milles päikesepaise sära, sekka tumedamaid toone tormituultest. Kuus lillemaali on valminud sellel suvel.
Näituse juhatab kunstnik Epp Viires sisse luuletusega:
„Täna oli meri nagu ilus sillerdus,
eile olid merelained veel tormised.
Me kõik oleme nii nagu merekohin
19.augustil algab taas keraamikasümpoosion, mille koduks on Tohisoo mõis ning sealsed erilised keraamikaahjud. Selle aasta sümpoosioni formaat on tavapärasest erinev. 2020.aasta märgib 20 aasta möödumist esimesest sümpoosionist ning ka esimese anagama-ahju valmimisest Kohilas. Oludest tingituna lükkub tavapärane rahvusvaheliste kunstnikega suursündmus edasi ning sedakorda võtavad sümpoosionist osa kodumaised tegijad.
Kohila Sümpoosionist on saanud traditsiooni kandja, oluline sündmus kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil, mis kogub kaasaegseid puupõletusealaseid teadmisi-oskusi, ning toimib nende vahendajana professionaalses ringkonnas ja tavapubliku hulgas.
Esmaspäeval, 17. augustil kell 18 avatakse Haus Galeriis Vano Allsalu uusimate maalide näitus „Loodusest / Of Nature“. Näeme kunstnikku tema tuntud headuses – Vano Allsalu looming ei saa jätta külmaks. Kunstnik tunneb inimest. Sellest annab tõestust tema oskus puudutada vaataja teadvuses punkte, mis loovad ootamatuid, mõnikord üllatavalt tugevaid tundeid ja eredaid kujutlusi.
Autor vaatleb ja taasloob ümbritsevat läbi tugeva subjektiivse üldistuse, keskendudes omaenda isikupärasele värvimaailmale. Sellisel viisil väljendatud loodusmotiive ja loodusest leitud muljeid võib Allsalu loomingus jälgida juba selle algusest peale – ehk kõige ulatuslikumalt näitusel „Maal on maastik“ Tartu Kunstimuuseumis aastal 2004. Kunstniku loomelaad on jõuliselt ekspressiivne, abstraktne, ent siin-seal reaalsusega mängiv.
18. augustil avatakse Kumu kunstimuuseumi 5. korrusel kunstnik Flo Kasearu näitus „Eriolukord“, mis võtab vaatluse alla muuseumi muutunud töökorralduse eriolukorra ja koroonakriisi ajal. Varemgi ühiskondlike murepunktidega tegelenud kunstnik jätkab uue näitusega sotsiaalselt tundlike teemade lahkamist.
Kolmapäeval, 19. augustil algusega kell 16.00 toimub Kumu kunstimuuseumi uuel näitusel „Flo Kasearu. Eriolukord“ vestlus kunstniku Flo Kasearu ja näituse kuraatori Kati Ilvesega. Vestlust modereerib kunstikriitik Kaarin Kivirähk (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus). Vestlusel vaadeldakse Kumu projekti tagamaid, Kasearu loomingulisi põhimõtteid ning laiemalt koroonakriisi mõjusid kunstivaldkonnale.
Omapärases projektis jälgis kunstnik Kumu kunstimuuseumi töötajate töökorralduse ja üldise eluolu muutumist kevadisel koroonaperioodil.
Olete oodatud Anastasia Lemberg-Lvova näituse „Ära väldi seda, mis on kerge. Diplomaatia kohtub kunstiga“ avamisele reedel, 14. augustil kell 18.
Projekti kuraator on Tiiu Meiner.
Näitus on avatud 14.08.–09.09.2010.
Laupäeval, 15. augustil algusega kell 17 toimub näitusel töötuba Nathan Hunteri juhendamisel. Üritus on inglise keeles.
Maalide ja neid saatvate projektsioonide abil on kunstnik andnud sõna Euroopa noortele, et nad räägiksid oma unistuste Euroopast ehk kuidas muuta ühine kodu paremaks, õiglasemaks kõigi siin elavate inimeste tarvis. Lemberg-Lvova on intervjueerinud sellel teemal noori inimesi, keda ta on kohanud oma reisidel.
Juba järgmisel kolmapäeval 19. augustil kell 17:00 avatakse Kordon Konteinergaleriis Karel Koplimetsa videoinstallatsioon „Juhtum nr 14. Torm Läänemerel”. Järgneb kell 18.00 kunstnikuvestlus autoriga (Kordon Artist Talk) ning merepäästeseminar. Oled väga oodatud!
Merekonteineris eksponeeritav Karel Koplimetsa videoinstallatsioon tekitab rahutukstegevat ruumielamust ning ärevust, laiendades mõtet inimese juhitud tehnoloogia ja loodusjõudude vahelisest intriigist.
Karel Koplimets (s.
18. augustil toimub algusega kl 16:00 Loomelinnaku Väligaleriis näituse „Tõde ja õigus: vanad“ raames Raul Meele kunstnikuvestlus, kus autor avab nii käimaoleva näituse, kui ka enda varasema loomingu tagamaid.
Näitusel eksponeeritavas graafilises albumis käsitleb Raul Meel talle omasel moel eesti kirjandusklassikat - A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“ - mängides tähenduse, sümbolite ja kompositsiooniga. Nii nagu tõe ja õiguse olemus, ei ole ka albumi lehtedel viidatud tegelaskujud rangelt (ning nende läbi osundatud tõe ja õiguse kontseptsioon) polaarsed ega selgete piirjoontega.
Näitus „Ruum kahele“ Haapsalu Kunstikooli hoovigaleriis võtab kokku kahe eesti klaasikunstniku Peeter Rudaš’i ja Mare Saare viimaste aastate loomingulise protsessi tulemused, kus, töötades koos Laugu klaasikojas Saaremaal, kindlasti ollakse vastamisi üksteist mõjutanud, jäädes siiski kindlaks oma käekirjale ning uskumustele.
Laugu klaasikoda Saaremaal on külastajaile avatud olnud juba 25 aastat, seda alates 1995. aastast, mil Peeter Rudaš loomevabaduse otsinguil selle rajas. Suvekodu õuele ehitatud väiksesse hoonesse mahuvad klaasisulatus- ja lõõmutusahi, trummelahi ja paar lihvimispinki, lisaks klaasseintega galerii. Töö Laugu klaasikojas toimub suviti ning on seetõttu äärmiselt kontsentreeritud ka ajalises mõttes.
Peeter Rudaš’i loomingus on oluline osa klaasist kuumalt vormitud ja valatud skulptuursetel teostel.
19. augustil kell 17.00 avatakse Tartu Jakobi galeriis Leho Rubise ja Helen Loiti näitus „Tajude allikas“. Ülespanek toob ühisesse ruumi kaks erinevat võimalust kujutada tavateadvusest erinevat meeleseisundit kui me maailma tajumise allikat. Näitus toimub koostöös Eesti Akadeemilise Orientaalseltsiga, Eesti Teaduste Akadeemia toetusel.
Leho Rubis lõpetas 2001. aastal Tartu Ülikooli maali osakonna ning kaitses 2010. aastal TÜ kunstiajaloo osakonnas teadusmagistri kraadi magistritööga „Kaanonite teke ja areng india budistlikus kunstis“. Tema viimaste aastate jooksul erinevates meediumites (maal, installatsioon/maakunst, video) loodud teoste fookus on inimese teadvuse seisunditel ning tajuväljadel avalduval.
Helen Loit lõpetas 2013. aastal Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide maali eriala. 2018.