Üritused

Tiina Tammetalu raamatunäitus Türi galeriis alates 21. detsembrist.   Olen maalikunstiga paralleelselt kujundanud raamatuid pea kolmkümmend aastat, andes visuaalse identiteedi ca paarisajale raamatule ja paljudele raamatusarjadele.  Türi galerii näitus on koostatut peaasjalikult raamatutest, mille kujundustes olen kasutanud materjali, mis pärineb minu n-ö vabakunsti põllult  ̶  kasutatud on maale, fotosid, graafikat, lavastusi ruumis, installatsioone.

Laupäeval, 21. detsembril kell 16.00 avaneb publikul ainulaadne võimalus kohtuda Kumu kunstimuuseumi näitusel „Maire Männik. Eesti legend Pariisis“ rahvusvaheliselt tuntud maalikunstniku, graafiku ja vitraažikunstniku Urmo Rausiga, kes nägi lähedalt Pariisi kunstiringkondades tegutsenud Männiku viimase elukümnendi loomingu sündi, tema töömeetodeid ja -võimalusi skulptori ning medalikunstnikuna.   Oma ettekandes viib Urmo Raus meid pildilisele rännakule Maire Männiku ateljeesse Montparnasse’i linnaosas, andes ülevaate selle paiga põnevast ajaloost ja seal töötanud inimestest. Majas number 54 asuvas ateljees ja selle hoovis on sündinud nii mõnedki maailma kunstiajaloo märgilised šedöövrid ning see mängib ühtlasi tähtsat rolli Männiku loomingu taustsüsteemis.

21. detsembril kell 14.00 avab Kastellaanimaja galeriis oma isiku- ja juubelinäituse „Eluilu“ kunstnik ja õppejõud Urve Dzidzaria   Urve Dzidzaria on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi monumentaalmaali eriala Dolores Hoffmanni õpilasena 1976. aastal. Järgnevatel aastatel on ta loonud arvukalt freskosid ja vitraaže nii ühiskondlikesse hoonetesse kui eratellijatele Eestis ja väljapool Eestit ning olnud hinnatud õppejõud Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Euroakadeemias.   Kunstnik tutvustab avatavat näitust „Eluilu“ nii: Alates 1990-aastate lõpust olen oma loomingus üha enam pöördunud tagasi oma esimese loomingulise armastuse, õlimaali juurde.

Reedel, 20. detsembril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimajas traditsiooniline Tartu kunsti aastanäitus, mille kujundajaks on Martti Ruus.   Vastavalt Tartu Kunstnike Liidu liikmete kevadisele otsusele kujundab ja kureerib tänavuse aastanäituse Ruus, kes soovib luua arhitektuurselt ja kompositsiooniliselt tervikliku ning esindusliku näitusemiljöö, mis võimaldaks kunstil särada oma enda ilus.

21. detsembrist on Tallinna Linnagaleriis avatud Edgar Tedresaare ja Sten Saaritsa näitus „Must kuld“, mis püüab maalide, video ja heli vahendusel aimu anda fossiilsete kütuste tööstuse poolt hõivatud maa-ala ulatusest. Näituse kuraator on Siim Preiman.   Näitus avatakse reedel, 20. detsembril kell 18 ning see jääb avatuks 16. veebruarini.   Kuigi inimkond on osanud naftat puurida ja lambiõliks töödelda juba aastatuhandeid, algas selle ulatuslik ammutamine alles 19. sajandi keskel, kui teadus tegi suuri edusamme nafta sünteesimisel erinevateks uuteks aineteks, nagu bensiin, diisel, plastikud ja väetised. Näitus „Must kuld“ tegeleb just selle tumeda ainega, mis nüüdseks on saanud meie olulisimaks energiaallikaks. See voolab kõiges meie ümber. Kui mitte sõna otseses mõttes kütusena, siis kaudselt energiana, mis on kulunud meie seadmete, riiete ja toidu transpordile, meie hoonete, taristu ja sõidukite ehitamisele.

Õed võivad olla targad ja õelad, salvavad ja valvsad nii, nagu neid kujutab Edith Karlsoni hiigelmadude installatsioon praegu toimuval KUMU kunstinäitusel. Kunstihoone galeriis tõestavad Mall Paris ja Edith Karlson, et mündil on ka teine pool. See kõneleb õdedest nende teineteisemõistmise heas tahtes ja ühises valikus olla kunstnik.   Olete palutud näituse avamisele neljapäeval 19. detsembril kell 18. 00!   Mall Paris ja Edith Karlson on meie kunstipublikule hästi tuttavad. Mall oma vaikse järjekindla kohaloluga, talle omase minimalistlike maalide seriaalsusega, mis võiks olla anonüümne, aga ei ole seda mitte. Sest hoolikas, aga jälge jättev käeliigutus reedab mitmekihilisena lõuendile kantud laseerivat maaliviisi, millest kumab läbi erinevaid valgusi ja faktuure.  Ühes lakooniliselt geometriseeriva kujundiga on Mall niisuguse maalimisviisi nii iseenda kui vaataja jaoks töökindlaks muutnud 1990.

Neljapäeval, 19. detsembril kell 17.00 avatakse HOP galeriis Alide Zvorovski & Katri Pekri näitus „Jää auditoorium”.   Kunstnike duo Alide Zvorovski ja Katri Pekri on koos tegutsenud alates 2012. aastast. rühmituse „Emotsionaalsed maastikud” platvormil. Rühmitus on loodud eesmärgiga otsida seoseid kaasaegse mõttemaailma ja metsiku looduse vahel ning tunnetada meid ümbritseva keskkonna valupunkte. Algusaastatel tegutses rühmitus maastikuspetsiifiliselt, ajaga on fookus laienenud - puudutades nii loodusmaastikke kui tehiskeskkondi.   Alide Zvorovski on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna 1998. aastal ning EKA Vabade kunstide teaduskonna 2007.

Kolmapäeval, 18.12.2019 kell 18.00 avab Helena Keskküla Hobusepea galeriis näituse „Lilled ja kollid, seebikad on lollid”.   Helena Keskküla on oma varasemas loomingus korduvalt mänginud sentimentaalsusega, põiminud teksti ja muusikat ning sellele loogilise jätkuna jõudnud muusikaližanrini. Teda huvitab jätkuvalt, mis juhtub, kui rääkida hirmudest kasutades laule, huumorit ja otsekohest teksti.   Seekordse näituse keskmes on horror-muusikaliks nimetatud film „Koorirood”, mille sisu võiks kokku võtta nii: „Kui loometegelase kehas avastatakse ohutu, kuid ebatavaline füsioloogiline anomaalia, tekitab sellega silmitsi seismine psühholoogilisi pingeid, mis avalduvad nii isiklikus kui ka professionaalses sfääris.”.   Helena Keskküla elab, töötab ja õpib Tallinnas ja Amsterdamis, omandades magistrikraadi Sandbergi Instituudis.

Urmas Bereczki raamatute esitlus Eesti Muinsuskaitse Seltsis (Pikk 46, Tallinn) teisipäeval, 17. detsembril kl 15.   Urmas Bereczki on pärit ungari-eesti perekonnast ja kasvanud üles Ungaris. Tema raamatud „Eesti avastamine“ ja „Ainult jalgpall. Ühe uppuja pihtimused“ on mõtteliselt seotud kahe aktuaalse tähtpäevaga. „Eesti avastamine“ uurib Tartu rahulepingu eelse Eesti väliskuvandit Ungari teadlaste pilgu läbi ning „Ainult jalgpall. Ühe uppuja pihtimused“ räägib  külma sõja ajal „sotsialiseerunud“ põlvkonna igatsusest vabaduse järele, olles seega seotud Berliini müüri langemise aastapäevaga.     Ungari Instituudi sarjas ”Miscellania Hungarica” 2014. a ilmunud e-raamat „Eesti avastamine” on nüüd, viis aastat hiljem, Tartu rahu 100.

Tiit Jaansoni isikunäitus „Täielik lindude atlas” Türi kultuurikeskuse galeriis. Näitus on avatud 30. jaanuarini 2019.   Võrreldes Homo Sapiens'i lindude koosluse ja elusmaailmaga, mõistame, et maailm on väga värvikirev. Linnud on otsesed Dinosauruste järeltulijad meie kaasajas. Enne inimkonda olid siin lindude esivanemad, kes parvedena tiirutasid pilvede vahel. Nad on kohastunud eluks troopikas, parasvöötmes, arktikas ja antaktikas.