Üritused

Tallinna Kunstihoone ja Sõltumatu Tantsu Lava koostööprojektis „Ruumitud keha(d)“ kohtuvad 27.–30. novembrini kahekaupa Eesti kunsti- ja tantsumaailma loojad, kelle ühistöös sünnivad unikaalsed, vaid ühel õhtul etenduvad performance’id.   Kuraator Evelyn Raudsepp on kutsunud kunstihoonesse looma performance’i-teoseid järgmised kunstnikepaarid: Edith Karlson ja Sigrid Savi, Rene Köster ja Mark Raidpere ning Flo Kasearu ja Renate Keerd. Kolmel järjestikusel õhtul saab näha kolme koostöö tulemit, mille võtab neljandal õhtul kokku mitmekesine koosolemise, vestlus- ja muusika programm.   Programmi avab skulptor Edith Karlsoni ja etenduskunstnik Sigrid Savi mõtisklus, kas kauboi tarkus jääb ellu meele metsikus läänes. Koreograafi ja drag queen’i Rene Kösteri ning foto- ja videokunstniku Mark Raidpere kohtumine toob kaamerasilma kaudu esile identiteetide ekspressiivsuse ning hapruse.

Teisipäeval 26. novembril avatakse Türi Kultuurikeskuse kunstigaleriis maalikunstnik Anu Muiste isikunäitus „Teine mina”. Näitus jääb avatuks 18. detsembrini.    Lisainfo: Türi kultuurikeskus Tel:+372 387 8248 E-post: info.kultuur@tyri.ee Türi linn, Hariduse tänav 1

Esmaspäeval, 25.11.2019 kl 17.00 avab Mari Roosvalt Draakoni galeriis isiknäituse „Meretagune”.   Näitusel saab näha käesoleval aastal loodud maale ja kuulda maalidest inspireeritud heliinstallatsiooni „Meri”, mille autoriteks on Örnólfur Eldon Þórsson ja Krõõt-Kärt Kaev.   Mari Roosvalt mõtiskleb näituse saateks: „Mere ääres elades ja igapäevaselt selle võimsa loodusjõu muutumist nähes leian end küsimast, mis on meretagune? On see sügavus või midagi muud? Kliimamuutus, globaalne või lokaalne katastroof? Minimalistlike, ent ülimalt vitaalsete värviliste ja biomorfsete kujundite kaudu proovin lahata neid küsimusi mulle omases maalikeeles. Kaasajale resoneerivad fotokorjed omandavad aasta-aastalt üha enam tähtsust minu loomingus. Muutes pildipinnad kohati suurteks lavastusteks liigun üha enam vaba maalilisuse poole, kus näen loodust ja kunsti tihedas seoses olevat.

Näituse avamispidu toimub 22.11 kell 18.00.   Käsitöökeraamika on midagi mõnusat ja intiimset: seotud söömise ja koduste toimetuste ning puhkehetkedega, pere ja lähedaste sõpradega. Keraamika on kodusoojuse osa – Igapäevased asjad on kasutaja nägu ja tegu. Isikupärane keraamika toob meeled ja mõtted käesolevasse hetkesse ning muudab igapäevased toimetused mõtestatud rituaaliks.   Eesti Kunstiakadeemia keraamikaosakonna emeriitprofessori Leo Rohlin on öelnud: „Hea tarbevorm, olgu selleks siis tarbenõu või vaas väärib samasugust lugupidamist nagu vabakunsti piirimail hõljuv taies.

Olete oodatud Andro Kööbi  “See linn on minu” avamisele Vabaduse galeriis reedel, 22. novembril kell 19.   Näitus on avatud 23.11 – 11.12.2019.   Tänavu suvise Hausi galerii näituse „Punkbarokk“, varieeruva koosseisuga rühmituse Neoeksprepost – seekord osalesid Andro Kööp ja keraamik Urmas Puhkan – taasesinemise loosungiks oli maailma päästev suurlinlik mäslev ilu.

Eesti Moekunstnike Ühendus avab Kastellaanimaja galeriis metsateemalise näituse. Näitus „Metsa moodi“ avatakse reedel, 22. novembril kell 17.00 ja jääb avatuks kuni 14. detsembrini.   EMÜ juhataja Anu Hint tutvustab väljapanekut: Eesti Moekunstnike Ühendus pühendab oma seekordse näituse põlismetsale, mis oli hoitud nõukogude ajal, kuid on määratud lageraiete läbi hävitamisele Eesti Vabariigi ajal. Valdur Mikita on öelnud: „Eesti mets on kultuuri viimaseid varjupaiku Euroopas, usuline ja imagoloogiline anomaalia. See on nagu koeranael, millest kaasaegne korporatiivne intensiivmetsamajandus tahab võimalikult kiiresti lahti saada.“ Võimetuna midagi muutma, demonstreerivad moekunstnikud oma tundeid ja mõtteid näituse kaudu.

Teisipäeval,19. novembril, avati pidulikult Made Balbati illustratsioonide näitus Veranda galeriis Kohila koolituskeskuses Tohisoo mõisas. Näituse avamise puhul esinesid muusikakooli lapsed. Enne avamist tegi kunstnik külalistele tunniajase esitluse teemal, kuidas valmib muinasjutu illustratsioon kasutades digilauda ja Photoshop’i programmi.   Made Balbat on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 1988. aastal graafika erialal, on Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Vabagraafikute Ühenduse ja Eesti Kujundusgraafikute Liidu liige, on töötanud kunstiõpetajana Tallinna Kunstikoolis (1990–1997). Kunstniku illustratsioone on eksponeeritud mitmetel näitustel Eestis, Venemaal, Inglismaal, Poolas, Lätis, Soomes jm. Ta on osalenud rahvusvahelisel Tallinna Illustratsioonitriennaalil ning Wiiralti Preemia näitusel. Lisaks lasteraamatutele on kujundanud hulgaliselt ilukirjanduslikke teoseid kirjastusele Eesti Raamat. Tuntuimaks Made Balbati kujundatud raamatusarjaks on Põhjamaade romaan.

Neljapäeval, 21. novembril kell 17 avatakse Mara Ljutjuki näitus „Ringlus“. Näituse teemaks on kunstniku elu erinevatel perioodidel, eriti emaks olemine ja mis ta on kaasa toonud. Näitus jääb avatuks aasta lõpuni.   „See näitus on kokkuvõte minu hiljutisest eluperioodist, kus olen seisnud silmitsi kõigega, mis elu andjaks saamine ja emaks olemine on endaga kaasa toonud“, ütleb kunstnik. „Iga uue elu andmisel tunned, kuidas kõik, mis olid naise ja kunstnikuna selleks ajaks üles ehitanud,taas kord laiali laguneb ning see oma mina lahustub lihtsalt pikaks-pikaks ajaks olulisemate asjade vahele ära.“   Kunstnik on justkui nähtamatu aga vajalik kivi ühes kiviaias. Talle on saanud üha selgemaks naiseks olemise „võlu ja valu“. „Igapäevase elu kõrval tekib vastukaaluks teadmine, mida tahad ja millest sa enam loobuda ei saa.“ Mara Ljutjuk on maalinud sellele näitusele oma kolme lemmikpaika.

Arne Maasik näituse "Pusade" avamine Rae Kunsti Platsis (Rae Kultuurikeskuses) 20. november kell 19.00.   2000. aastal hakkas Arne Maasik süstemaatiliselt võsa pildistama ja aastate jooksul on „Pusade“ nimeline sari pidevalt kasvanud ja moodustanud ta loomingust üha silmatorkavamat osa. Kui Maasik pildistaks arhitektuuri nii, nagu pildistavad loodusfotograafid loodust, oleks tema piltidel kas üksikud tänavasildid või Kuidas valida koerale või kassile õiget toitu? Aga tema hoopis pildistab loodust nii, nagu arhitektuurifotograafid maju pildistavad.   Arne Maasik tegutseb arhitekti ja kunstnikuna aastast 1995, mil lõpetas Eesti Kunstiakadeemia magistri kraadiga. 1996-2003 töötas arhitektuuribüroos Künnapu & Padrik arhitektina. 2003-2007 töötas fotograafiafirmas Zepp Grafelin loovjuhina. 2007. aastal asutas ta fotograafiafirma Decadencity.

Näituse avamine 18. novembril kell 16.00.   „Oma viimaste aastate väga isiklikke joonistusi avalikkusele näidates tagab Arrak endale  staatuse „surematu“, arvas  Mark Soosaar väljapanekut Tallinnas nähes. „Kahtlustasin Jürit endale maailma kunstiajaloos koha kätte võitmises juba eelmise sajandi 60-ndate aastate lõpus, kui ühel sügisööl tema esimest näitust läbi Vabaduse väljaku Kunstisalongi akende nägin. Nüüd on Jüri sellele pjedestaalile kohale jõudnud“, lisas Soosaar.   Uue Kunsti Muuseumis avaneval näitusel vahelduvad igavikulised maastikud aastatuhandeid kestnud konfliktidega elusolendite vahel.  See on XXI sajandi visuaalne piibel, mille kohta väljapaneku koostaja kunstiteadlane Tamara Luuk on arvanud nii:   „Jüri Arraku loomingus esineb maastik vaid aeg-ajalt ja sedagi fooni täiteks.