Teisipäeval, 17.12.2019 kl 17.00 avab Jass Kaselaan Draakoni galeriis isiknäituse „Vanaema sünnipäev”.
„Kui ma laps olin, siis vanaema õpetas: „Ära paita rotti vastu karva. Rott võib ehmuda ja kurjaks saada.”. Me elasime väikeses majas, kus oli palju rotte. Talveöödel, kui oli väga külm, ronisid mõned neist vanaema juurde teki alla sooja. Vanaema viimast sünnipäeva ma ei mäleta, aga tean et talle kingiti lilli”.
Näituse esitlus kolmapäeval, 18. detsembril kell 17.00.
Tekstiilikunstnik Elna Kaasik on muutuste teel, 24 aastat ARSi maja esimesel korrusel töötanud kunstnik on kindlasti üks legendaarsemaid majalisi. Nii väärikat ajalugu omavad vaid vähesed. Elna ei koli ära, vaid ainult korrus ülespoole, jätkamaks oma tegevust uutes tuultes. Seda sammu tähistab ta väljapanekuga ARS Showroom-is.
„Toon näitusele viimasena valminud põimevaiba ja meenutan fototriipudel pikka loometeed ARSi Maja ateljees. Algab töö uues ateljees, teisel korrusel, kas ka uues loomevõtmes? Vaibakangastelg ei mahu enam ateljeese ja jääb oma aega ootama. Põimetehnikas villane põrandavaip on üks ARSi sümbolitest, mida toodetud selles majas aastakümneid ja nüüd on see traditsioon lõppenud. Aeg muutub ja „iga lõpp on uue algus” – alanud on koostöö vaibafirmaga Tekero.
Olete oodatud näituse „Musta augu kuma“ avamisele Vabaduse galeriis, Tallinnas, laupäeval, 14. detsembril kell 17.00.
Kuraator: Reet Varblane
Kunstnikud: Eva Labotkin, Marje Taska ja Jukka Värelä.
Tekstide autorid, eksperdid: Piret Kuusk ja Tiina Jõgeda.
Stephen Hawking lõpetas 2015. aastal Stockholmi ülikoolis peetud loengu lootusrikaste sõnadega: „Mustad augud ei ole nii mustad, nagu neid on ette kujutatud. Kui tunned, et oled mustas augus, ära anna alla. Alati on väljapääs.“
Mitmete teadlaste arvates on must auk avaus teise universumisesse. See on ka Marje Taska video ja graafiliste lehtede juhtmõte.
Neljapäeval, 12. detsembril avatakse Adamson-Ericu muuseumis näitus „Läbiminek. Siim-Tanel Annus ‒ performance 1987 ja läbilõige loomingust“. Näitus kõrvutab kunstniku kahte tegevusala – performance’it ja pildiloomingut –, näidates nende omavahelist seotust, nii et „läbiminekust“ saab märksõna, mis juhatab vaataja kunstniku noorepõlve ettevõtmistest tänase loominguni.
Siim-Tanel Annus (1960) alustas oma kunstiõpinguid teismelisena kunstnik Tõnis Vindi (1942–2019) stuudios. Juba varakult hakkas ta ka näitustel osalema ning 1980. aastatel lisandusid pildiloomingule koduaias korraldatud performance’id. Kõrgema hariduse omandas Annus Tartu Ülikoolis kunstiajaloo erialal.
Näituse esimene osa tutvustab Annuse 1987. aasta legendaarset koduaiaetendust „Läbimised“ (tuntud ka asukoha – Mooni 46a – järgi). 5. detsembril toimunud performance oli põhjaliku ettevalmistusega: filmimiseks hankis Soome televisioon Moskvast loa.
Tallinna Kunstihoones avatakse 13. detsembril rahvusvaheline kaasaegse kunsti näitus „Sõna mõjutus: puue, suhtlus, katkestus“. 13 kunstniku teosed valisid välja kuraatorid Christine Sun Kim ja Niels Van Tomme ning näitus saab teoks koostöös Õiguskantsleri Kantselei ja Brüsseli kunsti- ja meediakeskusega ARGOS.
Väljapaneku kuraatorid peavad oluliseks murda puuetega seotud eelarvamusi ning seetõttu valisid nad näitusele puuetega kunstnike teosed, mida on eksponeeritud maailma tippgaleriides Guggenheimist Tate’ini. „Kunstnike töid uurides nägime, et need kõik puudutavad keelt ja suhtlust. Keel aitab teha puude nähtavaks ja selle kandjat kaasata, aga võib muuta selle ka nähtamatuks ja tõrjutuks,“ kirjeldasid Kim ja Van Tomme.
„Kunst on vaba, ütleb põhiseadus. Kuid juurdepääs kunstile pole seda kahjuks sugugi mitte.
Näituse avamine 13. detsembril kell 18.00.
Näitus „Vanamees ja partituur“ on pisike pärl Kaarel Kurismaa vähe- või üldse mitte nähtud erinevaist aegadest pärit teostest. Kunstniku loomingust, mis reeglina keeldub vahet tegemast peavoolude, päevade ja sajandite vahel on kõige selgemalt oma ajalist kuuluvust ilmutavad tema õlimaalid; kõige üllatavamalt avaldub kunstniku mängulust kollaažides ja kõige selgemalt avanevad eriilmelist loomingut kooshoidvad põhitõed tema eskiisides ja krokiides. Suurejoonelise monumentaalsuse ja liigutava detaili kokkukõlaga tervitab vaatajat igavesti elava, igavesti tagasivaatava viipega armastuse sammas.
Näitus jääb avatuks 1.
13. detsember 2019
Kell 19.30
Reedel, 13. detsembril toimub EKA aulas (A101) seminar „Eesti kunstiteaduse viimane poolsada: Jaak Kangilaski 80“.
EKA kunagine rektor, professor ja kunstiteaduse instituudi juht, praegune emeriitprofessor Jaak Kangilaski saab 80-aastaseks. Kuid Kangilaski on olnud ka Tartu ülikooli prorektor, õppejõud, professor, nüüdne emeriitprofessor. Teinekord võib ühe inimese roll olla lausa uskumatult suur. Kangilaski on kindlasti üks selline, kelle mõju on ulatunud kaugele üle kunstiteaduse piiride.
EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut tähistab juubelit seminariga Eesti kunstiteaduse ajaloost. Piiride ja piirideta realismi, kunsti historiograafia ja kunstiteaduse institutsionaalse ajaloo teemadel võtavad sõna tema kunagised õpilased.
Olete oodatud näituse avamisele 13.detsember kell 18.00 - 21.00
Näitus on avatud 13.12 - 22.12.2019
Üritus Facebookis: https://www.facebook.com/events/2560877540856184/
Lisainfo:
Andres Koort
Gsm: +3725188917
andreskoort.com
Karjamaa galerii
Kopli 76A-1
Tallinn 10416
Reedel, 13. oktoobril kell 19:00 avatakse Fahle Galeriis Martin „QBA“ Kaarese maalinäitus „Filigraansus hajub, mängulisus lahvatab“.
Maalikunstnik Martin „QBA“ Kaares (sündinud 04.10.1980) on Eestis tuntud ka drum’n’bassi DJ-na ja juba pea 15 aastat Raadio 2 õhtuse vööndi saatejuhina. Muusikalembus ja kirev elu on kandnud Martinit nii punkbändi tegema kui ka Eesti esimesi reive korraldama. Kunstipisiku sai kunstnik aga oma vanematelt, esimene tõsisem kokkupuude kunstiga ja samuti ka korrakaitsjatega oli kunstnikul Tallinna tänavatel läbi graffiti maailma. „Ajad olid siis teised, tehti niuh-näuh ja sunniti värskelt valminud teost valge värviga üle võõpama,“ meenutab kunstnik. Tänavatelt on kunstnik kolinud nüüd looma oma Kadrioru ateljeesse, kuid graffiti plahvatuslik jõulisus lummab teda tänagi, tunnistab ta. Tänavakunstist tuttavlikke elemente kohtab tihti ka kunstniku maaliloomingus.
Martin Kaares omandas 2004.